B. aatomite omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis C. kristallivõrede vahelist paigutust monokristallides D. aatomite vahelist paigutust molekulides Score: 5/5 11. Mis on metallisulam? Student Response Feedback A. on kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall B. on kahe komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall C. on kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>90%) metall D
d. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade aatomkristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres Score: 5/5 Küsimus 11 (5 points) Mis on metallisulam? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. on kahe või enama komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall b. on kahe komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall c. on kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel saadud
1) Kalestumine- materjali proportsionaalsuspiiri tõusu ja plastsuse vähenemist korduval voolavuspinget ületaval koormamisel 2) Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemp püsiv ... 3) Sulam- aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise- või paagutamise teel. 4) 5) Tardlahus- sulaolekust moodustunud faasid, kus üks komponentidest (lahustajakomponent) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallivõresse. 6) Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast erinevast keemilisest elemendist 7) 8) Hästi survetöödeldavad on ühefaasilised struktuurid (puhtad metallid, tardlahuse
peale jõu eemaldamist on teistkordsel koormamisel sama deformatsiooniastme saavutamiseks vaja suuremat pinget 2. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine. 2. Mille poolest erineb külmdeformeeritud ja kuumdeformeeritud metalli struktuur? Külmdeformeerimisel tekkinud mittetasakaaluline struktuur on enamikul metallidest toatemperatuuril püsiv. 3. Mis on sulam? Sulam on aine mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise või paagutamise teel. 4. Missugune on puhta metalli ja eutektsulami jahtumiskõver? Puhas metall Eutektsulam 5. Mis on tardlahus? Tardlahusteks nimetatakse faase, kus üks komponentidest (lahustaja) säilitab oma kristallivõre, teise (lahustunud) komponendi aatomid paigutuvad esimese (lahustaja) komponendi kristallivõredesse, muutes selle perioodi. Tardlahused jagunevad asendus- ja sisendustüüpi tardlahusteks. 6. Mis on keemiline ühend?
kristalliseerunud amorfsesse olekusse. C. aatomite paigutust molekulides ja nendest terade moodustumist D. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade kristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres Score: 5/5 11. Millised neist on metallisulamid? Student Response A. on A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall. B. on vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam. C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikuu massiprotsentides 4 % (malm). D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta? Student Response A
olekusse. C. aatomite paigutust molekulides ja nendest terade moodustumist D. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade kristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres Score: 5/5 11. Millised neist on metallisulamid? Student Response A. on A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponen on (>50%) metall. B. on vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam. C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikuu massiprotsentides 4 % (malm). D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta
Metalli kristalliline struktuur koosneb teradest, mille sees on aatomid, mis kristalliseerunud amorfsesse olekusse. C. aatomite paigutust molekulides ja nendest terade moodustumist D. metalli struktuuri jaotumist teradeks, terade kristallilist struktuuri ja aatomite paigutust kristallivõres Score: 5/5 11. Millised neist on metallisulamid? Student Response A. on A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall. B. on vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam. C. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikuu massiprotsentides 4 % (malm). D. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist. Score: 5/5 12. Millised väited on õiged ruumkesendatud kuupvõre kohta?
kuid ei muutu deformeeritud metalli mikrostruktuur-leiab aset pingestumine. Pingestumisel väheneb defektide arv ning paiknevad ümber dislokatsioonid. Joonis 3.2 Mikrostruktuurimuutumise skeem kuumutamisel a-deformeeritud metalli struktuur b-kristallisatsioonikeskmete teke ja kasv c-reklistalliseerumine d,e-tera kasv 2.Metallisulamid Faasid ja mehaanilised segud metallisulameis Sulam on aine,mis on saadud kahe või enama komponende kokkusulatamise või -paagutamise teel.Metallisulami ehitus on puhta metalli ehitusest keerukam ja see sõltub sellest,kuidas toimivad omavahel sulami komponendid.Sulami komponendid võivad vastastikku lahustada üksteise,moodustada tardlahuseid,reageerida omavahel,moodustades keemilisi ühendeid, või mitte lahustuda ega reageerida omavahel. Tardlahused Sulaolekus moodustunud faasid,kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre,teise kompoende aatomid paigutuvad esimese komponende kristallivõresse
Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmisemeetod pulbrilisest lähtematerjalidest. Toode valmib vormimise ja paagutamise teel. Pulbermetallurgia on levinud kuna see võimaldab kokku hoida materjali, energia ja tööjõu arvelt ning veel saab valmistada eriomadustega materjale, mida pole võimalik valmistada traditsioonilisel teel, näiteks rasksulavad metallid, keraamilised materjalid, suure poorsusega materjalid. Metallipulbreid saadakse mitmel erineval teel. Füüsikalised viisid on peenestamine ja sulametalli pihustamine. Peenestamisel lisatakse rikastatud
Keraamiliste materjalide põhiline puudus on nende suur haprus, mida iseloomustab ühe sitkusnäitajana purunemissitkus (mida väiksem see on, seda sitkem materjal). 6.5 7.1 7.2Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid. 7.3Pulbrite saamine Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise ühendi sünteesimises ja vajaduse korral saadud pulbri täiendavas mehaanilises peenestamises. Keraamiliste pulbrite saamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, mida traditsioonilises
rekristallisatsioonitemperatuur. 4. Külmsurvetöötlustemperatuuri ülemiseks piiriks on toatemperatuur, alumiseks metalli külmhapruslävi. 5. Mida kõrgem on temperatuur külmtöötlemisel, seda rohkem aega ja energiat kulub metalli töötlemiseks. 6. Külmdeformeerimisel metall tugevneb (kalestub), kristallivõresse tekivad defektid. 3 : 2,67 4,00 Millised neist on metallisulamid? : 1. A ja B komponendi kokkusulatamise või -paagutamise teel saadud aine, mille põhikomponent on (>50%) metall 2. Vase Cu ja nikli Ni kokkusulatamise või paagutamise teel saadud sulam 3. Fe ja C kokkusulatamise teel saadud sulam, kus on süsinikku massiprotsentides 4 % (malm) 4. Alumiiniumi Al ja hapniku O ühend, milles hapnik moodustab 60% massist 5. Kahe või enama metalli segu sulas olekus 4 : 4,00 4,00 Mida mõeldakse metallide kristallilise struktuuri all? : 1
ekstrudeerimise ja vabalt puistatud pulbri paagutamisega pressvormis. Kuna esimene ja teine meetod nõuavad spetsiaalsete seadmete olemasolu, mis on aga väga kallid, siis valisime viimase meetodi vabalt puistatud pulbri paagutamine pressvormis. Selle meetodi eeliseks on veel see, et kuna vormimisel jõudu ei rakendata, siis pulbriosakesed säilitavad oma esialgse sfäärilise kuju. Selleks puistatakse sfääriline pulber varda ja matriitsi (roostevaba toru) vahelisse pilusse. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Enamik pulberkonstruktsioonmaterjalidest tooteid saadakse tardfaaspaagutamise teel temperatuuril, mis on 70...80% põhimaterjali sulamistemperatuurist (raua baasil pulbermaterjale näit. temperatuuril 1100...1200 °C).
Keraamiliste magnetite rakendusi: TV, raadio, elektroonsed süütesüsteemid, kõrgsageduskeevitusseadmed, magnetlintide- ja plaatide lugejad. 6. Tehnoloogia Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalismehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. See eeldab teistsuguseid pulbrite valmistamise meetodeid. 6.1 Pulbrite saamine Pulbrite saamine seisneb rasksulava keemilise ühendi sünteesimises ja vajaduse korral saadud pulbri täiendavas mehaanilises peenestamises. Keraamiliste pulbrite saamiseks kasutatakse
energia) kristallide vaba energia on väiksem kui vedela oleku energia. Puhta metalli kristalliseerumisprotsessi iseloomustab jahtumiskõver. T1- vaike allajahutusaste --> suur Vkr,k, vaike Vkr,t Tulemus: jamedateraline struktuur T2- suur allajahutusaste --> vaike Vkr,k, suur Vkr,t Tulemus: peeneteraline struktuur 2. Sulam.Sulamisüsteem.Sulami komponent.Sulamifaas Sulam on aine, mis on saadud kahe voi enama komponendi (A, B, ...) kokkusulatamise või -paagutamise teel. Metallisulam on sulam, mille põhikomponent (üle 50%) on metall. Sulamisüsteem- antud komponentidest kõikide võimalike sulamite kogum. Sulami komponent- aine, mis moodustab sulami. Sulami faas- termodünaamilise sulamisüsteemi kõige ühesuguste keemilise koostise ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Faasideks võivad olla keemilised elemendid, tahked või vedelad lahused ning keemilised ühendid. 3
ja kulumiskindlus. Paagutamine o n keerukas, sest tihendamiseks vajalikud difusiooniprotssid on raskendatud ja seetõttu kasutatakse rõhuta paagutamist. See sobib odavamatele materjalidele. 4.4 Täiendav töötlemine Vahetevahel tuleb töödelda üle paagutataud ja vormitud detailed, sest need ei ole seiledad. Paagutamine on aga väga kulukas ja raske. Paagutamise meetodid on: mehaanilin, keemiline, elektriline ja füüsikaline. 10 11
Küsimuse tekst Tehnokeraamika põhikomponendiks on Vali üks või enam: a. karbiidid b. karbonitriidid c. oksiidid d. kloriidid Küsimus 21 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on lõikekeraamika lubatav töötemperatuur? Vali üks: a. <300 kraadi C b. 300....500 kraadi C c. 500....800 kraadi C d. 800....1000 kraadi C Küsimus 22 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mida mõistatakse pulbrite paagutamise all? Vali üks: a. Pulbri kuivatamine ahjus b. Pulbri kokkupressimine c. Konsolideerimise ja tugevuse tõstmise eesmärgil teostatav pulbrite või pressiste kuumutamine allpool põhikomponendi sulamistemperatuuri Küsimus 23 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on tavalise aknaklaasi koostis? Vali üks või enam: a. ca. 16...17% Na2O b. ca. 73..74 % SiO2 c. ca. 1% Al2O3 d. ca. 5...9% CaO Küsimus 24 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus
soojusena. Peeneteralisema struktuuri saamine sõltub sellest, kui jääb vähemaks ruumi kristallide kasvamiseks tsentrite ümber. Amorfse struktuuriga metallisulam saadakse sulametalli kiirel jahutamisel. Head elastsed omadused (kõrge restitutsioon). Näide: vedelmetall 6. Sulamite struktuur: mehaaniline segu (eutektikum, eutektoid), tardlahus (asendus- ja sisendustüüpi), keemiline ühend. Sulam on aine, mis on saadud kahe või enama komponendi kokkusulatamise-või paagutamise teel. 7. Fe-Fe 3C faasidiagramm. Faasid rauasüsinikusulamites: ferriit, tsementiit, austeniit. Nende olemus ja omadused. Struktuurivormid rauasüsinikusulamites: ledeburiit, perliit. Nende olemus ja omadused. Fe-Fe 3C faasidiagrammilt selgub, et süsteemis esineb kolmefasilist tasakaalu: peritektne, eutektne ja eutektoidne tasakaal. Ferriit on süsiniku tardlahus α-rauas, mis moodustab süsiniku aatomite paigutumisel α-raua ruumkesendatud kuupvõre tühikutesse
kõvadus, elastsus, löögisitkus b. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine c. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus d. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir Question 26 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Instrumentaalterased sisaldavad süsinikku Select one: a. 0,15 % b. üle 0,8 % c. 4,0 % d. 0,01 % Question 27 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Select one: a. vedelfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. tardfaaspaagutamine d. infiltreerimine sulametalliga Question 28 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised mehaanilised omadused määratakse dünaamilisel koormamisel? Select one: a. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus
Vali üks: a. H/D 1 b. H/D > 1 c. H/D 1 d. H/D < 1 Küsimus 19 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Väävli ja fosfori eraldamine terasest tehakse Vali üks: a. lämmastikuga b. ferrosulamitega c. hapnikuga d. lubjakiviga Küsimus 20 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millisel pulbermetallurgia paagutamise meetodil on kahanemine väiksem? Vali üks: a. tardfaaspaagutamine b. püsiva vedelfaasiga paagutamine c. infiltreerimine sulametalliga d. vedelfaaspaagutamine Küsimus 21 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? Vali üks: a. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus b. kõvadus, väsimuspiir, katkeahenemine c. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus d
sobivate magnetiliste omadustega materjal. Sulamite siseehitus Puhtad metallid on head elektrijuhid kuid nende mehaaniline tugevus on väike, seepärast kasutatakse neid elektritehnikas kontakti ja elektroonikas ka juhtme materjalidena. Konstruktsioon ja masinaehitus materjalina kasutatakse põhiliselt metallide sulameid. Metalli sulamiks nimetatakse ainet, mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli ühtesulatamise või paagutamise teel. Kui lisada näiteks vasele tina, siis saame sulami pronksi, mis on puhtast vasest tunduvalt kõvem ja mehaaniliselt tugevam ning erinevate füüsikalis-keemiliste ja tehnoloogiliste omadustega. Olenevalt raua ja süsiniku sulamis süsiniku sisaldusest kuni 2,14% nimetatakse materjale teraseks ja üle 2,14% -- malmiks. Teraseid kroomi, nikli, vanaadiumi, molüptemi jt. lisanditega nimetatakse legeeritud sulamiteks roostevabad, kuumuskindlad, eriomadustega terased.
Kuumuskindel Kuumustugev Termokindel Kulumiskindel Antifriktsioon… b)Instrumentaalkeraamika Ülikõva Lõike c)Elektrokeraamika Dielektrikud Pooljuhid Ülijuhid Raadiotehniline Vaakumkeraamika Tehnokeraamika saamine Tehnokeraamika valmistamiseks kasutatakse enamasti traditsioonilise pulbermetallurgia meetodit, millest tehnokeraamika tehnoloogia erineb eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täiendava töötlemise poolest. Heade füüsikalis-mehaaniliste omadustega tehnokeraamika saamiseks on vajalikud puhtad (kontrollitava koostisega) peened pulbrid. Tehnokeraamika tähtsaimad omadused Tugevus- on TK olulisim omadus. Suhteliselt väike tugevus ja suur haprus on peamised tegurid, mis takistavad keraamika laialdasemat kasutamist. Keraamika on habras, kuna tal puudub täielikult plastne deformatsioon toatemperatuuril ja isegi kõrgetel temperatuuridel.
materjalile sitkuse . Omadused : VÄGA SUUR KÕVADUS (hrc 85…90) Suur kulumiskindlus (tööiga teritusest terituseni on 30… 50 korda pikem kui kiirlõiketerastel) Suur temperatuurikindlus ( 800.900 ’ C) Puuduseks on suur haprus Seetõttu on kõvasulammaterjalist (HW) tera teritusnurk 40…50 ’ Kõvasulammaterjalid valm pulbrilisel kujul olevate komponentide massist paagutamise teel Paagutamine on peenepulbrilise metallide segu kokkupressimine vormis rõhu abil kõrgel temperatuuril Vorm annab saadud detailile vajaliku kuju – sae või freesi hammas, puuri otsik . Metallkeraamilised kõvasualmplaadid kinnitatakse jootmisega muust metallist tera korpusele Ketassaed Freesid Puurid . Valatavad kõvasulamid . Stelliit on harudaste matellide sulam, mis koosneb Koobaltist – 60%
suletakse hermeetiliselt, asetatakse hüdrostaati ja pressitakse survega 300-400 MPa. Pärast pressimist õlirõhk aeglaselt vähendakse, võetakse hüdrostaadist välja ja eemaldakse ümbris. Meetodi puuduseks on protsessi aeglus (väike tootlikkus) ja tooriku mõõtmete ebatäpsus. Meetodi eeliseks on tooriku ühtlane tihedus kogu tooriku ulatuses. Vahel valmistatakse kermiseid ka kuumpressimise teel (hot pressing), mis ühendab endas kaks operatsiooni vormimise ja paagutamise. Pulbrisegu puistatakse grafiidist pressvormi, surutakse grafiidist templitega kokku survega 5 - 10 MPa ja lastakse läbi suure tugevusega (kuni mitusada A) eletrivool. Eletrivoolu tõttu pulbriosakesed vahel tekib minikaarleek, pulber kuumeneb kuni sideaine sulamiseni ja surutakse kokku kuni poorsuse täieliku kadumiseni. Protsess kestab mõnest minutist kuni 0,5 tunnini. Kuumpressimine grafiitpressvormides võimaldab küll saada poorideta sulameid, kuid
e. friktsioonmaterjalid, elektrikontaktmaterjalid, magnet-materjalid, poorsed materjalid, kermised, rask¬elt sulavad materjalid. Rasksulavate materjalide all mõistetakse rasksulavaid metalle (W, Mo, Nb, Ta, V, Hf, Zr) ning rasksulavaid ühendeid: karbiidid (WC, TiC, TaC jt.), nitriidid (TiN, ZnN, TaN jt.), boriidid. Sellistest materjalidest tooteid käsutatakse pea¬miselt kõrgetel töötemperatuuridel ja neid saab val¬mistada vaid pulbertehnoloogiat rakendades. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toori¬kute tugevuse tõstmine. Eristatakse: tardfaaspaagu-tamist, mis toimub temperatuuril, kus ükski pulbrisegu komponent ei sula, ehk vedelfaaspaagu-tamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Kermised on keraamilis-metalsed komposii¬did, kus keraamilise komponendina kasutatakse oksiide, karbiide, boriide, nitriide. Kermiseid saab toota vaid pulbermetallurgia meetoditega. Tuntui¬mad on karbiidkermised, eel¬kõige
viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjalid on valmistatud abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid.
suurusega. Valikulise kulumise puhul on olulise tähtsusega sideaine kui nôrgima lüli kôvadus vôi voolavuspiir. Need on omavahel tihedas korrelatsioonis. Seepärast môned autorid seovad erosiooni kiirust kôvadusega, teised aga voolavuspiiriga. Ühtlast peeneteralist struktuuri on vôimalik saada 2 erineval viisil: - tehnoloogiliste reziimide (eriti paagutusreziimide) ôige valikuga, - karbiiditera kasvu takistavate lisandite sisseviimine. Paagutamise teel valmistatud TiC-NiMo kôvasulamid on suhteliselt peeneteralise (1-2 µm) struktuuriga ja reeglina kôvemad kui kvartsliiv. Seepärast on valdav valikuline ero- sioon (vähese sideainega sulameis) vôi karbiidse karkassi ja faasidevahelise piiri purunemine (suure sideaine sisaldusega sulameis). Kroomkarbiidi baasil kermised on jämedateralised (dk = 4 - 10 µm) ja seepärast toimub suure energiaga osakese löögil karbiiditerade purunemine
Tehnokeraamika valmistatakse pulbermetallurgia Sele 1.47. Tööriistamaterjalide sitkuse võrdlus meetodil ja protsess sisaldab üldiselt samu etappe: pulbrite valmistamine, vormimine ja paagutamine ja vajadusel täiendav töötlemine. Tehnokeraamika tehnoloogia erineb Tabel 1.36. Tehnokeraamika omadused traditsioonilisest pulbertehnoloogiast, eelkõige pulbrite valmistamise, paagutamise ja täien- Oma- Tihedu Kõva- Surve- Painde- Purunemis- dused s dus tugevus tugevus sitkus dava töötlemise poolest. Heade füüsikalis- 3 2 2 ½ kg/m HV N/mm
Sulameid, mis asetsevad punktist E vasakul, nim. alaeutektoidseteks; sulameid punktist E pareml aga üleeutektoidseteks. Eutektoidse, ala- ja üleeutektoidse sulami struktuur on joonisel 1.47, lk 43. Teisel juhul (joonis 1.46b, lk 43) koosnevad kõik sulamid peale primaarset kristalliseerumist tardlahuse kristallidest, peale ümberkristalliseerumist tardlahuse kristallidest. 4.Faasid metalesis/ Fe-C sulameis: Sulam on aine, mis on saadud kahe- või enama komponendi kokkusulatamisel või paagutamise teel. Sulamit, mille põhikomponent (üle 50%) on metall, nim. metallisulamiks. Sulami faas on termodünaamilise sulamissüsteemi kõigi ühesuguse keemilise koostisega ja ühesuguste füüsikaliste omadustega osade kogum, mida süsteemi teistest osadest eraldab piirpind. Metallisulami ehitus on keerukam puhta metalli ehitusest ja sõltub sellest, kuidas omavahel kristalliseerumisel sulamit moodustavad komponendid. Sulami komponendid võivad
viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjale valmistatakse abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid
viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjale valmistatakse abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel. Silikaadi alusel abrasiive saab kasutada kuni 1200oC juures ja kui abrasiiviks on teemant siis 800oC. Kui alusmaterjaliks on plast saab seda abrasiivketast kasutada temperatuuril alla 200oC juures. Kasutatakse alusmaterjalina põhiliselt reaktoplaste aga ka kummisid ja termoplaste. Metalli sisse viiakse abrasiivid metallipulbriga segamisel seejärel segu paagutatakse või pressitakse kokku. Metalliteks kasutatakse pronksi, teraseid ja niklisulameid. Valmistatakse ka selliseid tooteid
annaabi.ee 
