vormima. Selleks on kaks erinevat moodust. Vormimine staatilise või dünaamilise koormuse all või kõrgendatud temperatuuril. Teiseks mooduseks on vormimine ilma koormust lisamata, vabalt puistatud pulbri paagutamine ja lobrivalu (Ülesulatatud pulber). Peale detaili vormimist järgneb paagutamine. Paagutamine on väga tähtis, kuna sellest sõltuvad kõige enam pulbermaterjali füüsikalise-mehaanilised omadused. Igal materjalil on paagutustemperatuur ja aeg, kuna sellest sõltuvad kõige rohkem tulemused. Paagutamisel detailide mõõtmed ja poorsus vähenevad ja tihedus kasvab, samuti muutub struktuur. Pulbermetallurgia üheks eeliseks peetakse detailide tootmist, mis ei vaja täiendavat mehaanilist töötlemist, kuid on ka eraneid. Enamasti töödeldakse detaile kuju muutmiseks või täpsuse tõstmiseks, pinna korrosioonikindluse tõstmiseks või mehaaniliste omaduste tõstmiseks.
järgnevas jahutamises toatemperatuurini. Paagutamine on tähtsamaid tehnoloogilisi operatsiooone, kuna tema käigus moodustub kermiste struktuur ja lõppomadused. Paagutamine optimaalsest kõrgemal temperatuuril viib karbiiditerade kiirele kasvule, mis pole reeglina soovitav. Samuti võivad tekkida kehades mullid sideaine keemise tagajärjel. Kõrgemat temperatuuri kasutades tuleb lühendada paagutusaega. Liiga madal paagutustemperatuur põhjustab suure jääkpoorsuse (vedel metal ei tungi karbiidiosakeste vahele) ja faasidevaheliste sidemete nõrgenemise ning lõpptulemusena omaduste languse. Paagutuse kestus on see vahemikus 0,5 - 2 tundi ja sõltub paagutavate detailide suurusest ning kogusest ahjus. Liiga pikk paagutusaeg pole soovitatav, kuna paagutuse ajal võib muutuda kermiste keemiline koostis (süsiniku väljapõlemine või rikastumine, sideaine, eriti koobalti, lendumine vaakumis paagutamisel).
annaabi.ee 
