X Protsess on intensiivne vihmametsades. Kivim peenestub erineva suurusega osakesteks. 2.5 Selgitage kahe näite abil murenemise rolli looduses 1. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. 2. Mulla tekkimisel on esmatähtis roll maakoore pindmise kihi kivimitel ja nende murenemisel. 2.6. Tooge üks näide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasvöötme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. Okasmetsade mullaprofiil on õhem kui vihmametsades, sest sademeid on parasvöötme jahedas piirkonnas tunduvalt vähem. Vihmametsades kulgevad mullaprotsessid aastaringselt, aineringe on väga kiire ning seepärast toitaineid mulda ei ladestu. Okasmetsades mullaprotsessid talvepakastega katkevad. 2.8. Tooge väja leet- ja mustmulla olulised erinevused ning nende tekkepõhjused. Leetmuld on nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsa muld, millel puudub huumushorisont ,
.... ja loomarakkudes glükogeen 2.4. Nimetage kaks sahhariidide iilesannet loomorganismis : 2 punkti ehituslik - kitiin putukatel a) varuaine - glükogeen b) 2.5. Millist iihendit on joonisel kujutatud? P6hjendage oma vastust kolme jooniselt ilmneva faktiga 4 punkti Joonisel on kujutatud valku. Joonisel näen erinevat järku struktuure, Joonisel on näha valkude monomeere - ehk t2 aminohapete jääke,Joonisel näen valkudele globulaarset ehitust 2. Loe artikkel liibija vasta kusimustele.
Linnas võib murenemine toimuda näiteks randades vee, jää ja tuule mõjul. Veevool viib murenenud materjali 1p uude kohta , kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle settekivimid. T 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasviiiitme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. 3m- SIIPP Pi)OUi]NBJAIERB 1. erinevus: vihmametsas toimub suurem murenemine :rml $ 2ffi1 kuna vihmametsas on kõige paksem E 2r{01 d 18001 Pdhjendus: