Õpperajad: Männikjärve raba õpperada (7,3 km), Sopa allika õpperada (900 m) Matkarajad on tähistatud ning annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase teekonna. Looduskaitsealale oodatakse inimesi, kellel on aega vaikuse jaoks. Lõkkekohad: Kirikumäe lõkkekoht, Sinijärve lõkkekoht, Vana paadisadama lõkkekoht, Oostriku jõe lõkkekoht, Purskava allika lõkkekoht, Tammemäe künka lõkkekoht, Tooma lõkkekoht, Linajärve lõkkekoht Üks metsamaja : Endla metsamaja Muud kohad: Põltsamaa jõe veerada Endlas (35 km), Valtri kaevu puhkekoht, Metsanurga puhkekoht LOODUSKAITSEALA ERIPÄRA Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja
Südaööl võttiski mees hiinlased peale, Eddy juhatas nad ahtrisse. Kui sing raha andis pani Eddy paadile hääled sisse ja laev hakkas liikuma. Harry tappis Singi ja lükkas ta üle par, et teisi hiinlasi kaitsta. Kogu teekonnal andis mõlemale mehele julgust rumm. Nad viisid hiinlased Kuubale ning pöördusid koju tagasi. Mõni aeg hiljem sai Harry uue tööpakkumise, ta pidi pangaröövlid üle lahe transportima. Albert tahtis temaga kaasa minna, sest ka temal oli rahapuudus. Paadisadama vastas asuski pank mida rööviti. Röövlid jooksid üle tee ja relvade ähvardusel hakkas Harry kiiresti sõitma. Panka tühjendasid neli kuubalast. Alberti tapsid kuubalased juba päris alguses ning hiljem viskasid surnukeha merre. Harry pani ühe röövli laeva roolitaha ja käskis õiget kurssi hoida. Kuubalane aga kaldus natukene kõrvale ja sellega võitis Harry aega. Tal oli ahtris mootori juures püss. Morgan teeskles, et peab mootorit kontrollima ja võttis oma automaadi. Ühel
Antud idee on suunatud nii algajatele kui ka proffessionaalsetele igas vanuses kalapüüdjatele. Eesmärgiks oleks saada klientuuri ka välismaalt ning muutuda tuntuks turismikohaks Eestis. Kalaküla asukohaks saaks Võrtsjärve läänekaldas üks ilus, loodusesõbralik ning vaikne paik. Kalaküla koosneb peamajast, mis sisaldab administratuuri, meelelahutuskeskust ning söögikohta. Küla koosneb väikestest majakestest. Järve kaldale rajame väikese paadisadama, kus saab vajaduse korral ka rentida paate. Kalaküla sisaldab ka tehisbasseine, milles elavad klientuurile püügiks mõeldud kalu, mille eest peab maksma vastavalt kala suurusele. 1.2 Missioon Ettevõtte missiooniks on kalastuse teadlikkuse ja aktiivsuse laiendamine nii Eestis kui ka välismaal 1.3 Visioon Ettevõtte visiooniks on saavutada rahvusvaheline tuntus ja tunnustus ning pürgida Eesti parimaks ettevõtteks. 2 . JUHTKONNA KONTAKTANDMED Kontaktisikud
sama koguse vilja. Teine legend pajatab, et nendes käikudes varjasid inimesed end katku eest. Kolmas variant räägib, et grotid rajati Suislepa mõisa ehteks (Tarvastu kultuurilugu. 1696- 1697 suur näljaaeg Suislepas. Infotahvel). Suislepa paljand on kergelt bussi või autoga juurdepääsetav. Suislepa paljandi ümbrus on puhas. Suislepa paljandi juures asuva Õhne jõe kaldal on puhkeplats koos lõkkeaseme, kalastuskoha, paadisadama ja kiigega. Pisut eemal on spordiplats koos kõige vajalikuga. Puhkeplatsi servast algab umbes ühe kilomeetri pikkune matkarada, mille laudtee võimaldab jalgsi liikumist nii suvel kui talvel. Osavamad võivad kaasa võtta jalgratta või lapsevankri. 3 Giid on matkaraja lähedusse paigutanud erinevaid puuliike tutvustavad infotahvlid, et oma jutuga mitte rappa minna (Suislepa kodulehekülg).
metsakooslused ning raja ääres võib kohata erinevaid liike käpalisi. Võlingi ojas meeldib elada jõeforellil ja kaitsealune võldaski tunneb ennast siin hästi! Männikjärve matkarada (1 km) Männikjärv, Männikjärve raba ning salumets annavad rikkaliku ülevaate piirkonna mitmekülgsest loodusest. Lõkkekohad: · Kirikumäe lõkkekoht · Sinijärve lõkkekoht · Vana paadisadama lõkkekoht · Oostriku lõkkekoht · Purskava allika lõkkekoht · Tammemäe künka lõkkekoht Muud seotud objektid Põltsamaa jõe veerada Endlas (30 km) 13 Põltsamaa jõgi, Nava jõgi, Räägu kanal, Endla järv, Sinijärv, rabad. Veerajal liikudes saab tundma õppida erinevaid veega tihedalt seotuid taimi nagu näiteks kollane võhumõõk, pilliroog, jõgitakjas, jõgi-kõõlusleht, vesikarikas, kollane vesikupp ja