Roch Trévézel'i mäega, mis asub 384 meetri kõrgusel merepinnast. Mägise maastikuga pakub see ala häid võimalusi matkamiseks ning rattaga sõitmiseks. Paadimatkad - Bretagne't külastades ei tohi sealt lahkuda ilma paadimatkal käimata. Kuna Mikk, Jakko seal on niipalju saari ja laidu, on saadaval suurel hulgal erinevate sihtkohtadega paadimatku. Toit Nagu eelpool öeldud, on regioonis kalastus üks tähsamaid majandusharusid. Seega võib arvata ka, et toidud sellega suures osas kattuvad. Bretagnet on nimetatud kalurite maaks. Menüüs ongi tohutult mitmekesine valik kalu ja mereande, näiteks kammeljas, lest, merikeel, meriangerjas, astelrai, luts ja mereandidest crevettes grises, coquilles St. Jacques(jakobi kammkarbid), sinikarbid, homaarid, langustid, austrid
kuivendama, kuivenduskraavide vett jõgedesse ja ojadesse juhtima ning ka looduslike vooluveekogude veepinda alandama. Praeguseks on maaparandustööde tulemusena enamik väiksemaid jõgesid-ojasid süvendatud ja õgvendatud. Kuni 20. sajandi keskpaigani kasutati Eesti jõgesid intensiivselt palgiparvetuseks. Liiklusteena pole mõned suuremad jõed oma tähtsust siiani minetanud tänapäevalgi. Järjest enam sooritatakse jõgedel paadimatku. Eesti jõgede omadused Jõed ja nende lähiümbrus kätkevad suure osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Paljud jõed voolavad maaliliste nõlvadega ürgorgudes või moodustavad võimsaid kivikärestikke. Mitme Lõuna-Eesti jõe kaldail leidub arvukalt kõrgeid liivakivikaljusid taevaskodasid ja mäemüüre. Soome lahte suubuvad jõed moodustavad Põhja-Eesti paekaldast läbi murdes astmelisi veelangusi ja kõrgeid jugasid ja voolavad kohati sügavates kivikanjonites
Maaturism 2010). Loodusturismi ettevõtjad pakuvad järgmiseid tooteid: (Eesti Maaturism 2010) · Aktiivse puhkuse tooted maismaal (59%). Enim pakutakse maastikumänge ja orienteerumist. · Matkad maismaal va. talvematkad (56%). Pakutakse enim jalgsimatku metsas ja -rabas ning jalgrattamatku. · Loodusvaatlus (49%). Enim pakutakse maastikuvaatlust (70%.) Samuti ka linnu-, taime- ja loomavaatlust. · Matkad veekogudel (41%). Enim pakutakse kanuu- ja paadimatku. 2.2.Kliendid loodusturismis 2008. aastal Eestis külastanud 1,97 miljonist turistist (Statistikaamet 2008) matkas looduses 28% ja 16 % tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on võimalikest Eestisse reisijatest looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% (Eesti Maaturism 2010). Suurima osakaalu loodusturismi klientides moodustavad Eestis siseturistid 78% loodusturismi teenuste kasutajatest on siseturistid, välisturistid moodustavad 22%