*Abieluleping Tempel (jumala kujud; lihtinimesed ei saanud sisse, avatud vaid preestritele; altaril ohverdamised, altar templi ees) Kirik (ainult ristiuks, jumala kuju pole, RISTID; rahvale sissepääs; altar kirikus sees, ohverdamist ei toimu) Juudid juutide templid hävitati, hakkasid rajama sünagooge (palvekohti üle maailma) Perekond Mesopotaamias Paarabielu (Silm silma, hammas hamba vastu põhimõte) Kindel seadustele allumine nt: poeg lööb isa, pojal lõigatakse käsi otsast laps ütleb kasuisale/kasuemale "sa pole minu ema/isa" -> keel suust välja *Abieluleping (varaleping) *Ema surma järel pärivad varanduse lapsed *Võimalik ka abielulahutus *Lastel kindlad õigused (Isa ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta) *Isa vastutas poegade eest, õpetas neile "käsitööd"
Eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud. Elanikkond jagunes varanduse ning tegevuse järgi paljudeks ühiskondlikeks gruppideks: kaupmehed, käsitöölised, talupojad jne. Igal külal oli kohalikest meestest koosnev omavalitsus, mis lahendas kohalikke asju, ilma riigi sekkumiseta. Ühiskond Hiina on maailma suurima rahvaarvuga riik Hiina perekond patriarhaalne.Põhimõtted: 1)Noored peavad kuuletuma vanematele 2)Naised meestele Kehtis paarabielu st. ühel mehel oli korraga üks naine. (v.a keisrid) Poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Jalalabade sidumiskomme Usk Hiinlased kummardasid loodusjõude, peajumal oli Taevas, mis oli ülemjõud. Läbi aastatuhandete on olulisel kohal olnud esivanemate kultus. Muistsed hiinlased austasid esivanemaid ja küsisid neilt nõu, kuidas korraldada oma igapäevast elu. Uskusid,et elu jätkub pärast surma. Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi:
grupis. II Milles väljendub seksuaalne identiteet inimese enesemääramine mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste tunnuste omandamine. Väljendub: mõtetes, ettekujutustes, ihades, uskumustes, hoiakutes. 6. I Kolm perekonnatüüpi J. Bachofeni järgi 1) hetärism, 2) günekokraatia, 3) pateriteet II Loetle kolm perekonnatüüpi H.L. Morgani järgi 1) promiskuiteet, 2) rühmabielu, 3) paarabielu 7. I Kuidas toimub sotsiaalne mobiilsus Inimeste ja gruppide liikumine stratifikiatsioonisüsteemi sees. See võib olla nii vertikaalne kui ka horisontaalne. Horisontaalne samal tasandil (territoriaalne, perekondlik, professionaalne) Vertiaalne (muutub staatus) tõusev: ise töötad ennast üles maj., tõused koos gruppiga poliit. - alanev: isiksuse langus maj., langus koos grupiga poliitiline jne II Kuidas saavutatakse sotsiaalne staatus, näited
Monogaamia - (ühe mehe ja naise kooselu) Ühisabielu ehk rühmaabielu - üksteisele kuulusid terved rühmad Polügaamia - paarabielu Polügüünia - mees abielus mitme naisega Polüandria - naine abielus mitme mehega Perekonna ülesanded: · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase koosolu õhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonna lisafunktsioonid: · Majanduslik - perekonnas on majanduslikult kergem elada kui üksinda · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine ( pereringis vajab
koju perekonna juurde tulid nad ainult ööbima. Sugukondliku korra visalt säilivad igandid omandasid seega spartiaatide klassiühiskonnas uue tähenduse. Spartiaatide perekonnasuhted meenutasid paarabielu, mis samuti oli klassiühiskonnas igandlik nähtus. 6 4. Sparta koolisüsteem SPARTA 1-7 KODUNE KASVATUS 7-18 RIIKLIKUD KASVATUSASUTUSED 18-20 EFEEBITEENISTUS 7. kuni 18. eluaastani tegid poisslapsed õppuse läbi erilistes koolides gümnaasiumides riigi poolt määratud õpetajate-kasvatajate juhtimisel
puudus omaette vara, kõik kuulus kõigile. Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga, kui selgu vere suguluse ohtlikkus järglastele. Ilmselt välistas armukadeduse lihtne reegel, mille järgi kõik naised kuulusid kõigile meestele ja vastupidi.Abielurikkumiseks peeti võõra hõimu liikmetega, sugulist läbi- käimist ja seda karistati rangelt. Rühmaabielud kuulusid matriarhaalse(emajärgse) kogukonna aega. 2. PAARABIELU (polügaamia). Selle puhul oli üks mees abielus mitme naisega (polügüünia)või üks naine mitme mehega(polüandria). Levinum oli esimene variant. Sagedasemaks põhjuseks peetakse eraomandi tekkimist Mehel kogunes sõjakäikude ja röövretkede saagist vara, ja et pärandada seda otseselt omaenda lastele, pidid need olema täpselt teada. Mitmenaisepidamist soodustasid pikaajalised sõjad, mis vähendasid meeste aevu olu- liselt
kes resideerisid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Nende peamine ülesanne oli kohtumõistmine ja õiguskorra tagamine. Elanikkond jagunes kaupmeesteks, käsitöölisteks, talupoegadeks, juhutöölisteks jmt. Igal külal oli omavalitsus, mis püüdis ilma riigi sekkumiseta kohalike asjadega hakkama saada. Hiina perekond oli patriarhaalne ning lähtus põhimõtetest, et nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Üldiselt kehtis paarabielu, vaid keisrid olid ametlikult abielus mitme naisega. Tavaliselt korraldasid abielu vanemad. Naise peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud postisooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel mähiti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et tibatillukese kinga jaoks jala loomulikku arengut takistada. Hiinlaste arusaamist mööda olid jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud.
Hiina perekond oli partiarhaalne ning lähtus kahest kindlast põhimõttest: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. See kajastus ka seadustes. Poega, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui aga isa peksis surnuks sõnakuulmatu poja, võis ta karistusest pääseda. Kui naine lõi meest, oli karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, juhul kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel oli korraga üks naine. Ainult keisrid olid ametlikult abielus mitme naisega. Tavaliselt korraldasid abielu vanemad ja noorpaari abielueelset tutvust peeti sündsusetuks. Naine siirdus abielludes mehe majja ning tema peamiseks ülesandeks peeti poegade sünnitamist. Patriarhaalsele ühiskonnale oli iseloomulik, et poegi hinnati palju kõrgemalt kui tütreid. Naiste allutatud positsiooni rõhutas ka jalalabade sidumise komme. Kasvueas tüdrukutel
Seadusandlikusse kogusse kuulusid kõige ülemad ja usaldusväärsemad amenikud. Hiljem said tähtsaks ka keiserlikud eunuhhid. Keisririigi eri piirkondi valitsesid pealinnast määratud piirkonnakohtunikud, kes asusid müüridega kindlustatud maakonnalinnades. Hiina perekonnad oli patriarhaarsed ning kehtis kaks põhimõtet: nooremad peavad kuuletuma vanematele ja naised meestele. Mehed ja pojad olid hinnatumad kui naised ja tütred. Hiinas kehtis samuti ka paarabielu, ehk mehel oli korraga vaid üks naine. Ainult keisrid võisid olla erandid ja olla abielus mitme naisega korraga. Hiinlastele oli tähtis religioon. Usuti, et kogu maailm olevat animistlik(hingestatud) ning nende uksumustes põimusid jumalik ja inimlik maailm. Mõlemad olevat osa kolme inimvalda ühendavast suurest kolmainsusest: taevas, maa ja inimene.Oli kaks teineteisest lahutamatud põhimõistet yin ja yang. Hiinas kehtis ka esivanemate kultus ehk austati oma vanemaid ja ka esivanemaid
hobuste veel kitsi suuremad asulad, . Nooremad pidi ja eesleid. millest peagi Ksatrijad ehk kuuletuma Beduiinide arenesid sõjamehed. vanematele ja naised peamiseks püramiidtemplite Vaisjad olid meestele. riietusesemeks oli ümber koondunud karjakasvatajad. Üldiselt kehtis mantel ning peas linnad. Nad Suudarad olid paarabielu. oli õppisid kasutama teenijad. Tähtsamaks peeti kaamelikarvadest metalle. võru. poegi. Nad valmistasid Poisse õpetati juba Naiste ülesandeks ehteid ja relvi nii varases eas
Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud
Elanikkond jaotus varanduse ja tegevuse järgi: Kaupmehed, käsitöölised, talupojad, juhutöölised jms. Perekond: Hiina perekond oli patriarhaalne ja lähtus 2st põhimõttest : nooremad peavad kuuletuma vanematele, naised meestele. See kajastus seadustes. Poeg, kes oli löönud isa, võis ähvardada surmanuhtlus. Kui naine lõi meest, karistuseks ihunuhtlus. Mees aga võis naist karistamatult nuhelda, kui ei tekitanud tõsisemaid kehavigastusi. Üldiselt kehtis paarabielu, st ühel mehel üks naine. Ainult keisrid olid abielus mitme naisega. Naine siirdus abielludes mehe majja ja tema peamine ül poegade sünnitamine. Poegi hinnati kõrgemalt kui tütreid. Naistel seoti jalalabad riideribadega nii tugevasti kinni, et jala loomulik areng oli takistatud. Nii mahtus jalg toonasele iluideaalile vastavalt tibatillukesse kinga. See pärssis naiste liikumisvõimet ja aktiivset elulaadi. 4. RELIGIOON JA KULTUUR Jumalik ja inimlik maailm lahutamatult seotud