koorilaulu edasiseksarenguks, pannes aluse suuri rahvahulki haaravalekoorilaulu- alaseidteadmisi saadaCimze seminarist Valgas,kust v6rsusidki meie esimesedo m a traditsioonile. Paraku j:ieti - peamiselt pastorite n5udmisel - laulupeost eemale heliloojad: vennad Saebelmannidja AleksanderThomson. Nemad koos Karl August segakoorid,mis andis tagasilticigitolle kooriliigi arengule.Eemalejdtmistp6hjendati Hermanniga moodustavad eesti heliloojate n-p6lvkonna. Varasemate moraalsetekaalutlustega:nii suurt hulka mehi ja naisi ei v5ivat korraga kokku loojate- Emil Hdrschelmannija JohannVoldemarJannseni- osaheliloominguson kutsuda, ilma er pahandusistinniks. Alles IV tildlaulupeol sai teoks ka segakooride siiski vaid ettevalmistustiiii. osalemine.
· -loodus-ja inimgeograafia v66rdumine teineteisest ja geograafia edasise killunemise oht, · -regionaal-ja süstemaatiliste geograafide halb läbisaamine omavahel, · -vähesed suhted naaberteadustega, geograafia eneseisolatsioon, · -ajaloolise temaatika vohamine kaasaegse arvel, · -eriti just inimgeograafia Iünklikkus ja arengu aeglustumine, · -uurimisteemade nappus, · -noorte huvi langus geograafia vastu ja noore p6lvkonna pealekasvu takerdumine. KVANTITATIIVNE REVOLUTSIOON XX sajandi teisel poolel inimgeograafia iseseisvus lõplikult ja ta areng kiirenes, samuti nagu inimgeograafilise tegelikkuse enda areng, mida ta uurib. Selles arengus v6ib eristada kaks etappi: · nn. kvantitatiivse revolutsiooni aeg, mil inimgeograafia asendas oma varasema regiooniparadigma uue, esialgu killl veel ebaküpse ruumikorralduse paradigmaga ja jagunes seejuures kaheks peavooluks; · -nn
annaabi.ee 
