mussoonkliimaga alade jõed. Üleujutuste mõju inimesele POSITIIVNE Üleujutuse taandumisel viljakad mullad NEGATIIVNE 1. Teede ja ehitist jne hävimine 2. Inimohvrid 3. Üleujutustega kaasnevad maalihked Maalinke põhjustavad: a) Paduvihmad, kestvad sajud b) Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal c) Metsnõlvad mahavõetud d) Järvekaldal süvendatud paadisadam Vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel Rannaprotsessid 1. Järskrannikutel on ülekaalus lainete kulutav tegevus, sest lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga(sügav). Kui järsak on kujunenud aluspõhja kivimitesse, siis nim.seda pangaks 2. Kulutusrannad Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine ehk ÕGVENEMINE 3. Laugrannik Ülekaalus lainete kuhjav tegevus, lainete energia rannajoonel väike. Liigutavad vaid setteid ringi.
Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda Nõlvaprotsessid · Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe Kordamisküsimused · Maa siseehitus · Mandriline ja ookeaniline maakoor · Laamade liikumised (4 võimalust) ja sellega seotud geoloogilised protsessid · Vulkaanid (tekkepõhjused, levik, kilp- ja kihtvulkaani erinevus) · Maavärinad (tekkepõhjused, levik, Richteri ja Mercalli skaala) · Vulkaanidega kaasnevad nähtused, vulkaanide kasu inimesele
Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana. Kaheksakümnendate aastate keskel karjatamine lõpetati ning algas võsastumine, mis on toonud siia pesitsema linnud. 4. Vaatetorn - siit avaneb suurepärane vaade roostikuväljale (3000 ha). 5. Saare mägi. Vaade Saare mäele, mis tekkis ~400 aastat tagasi, olles enne saar. 6. Saare soon
osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. · Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. 6
osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. · Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. 10
tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. kui majad ehitatakse liiga lähedale mäenõlvale, see tekitab mäele lisaraskuse ja selle tõttu võib kaasneda maalihe Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. Inimtegevus aitas sellele mitmeti kaasa. Esiteks ehitati sinna lisaraskus ehk suvila. teiseks peaksid puujuured pinnast paremini koos hoidma. Kolmandaks muudeti nõlva tehislikult järsemaks, mis tõttu muutus pinnas ka pehmemaks.
sadam on avatud rahvusvaheliseks meres liikumiseks. 2. Väikelaevade sadam Rannasadam sügavus on piisav väikelaevade (pikkus alla 24 m), taallaevade ja rannasõidulaevade teenindamiseks (2-3,5m sügav). On olemas väiksem kai või suurem sadamasild ning vajalikud rajatised. Ööpäevaringne järelvalve. Sadam võib olla rahvusvahelisteks mereliikluseks. Paadisadam sügavus on piisav suurematele kalapaadidele ja rannasõidu-paatidele (1-2m sügav). On olemas lihtsam sadamasild ja hädavajalikud rajatised. Sadam ei ole avatud rahvusvahelisteks mereliikluseks. Ööpäevane järelvalve võib puududa. 3. Randumiskoht Lauter looduslikult ohutu või süvendatud randumiskoht kohaliku sõidu-piirkonnaga paatidele. Sügavus ca 1 m. Paadisild puudub või on väga väike. Olulised rajatised puuduvad
Alajõe 6 5.76 0 44 0 PS Audru 5.75 5.52 1.46 29.4 0 FPO Remniku 4.3 4.13 1 22 0 FPO Alajõe 5.5 5.28 0 44.13 0 FPO Alajõe 4.63 4.45 1 18 0 FPO Toila 8.5 8.16 4.03 30 FPO Purtse 8.51 8.17 2.75 19.5 0 FPO Narva 4.6 4.42 0.69 22 GNS Sillamäe paadisadam 4.5 4.32 0.76 29.8 FPO Alajõe 5.5 5.28 0 44 0 PS Narva-Jõesuu 27.12 24.8 77 220 0 PTB Toila 4.5 4.32 0.74 0 0 FPO Toila 5.46 5.24 0.79 0 0 FPO Vasknarva 6.93 6.65 1.08 5 0 FPO Vasknarva 6.93 6.65 1.06 6 0 FPO Vasknarva 4.8 4.61 0.68 5 0 FPO Purtse 5.55 5.33 0
20. sajandi saabumine tõi Viljandisse mitmed moodsa aja ilmingud – elektri ja raudtee. Uus Eesti vabariik tähendas linna territooriumi kasvu eespool mainitud eeslinnade jt alade näol. Kokku lisandus 914 hektarit. See tõi kaasa aktiivse elamuehituse, lisandus enam kui 500 elamut, tänavatevõrk viiekordistus. Aktiivsem elamuehitus (ja ühtlasi ka puitarhitektuuri paremik) koondus Uueveskile ja Paalalinna. Kasvasid ka ambitsioonid suvituslinnaks – järve äärde rajati paadisadam, ujumisbassein ja rannakohvik. Maaliline järve suunas langev maastik ahvatles paljusid jõukal järjel linnakodanikke rajama Trepimäe kanti suurejoonelisi villasid. Selle kõrval leidus linnas ka arvukalt piirkondi lihtsamate üürielamutega. Viljandi miljööväärtuslikud piirkonnad, peamised suurimad puitasumid ja uurimisobjektide asukohad vt. Joonis 1.1. 1 Vaksali
annaabi.ee 
