(,,Flirt") ,,Salme" 12 10 8 Column 1 6 Column 2 Column 3 4 2 0 Row 1 Row 2 Row 3 Row 4 ,,Wanemuine" & ,,Taara" ,,Taara" ,,Kungla" (,,Pobeda"),,Wõitja"(Naroova") ,,Laine" & ,,Harry" ,,Torm" ,,Luik" Reisilaevade sadam Mootorpaate: ,,Linda II", ,,Hiil", ,,Udu", ,,Sinilind" Paadisadamad Vabadussilla juures Reeder & Koppa reklaam Väljasõidukohad: Jänese Väljasõidukohad: Kvissental & Ranna Jaanipäev Rannal ,,Tartu" & ,,Ahti" (,,Warrak") ,,Neptun" & ,,Vanemuine" ,,Uku" ,,Kingissepp" & ,,Pioneer" ,,Joala" (,,Pavel", ,,Paul", ,,Linda") (,,Agnes"?) ,,Tasuja" ,,Narva" (,,Eesti-Ingeri") ,,L.Koidula" ,,F.Kreutzwald" ,,Lermontov" Kohvik ,,Emajõe" (,,Bolsevik") ,,Turist" ,,J.Lauristin" ,,Vanemuine" Lohistustee ,,Raketa-1M" (,,Peipsi Jõnn")
kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste, Kolkja, Varnja, Piirisaare, Meerapalu ja Mehikoorma, suurim kalatööstusettevõte on aktsiaseltsi "Peipus Fish" Kallaste kalatehas. Venemaal on tähtsamad kalurikülad Vetvennik, Ostrovtsõ, Samolva, Terebistse, Ostrov-Zalit, Kulje ja Budoviz, kalatehased asuvad Gdovis, Kruppis ja Stsiglitsõs. Erakordselt tähtis on Peipsi kui Põhja-Eesti ja Tallinna tuleviku veevaru. Järvel tegutsevad kala-(talvine sikutipüük) ja purjespordiharrastajad
Vanimaks peavad geoloogid Kõpu poolsaare kõrget keskosa, mis küündis üle merepinna juba balti jääpaisjärve ajal üle 10 000 aasta tagasi. Maapinna edasisel kerkimisel sündis Paluküla saar ja umbes 4500 aastat tagasi Kesk-Hiiumaa. Praeguse saare umbkaudsed kontuurid kujunesid vaevalt 3000 aasta eest. See maapinna kerkimine jätkub kuni käesoleva ajani, mille tõttu kunagisele rannamaastikule iseloomulikud moodustised esinevad merest kaugel ning isegi hilisemal ajal hiidlaste ehitatud paadisadamad on jäänud kuivale Hiiumaa on osa Lääne-Eesti madalast lubjakivitasandikust, mille keskmine kõrgus on üle merepinna umbes 10 m. Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist, pinnakate on suhteliselt paks, valdavalt 10-25 m, aga Kõpu poolsaarel isegi 83 m. I päev Väljasõit Tallinnast on kell 8.00 hommikul Salme kultuurikeskuse eest ning edasi liigutakse Rohuküla sadama poole, kust kell 10.00 väljub praam Hiiumaa poole Heltermaale. Praamisõit
klassifikatsioon: Külalissadamad väikelaevadele ehitatud suurema teenuste mahju ja kvaliteediga kümne või enama siludmiskohaga sadam. Väikelaevade sadamad Külaliskaid ja sillad on kaubandusliku meresõidu ülasannetega sadamasse harrastusmeresõitjate väikelaevade vastuvõtuks, reenindamiseks ja seismiseks rajatud kai, sild või ujuplatvorm. Paadisadamad Lautrid - ei kuulu sadamate registrisse kandmisele! 12. PILET Rannasetete ristiränne. Tormilainete randumise korral rannajoonega parallseelselt esineb setete ristiränne- veealuselt rannanõlvalt paisatakse setteid randa, tugeva tormi korral ka rannajoonest kaugemale ja kõrgemale üle madala ja sageli rohtunud rannaala. Kujunenud rannavallid on pool-kaarjad, hoburaua kujulised
valikul ja paigaldamisel. Madalpingepaigaldiste alane eeskiri käib järgmiste objektide elektripaigaldiste kohta: · elamud · põllumajanduslikud ehitused · äriehitised · tehastes toodetavad valmisehitised · avalikud ehitised · sõidukelamud, nende laagriplatsid jm. · tööstusehitised taoline · ehitus- ja remondiplatsid; näituse-, laada- ja messiehitised jm. ajutised rajatised · paadisadamad, paadid, jahid jm huvisõidualused · elektrivarustusettevõtete ehitised. Eeskiri ei puuduta · elektriveoseadmeid · mootorsõidukite elektriseadmeid · laevade elektriseadmeid · lennukite elektriseadmeid · avalikke tee ja tänavavalgustuspaigaldisi · kaevanduse elektripaigaldisi · elektrikarjuseid · ehitise piksekaitset. Eeskiri käib elektripaigaldiste kohta, mille nimipinge on vahelduv- voolul enimalt 1000 V, alalisvoolul aga enimalt kui 1500 V.