Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)1 .Inimeste elu paranes -vähem nälga 2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga lõunapooltete rahvastega. 3 .Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu.
Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-ugrilased arvatavasti. Vene-kirveste kultuur-Elatus allikaks olid viljakasvatus(nisu,odre,kaer)karjakasvatus,nöörkeraamika (alt sile sai asetada lauale),käsitöö,vene ehk paadikujulised kirved millega hariti maad.Inimesed olid pikka kasvu ja päritolult indo-eurooplased,elati üksikperedena.Jäädi rohkem paiksemaks ja asulad asusid rohkem sisemaal. 3.Nimeta muutusi mis toimus inimeste elus peale raua kasutusele võttu,(s.h kuidas arenes alepõllumajandusest põlispõllumajandus)- 1.Inimeste elu paranes -vähem nälga 2.Tekkis kaubandus.Sõlmiti kaubanduslikke sidemeid teiste rahvastega,nt.skandinaaviaga lõunapooltete rahvastega. 3.Ehitati linnuseid,valmistati sõjariistu. 4
Kalmed paiknevad sageli ümbritsevast veidi kõrgematel küngastel ja üldiselt elamispaikadest eemal. Surnud olid kägarasendis, sageli külili. Naised paremale ja mehed vasakule küljele. Nöörkeraamika kultuurile on iseloomulikud tugevasti profileeritud seintega peekrid. Kaunistused on tavaliselt vaid anumate ülaosas. Nõude ümber on keritud nöör, mis jätab efektse mustri. Teiseks iseloomulikuks esemeks on hästi lihvitud ja sissepuuritud varretusauguga vene- ehk paadikujulised kivikirved. 1. Külasema ehk kontinentaalne tüüp lihtne töötlus, proportsionaalne kuju, ühtlase paksusega, veidi kumer kuju, üks või kaks sisse lihvitud pikisoont 2. Karlova tüüpi kivikirved Eestile omane tüüp, selgelt välja lihvitud küljekandid, varretusauku ümbritsev rant, kannal asetsev nupp, hiljem rombilise ristlõike ja kujuga 3. Teravkannalised kirved Karlova sarnased, teravovaalsed KIVIAJA LÕPP Hakkas tekkima tekstiilkeraamika
jõest ~3000 a eKr loomakasvatus, maaviljelus nöörijäljendid. harimiskõlbliku Volgani, (j-k-l-m+n) Paadikujulised maa juures. lõunas kivikirved Kalmistud peaaegu küngastel, Alpideni surnud kägaras.
pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskemini haritavate muldade tõttu tegeldi seal loomapidamise kõrval arvatavasti peamiselt alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil võis aga sisemaa elanike elus olla suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. 3.2.LAEVKALMED Eestis teatakse laevkalmeid Saaremaal Sõrves ning Tallinna lähedal Väos. See on kalmetüüp, mis Põhja-Euroopas oli levinud küllaltki laialdaselt ja pika aja jooksul. Kuigi vanimad laeva- või paadikujulised haudehitised on Rootsis dateeritud juba neoliitikumi ja vanemasse pronksiaega, kuulub enamik neist siiski kas nooremasse pronksiaega või viikingiaega. Eesti laevkalmed kuuluvad kaheldamatult sellesse vanemasse rühma, seda nii ehituse kui ka leidude põhjal. Sõrves Lüllel oli kaks teineteise järel asunud laevkalmet, mis 1967. aastal Lõugase poolt läbi kaevati (EE, joon 104). Esimeses laevas oli kaks kirstu, mis olid ehitatud põletusmatuste
kammkeraamika esindajad olid soomeugrilased. Võibolla kasvatati Eestis kaera, sest kaeraõietolm leiti 4000 a eKr. Neoliitiline Tamula asustatud umbes 4000-2000 eKr. Tamulat kasutati nii elamiseks kui matmiseks. Leitud nikerdatud õllekonkse, mis on tehtud luust. Seal oli ohtralt merevaiku, mis oli tollelajal väga oluline. MIKS?? Nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur oli umbes 3000 a eKr(nagu nööriga vajutatud jäljed olid). Lihvitud silmaaukudega paadikujulised kirved. Tegeleti karjakasvatusega ja maaviljelusega alepõllundus(maa väetamine seal kasvanud puude ja võsa tuhaga), Elukohad on nüüd ka sisemaal. Matused olid asulast väljas, sest arvati et surnud kummitavad. 3. Pronksiaeg Eesti aladel. Pronksiaja algus, algas mesopotaamias/egiptuses umbes 3000 eKr. Eestis algas pronksiaeg 1800 eKr. Eestis oli vanem pronksiaeg ja noorem. Vanem oli 1800-1100eKr ja noorem 1100- 500eKr
Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU Venekirves paadikujulised kirved, mis said nime paadist aka venest, sõja- või töökirved, ilusad ja lihvitud. nöörijäljendiga kaunistatud savinõud algeline põlluharimine ja karjakasvatus oluline muudatus matmiskombed- asulast väljaspoole, kägara-asend, vb kardeti surnuid europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees
annaabi.ee 
