Et müürid oleksid vastupidavamad ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli pime. Märkasime ka raevangla hoonel akende vähesust ning nende olemasolul olid need väikesed ja kitsad. Samuti leidus ka laes ristvõlve, kuid domineerisid siiski eelpool mainitud silindervõlvid. Vanglamaja oli kitsas, kolmekorruseline tüüpiline keskaja hoone. Sarnanes välimuselt kaupmehe hoonele. Katusel on ka hiljuti ehitatud kaubaluuk, mis ei pärine keskajast. Portaalini viib niššidega paariastmeline trepp. Portaal, mis asus põhjas, on kitsas ja tagasihoidlik, see on tehtud paekivist. Üldiselt portaalid seest ja väljastpoolt ei erine, kõik on identsed ja tagasihoidliku ehitusega. Kuna on tegemist vanglahoonega, on uksel kaunistused rauast. Põhirõhku pole pandud hoone kaunistamisele. Portaali kõrval on kaks madalat keldriluuki, mida kasutati keskajal kauba veoks keldriruumidesse, kus olid kaubalaod ning ühtlasi ka ajutiste vangide vangikongid.
Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud sakraalkunstist: järjestikku korduv teravkaar, ristlillik, krabid, kalapõis, pärgamendirull. Tubades olid talalaed, kus laetalade peal oli vahelaudis. Suuremate ruumide puhul toetati ematala ruumi keskelt kivist või puust sambale, mis võis ollakaunistatud polükroomsete nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal. Tinaraamistuses aknaklaasi hakati kasutama 1400 aasta paiku. Enne seda kasutati kas loomapõit või pärgamenti. Enamik gooti ajast säilinud esemeid on pärit kirikuist. Võrreldes arhitektuuriga oli mööbli muutumine gootika jooksul aeglasem, veel XIII saj esemeteski on tunda tugevat romaani stiili mõju. Raamkonstruktsiooniga mööbel muutub valdavaks eriti pärast 1320 aastat, kui võeti taas kasutusele saag. Seetõttu muutus mööbel ka olulisemalt kergemaks. Alles