S천nu seletav s천naraamat

Pendel - kuul masskeskme kaugus p철철rlemisteljest O, mvl - kuuli impulsimoment punkti O suhtes enne p천rget, v I s체steemi inertsimoment p철철rlemistelje O suhtes, = 1 - s체steemi l nurkkiirus. Kuna l on palju suurem silindri m천천tmetest, siis I = ( M + m)l 2 , asendades selle impulsimomendi j채채vuse seadusesse saame: v mvl = ( M + m)l 2 1 ehk mv = ( M + m)v1 st et antud hetkel kehtib ka impulsi l j채채vuse seadus.
Parsek - kaugus millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 1 planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste p천rkumiste t천ttu lagunesid kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 10 16 m. Galaktikate liigitus: a) kuju j채rgi v천ib galaktikate hulgas n채ha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad asteroidideks ja meteoriitideks.
P채ikesekiirgus on puhtaim ja m천jusaim energiaallikas (Remmelg, 2011b). 횥ldiselt v천ib taastuvenergia tehnoloogiad jaotada p채ikeseenergiat otseselt kasutavateks (p채ikesepaneelid, p채ikesepatareid, passiivenergia) ja p채ikest kaudselt kasutavateks taastuvenergiatehnoloogiateks (tuuleturbiinid, biomass, soojuspumbad jm) (Kivinukk & Staak, 2008).

Paigalseis on liikumise erijuht, kui kiirus on 0. Inertsus on keha omadus s채ilitada oma esialgset liikumisolekut.
Potentsiaalne energia on s체steemi energia, mis on tingitud keha asendist ja m천just s체steemi teiste kehade suhtes ja k천igi s체steemis olevatele kehadele vastastikku m천juvatestj천ududest v채lises j천uv채ljas o Mehaanilise혻energia혻j채채vuse혻seadus혻(+혻valem)짯 Mehaanilise energia j채채vuse seadus on j채채vusseadus mille kohaselt isoleeritud s체steemis, mille kehade vahel m천juvad ainult konservatiivsed j천ud, on s체steemi mehaaniline koguenergia muutumatu 6)혻혻혻혻P철철rdliikumise혻kinemaatika
P채ikese l채bim천천t on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa l채bim천천tu) ja mass 1,9891횞1030 kg (332 950 Maa massi). P채ikese raadius on 6,9599횞108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m쨀. P채ikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid m채rksa kuumemad on P채ikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). P채ike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi j채rgi) ja heeliumist (24,85% massi j채rgi), k천iki 체lej채채nud elementide panus on 1,67% massi j채rgi.

P철철ratav protsess on protsess, mida saab tagasi p철철rata, (nt. vesi tahkub j채채ks ja sulab tagasi veeks). P철철rdumatu protsess on protsess, mis toimub ainult 체hes suunas, (nt. vananemine, kivi kukub allapoole). Adiabaatiline protsess on protsess, kus puudub v채liskeskkonnaga soojusvahetus.
P채ikese l채bim천천t on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa l채bim천천tu) ja mass 1,9891횞1030 kg (332 950 Maa massi). P채ikese raadius on 6,9599횞108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m쨀. P채ike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi j채rgi) ja heeliumist (24,85% massi j채rgi). P채ikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid m채rksa kuumemad on P채ikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). P채ikese vanuseks hinnatakse umbes 4,57 miljardit aastat.
Positiivne laeng on kogunenud molekuli 체hte otsa, negatiivne aga teise 궅 Kui dipoolid satuvad mikrolainete m천juv채lja, siis nad p철철rduvad, et joonduda elektriv채lja suunale 궅 Suuna muutusel peavad molekulid pidevalt kiiresti vibreerima 궅 Tekitab molekulide 체ksteise vastu h천천rdumise 궅 Molekulide vibreerimisel tekib kuumus 궅 Suhkur, rasvad 체sna kehvalt - n천rgemini polariseerunud 궅 J채채 - molekulid on tahketes ainetes kristallstruktuuri s천lmpunktidesse fikseeritud

Pbo2 pliidioksiid on tumepruun tahkis, esineb kahes kristallvormis; tugev oks체deerija.
Pinge r철철pahelas on k천ikides juhtides sama ( U=U1=U2=..=Un ) Kogutakistuse p철철rdv채채rtus on v천rdub harude p철철rdv채채rtuste summaga ( 1/R=1/R1+1/R2+..+1/Rn ) R철철p체henduse korral on harude voolutugevused p철철rdv천rdelised harude takistustega (kui mingi r철철p체henduse haru takistus on teise haruga v천rreldes n korda suurem, siis on seal voolutugevus n korda v채iksem) R철철p체hendust kasutab enamik tarbijaid, sest see v천imaldab l체litada tarviteid eraldi sisse ja v채lja.
Pilvkate on mitmekihiline 겗 P천hiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km k천rgusele 겗 Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves 겗 Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline 겗 P철철rlemistelg orbiidi tasandiga peaaegu risti aastaaegu pole 겗 Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased 겗 Arvatavasti planeedil magnetv채li puudub p천hjuseks aeglane p철철rlemine T채nan kuulamast!

Potenergia - vastastikm천ju j천ust , aine olek ja energiast, Mol energi ei loeta terve keha se-ks Suurte kehade tasandil s천ltub siseenergia 1) Temperatuur mol kin 2) aine olekust mol pot 3) Aine kogusest 4)deformatsioon SE saab muuta 1) Mehaanilist t철철d tehes(h천천rumine, h천천rdej천ut철철,traadi painutamine) 2) Soojus체lekanne on SE 체lekandumine 체helt kehalt teisele(soojalt-k체lmale) Soojushulk on SE hulk, mida keha saab v kaotab S횥 k체ekandes.
P철철rates y - telje v천imendusnuppu, saavutage v천imalikult suur kujutise k천rgus ( A1 뎵 40mm) . 10. Etteantud C ja L v채채rtustel m채채rake Rs muutmisega eksperimentaalselt v천nkeringi kriitilisele re탑iimile vastav aktiivtakistus (j채lgige joonist 10.3), liites takistussalvelt saadud takistuse v채채rtusele Rs kindlasti induktiivpooli takistuse R0 ( R = R0 + Rs ) . V천rrelge seda teoreetilise kriitilise takistusega Rk, mis arvutage valemi (7) j채rgi.
Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised Planeedid tiirlevad 체mber P채ikese samas suunas P채ikese p철철rlemisega Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadusp채rasuse j채rgi Enamik planeete p철철rleb tiirlemisega samas suunas Planeedi p철철rlemistelg v천ib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emasplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi p철철rlemisega samas suunas

P채ikeselaigud on aga "k체lmad" piirkonnad, temperatuuriga ainult 3800 K. P채ikeselaigud v천ivad olla v채ga suured, m천ned isegi diameetriga kuni 50,000 km. P채ikeselaike p천hjustavad keerulised ja mitte v채ga h채sti arusaadavad P채ikese magnetv채lja m천jud.
P채ikeses체steemi p천hikomponent on P채ike, suhteliselt tavaline v채ikese massiga t채ht, mis siiski moodustab 99,86% P채ikeses체steemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on P채ikese sisemus P채ikese suure massi t천ttu j천udnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on n채htav valgusena.
Parameeter on mingi f체체sikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut v천i omadusi (nt vedeliku ruumala, molekuli mass). Makroparameetrid on f체체sikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku soojusliku oleku kirjeldamisel (nt ainekoguse mass, r천hk, ruumala, temperatuur). Suurusi r천hk, ruumala ja temperatuur nim ka oleku- parameetriteks. Olek on ainekoguse seisund, mis on m채채ratud olekuparameetrite konkreetsete v채채rtuste kogumiga.

Peamine ise채rasus on elektrijuhtivuse j채rsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid. Pooljuhtide hulka kuuluvad m천ned lihtained (r채ni, germaanium, seleen, telluur, arseen, fosfor ja teised), palju oksiide, sulfiide, seleniide ja telluriide, m천ned sulamid, paljud mineraalid jm. Levinumad pooljuhid on germaanium ja r채ni.
P채ikese eluiga on 체heksa kuni k체mme miljardit aastat.
Piirkiirusel on aktuaalse l천pmatuse omadused (v천id juurde liita, kui palju tahad, see ei muuda midagi). Kui tegevuspaik vaatleja suhtes liigub, siis selle vaatleja jaoks: Ajavahemikud pikenevad: 늽t = 늽t0 款, kus 늽t0 on omaaeg (aeg paigaloleva kella j채rgi). Pikkused l체henevad: l = l0 / 款, kus l0 on omapikkus (pikkus eseme tausts체steemis). Mass suureneb: m = m0 款 , kus m0 on seisumass (keha mass keha endaga seotud tausts체steemis).

P철철rlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek kaaslased puuduvad Merkuuri on v천imalik vaadelda aastas 2 v천i 3 perioodil p채ikeses체steemi tumedaim planeet kollast v천i tumehalli v채rvi Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga laamtektoonika puudub atmosf채채r praktiliselt puudub keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179째), minimaalne 90 K (-179째), maksimaalne 700 K (427째)
P채ikese kroon on P채ikese atmosf채채ri v채lisosa, mille s채ra j채채b t채ieliku p채ikesevarjutuse ajal n채htavaks. P채ikese m체stilise krooni 체le murravad teadlased siiani pead, kuna see ulatub P채ikesest k체ll v채ga kaugele, aga samas on tema pind 200 korda kuumem, kui P채ikese n채htav pind .Kuidas soojus p채ikese pinnalt kroonile j천uab, pole veel t채pselt teada, aga arvatakse, et selles on oma osa p채ikese mahnetv채lja v천nkumistel.
Planetaarne aatomimudel - 1) aatomi keskel asub tuum, kuhu on koondunud enamus aatomimassist; 2)tuumas asuvad pos. Laenguga proontonid ja ilma laenguta neutronid; 3) tuuma 체mber tiirlevad neg. Laenguga elektronid; 4)aatom tervikuna on neutraalne.

Perioodil 2006 2010 vajab mitmekorruselistes korterelamutes rekonstrueerimist ligi 3 300 elamispinda aastas (ca 150 000 m 2 aastas). Tingituna h체ppelisest eluruumide ehitamise kasvust kuuek체mnendatel ja seitsmek체mnendatel aastatel, kasvab j채rgmisel k체mnendil vajadus rekonstrueerimise j채rele kordades (aastatel 2010 2014 hinnanguliselt 체le 8 000 korteri ehk 체le 350 000 m 2 aastas). J채rgmistel k체mnenditel veelgi enam.
Potentsiaalne energia on maksimaalne amplituudasendis, kus x = 짹 A , ning minimaalne tasakaaluasendit l채bides, kus x = 0 . Kineetiline energia on mv 2 Ek = . (7.34) 2 Kiirus harmoonilisel v천nkumisel esitub valemiga (7.22), seega mA 2 02 sin 2 ( 0 t + 0 ) Ek = , (7.35) 2 j채relikult on kineetiline energia maksimaalne tasakaaluasendit l채bides, kus kiirus on maksimaalne, ning null amplituudasendis, kus ka kiirus v천rdub nulliga.
Peegeldumisseadus 혻peegeldumisnurk혻on혻alati혻v천rdne혻langemisnurgaga Tagapeegel짯혻peegeldab혻valgust혻kindlas혻suunas Kumer짯hajutab N천gus짯koondab Murdumisseadusp채rasus짯혻valguse혻levimisel혻opt혻h천r.혻Opt혻tih.혻keskonda혻murdub혻valgus혻ristsirge 혻poole혻nt.혻 h천redam혻천hk혻tihedam혻klaas Valguse혻levimisel혻opt혻tih.혻Opt혻h천r혻keskkonda혻murdub혻valguskiir혻ristsirgest혻eemale혻nt혻h천r혻천hk혻tih혻klaas.

Pingeindikaator on 혻 v채liselt 혻 sarnane 혻 kruvikeerajaga, 혻 kuid 혻 selle 혻 k채epidemes 혻 on혻 aknake,혻kus혻on혻lambike,혻mille혻체ks혻klemmidest혻on혻체hendatud혻otsaklemmiga혻ja혻teine혻 l채bi혻suure혻takistusega혻takisti혻k채epideme혻otsas혻oleva혻klemmiga.혻Kui혻pingeindikaatori혻 otsaklemm혻체hendada혻faasijuhtmega혻ja혻samal혻ajal혻puudutada혻k채epideme혻otsas혻olevat혻 klemmi, 혻 s체ttib 혻 lambike.
P채ikese l채bim천천t on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa l채bim천천tu) ja mass 1,9891횞1030 kg (332 950 Maa massi). P채ikese raadius on 6,9599횞108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m쨀.P채ikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid m채rksa kuumemad on P채ikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (umbes 15,7 miljonit kelvinit). Kogu P채ikese aine on 채채rmiselt k천rge temperatuuri t천ttu plasmaolekus.
Positiiv - sete plaatide 6 aktiivaine on pruun pliioksiid (PbO2), nega- tiivsete plaatide 5 aktiivaine hall poorne plii (Pb). L체hise v채ltimiseks on isenimelised plaadid 체ksteisest eral- datud poorsest eboniidist (mipor), pol체vin체체lkloriidist (miplast) v천i klaasriidest separaatoritega 8. Aku kambrid on t채idetud puhtast v채채velhappest ja destilleeritud veest valmistatud elektrol체체diga.

Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest (tiirlemisperiood on 6 p채eva). Leitud kaaslane sai nimeks Charon . Pluuto l채bim천천duks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni l채bim천천duks 2000 km (massid vastavalt 1/500 ja 1/4000 Maa massi). Hiljem on Charoni l채bim천천du hinnangut tunduvalt t채psustatud, viimati 11. juulil 2005, m천천tes t채he kattumist Charoniga.
Poolestusaeg - aeg, mille jooksul vaatluse all geomeetria tulemus). olevate radioaktiivsete tuumade arv v채heneb poole v천rra Kes formuleeris relatiivsusteooria p천hiseisukohad? tuumareaktsioonid: on kahe aatomituuma v천i elementaarosakese ja aatomituuma kokkup천rge, A. Einstein mille tulemusena tekivad uued aatomituumad Mis on kinemaatiline tegur? Selle arvutamise ja/v천i elementaarosakesed valem.
P채ikese pinda nimetatakse fotosf채채riks Fotosf채채ri kohal asub kromosf채채r, mille peal asub h천re gaasipilv, mida kutsutakse krooniks Kroon ulatub miljoneid kilomeetreid kosmosesse, kuid on n채htav vaid p채ikesevarjutuse ajal Temperatuur kroonis on 체le 1,000,000 째 C Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab P채ike v채lja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu, mis on tuntud kui p채ikesetuul.

Pto - s on patentide 체levaatamine jaotatud vastavalt leiutiste valdkondadele, kus biotehnoloogia ja orgaanilise keemia keskus vaatab 체le biotehnoloogilisi leiutisi, pooljuhttoodete keskus viimastele vastavaid leiutisi jne. Nanotehnoloogilistele leiutistele ei ole aga siinkohal eraldatud keskust ega 체levaatajaid, kes oleks spetsialiseerunud 체ksnes nanotehnoloogilistele leiutistele.
Peamoment ehk k천igi kehale rakendatud j천udude moment liikumatu 걚dt j천u rakenduspunkti nihe ds, siis dA=fds ning v천imsuse saame punkti suhtes M keha impulsimomendi sama punkti suhtes L kujul: tuletisega aja j채rgi: dL/dt = M. See seadus kehtib ka j채iga keha 횥hikud: 1W= J/ s; 1hj= 736 W. p철철rlemisel massikeskme 체mber, s천ltumata sellest, kas massikese on paigal v천i liigub vabalt.
Planeetide orbiidid on v채ga ekliptilised, siis komeedid ja Kuiperi v철철 objektid tiirlevad tunduvalt suurema nurga all. K천ik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas 체mber P채ikese nagu P채ike p철철rleb 체mber oma telje (vastu p채eva, kui vaadata 체levalt alla P채ikese p천hjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha m철철da ellipsi, mille 체hes fookuses on P채ike.

Pingelaengud on takistustega v천rdelised R1/R2= U1/U2 2) r철철p체hendus a)kogu vool I=I1+I2. b) kogu pinge U=U1=U2 c) kogu juhtivus (takistuse p철철rdv채채rtus) 1/R= 1/R1+ 1/R2 . d) v채iksemat takistust l채bib tugevam vool(takistusega p철철rdv천rdelised) R1/R2= I2/I1 3) sega체hendus- sisaldab nii jada kui r철철posasid a) leitakse r철철posa takistus R2,3 b)kogu takistus R=R1+R2,3
Poolestusaeg aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv v채heneb pooleni esialgsest(NT.plutooniumi poolestusaeg on 24 400 aastat) 6.tuumareaktsioonid *tuumareakts-des tekivad uued isotoobid *tuumareaktsioone kutsutakse esile neutronite voogudega, sest neutron t채nu laengu puudumisele liitub kergesti tuumaga, tuues kaasa reaktsiooniks vajalikku kineetilist energiat.
Plaatkondensaatori mahtuvus on v천rdeline kummagi plaadi pindalaga S, plaatidevahelise aine l채bitavusega 琯 ja p철철rdv천rdeline plaatide vahekaugusega d. Valem: C=(琯 琯S)/d Kondensaatorite r철철p체hendusel kogumahtuvuse saamiseks liidetakse 체ksikute kondensaatorite mahtuvused. Jada체hendusel liidetakse kogumahtuvuse p철철rdv채채rtuse leidmiseks 체ksikute mahtuvuste p철철rdv채채rtused. Alalisvool

Periheelis ehk P채ikesele k천ige l채hemas asendis olles ulatub Pluuto orbiit sissepoole Neptuuni orbiiti, see oli nii n채iteks aastatel 1979-1999. Afeelis ehk P채ikesest k천ige kaugemas orbiidi punktis on kaugus P채ikesest 49,3 a.체. 횥mber P채ikese tiiru tegemiseks kulub Pluutol 248,09 aastat, t채isp철철rde tegemiseks 체mber oma telje kulub tal 6 p채eva, 19 tundi ja 18 minutit.
Pooljuhid - nim materjale, mis j채채vad oma el. omaduste poolest juhtide ja dielektrikute vahele. . Pooljuhtidel on tugev juhtivuse s천lt temperatuurist , elektriv채lja tugevusest, valgustatusest, mehaanilsest survest jne. Pooljuhtides on nii elektronjuhtivus (vabad elektronid) kui ka aukjuhtivus (vabad augud).Materjalideks on seelen, germaanium,r채ni,galliumarseniid jm. Const.
Ptc - termistoridel on temperatuuriteguri absoluutv채채rtus enamasti kuni 30 %/K, negatiivse temperatuuriteguriga termistoridel ehk NTC-termistoridel 2 10 %/K.. Transistor (ingl transfer 체le kandma + resistor takisti) on kolme v천i enama v채ljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, v천imendamiseks, muundamiseks ja l체litamiseks.

Parelleel piiblist inimene pandi maad harima ja kaitsma: 얣a Jehhoova Jumal v천ttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma (1Mo2:15). Austraaliast p채rit filosoof John Passmore n채eb meie kristlikus taustas valitsevale suhtumisele lisaks ka looduse kaitsmise ja koost철철 algeid: inimene vastutab lisaks teistele inimestele ka looduse eest (Passmore 1980:39-40).
Pinnatemperatuuri t천ttu on Merkuuri atmosf채채r 채채rmiselt h천re ning koosneb p천hiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, s체sinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Atmosf채채ri h천reduse t천ttu k천igub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 179 kraadi. P채ikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal.
Pinge 250 - oomise takistusega juhi otstel on 100V. Arvuta: voolutugevus ahelas, pinged Pinge 250-oomise takistusega juhi otstel on 100V. Arvuta: voolutugevus ahelas, pinged 200- ja 300-oomise takistusega juhtide otstel, pinge vooluallika klemmidel ja jadaahela 200- ja 300-oomise takistusega juhtide otstel, pinge vooluallika klemmidel ja jadaahela kogutakistus.

Probleemideks on maksumus (erinevad programmid on kuludeks arvestanud 6- 500 miljardit dollarit), reisi pikkus, ps체hholoogilised ja v천i tervisega seotud ohud (nt suur radiatsioon), v천imalik seadmete rike ja eluks tarvilikest asjadest ilma j채채mine, jne. Mars One projekt (2012) - MT횥 Mars One plaanib k체mne aasta p채rast 24 inimest Punasele Planeedile saata.
Pindpinevusteguri 체hikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit v천ib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S. Soojusjuhtivuse p천hiseadus: soojusvoo tihedus on v천rdeline temperatuuri gradiendiga, jQ = - K (dT/dx). Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub (mida suurem on dT/dx), seda rohkem soojus selles suunas levib.
Pieso Piesoelekter, ka piesoelektriline efekt ehk piesoefekt (kreeka keeles piezo 'r천hun') on teatava materjali, n채iteks kvartskristalli piesokvartsi omadus, mille puhul tema kokkusurumisel tekib kokkusurutavate tahkude vahel elektripinge tingituna dielektrilisestpolarisatsioonist, s.o erinimeliste elektrilaengute suunatud nihkumisest.

Pilvede liigitus - 횥lemised pilved h=alla 6 km, sademeid ei esine (kiudpilved, kiudr체nkpilved, kiudkihtpilved) ; Keskmised pilved h=2-6 km (K천rgr체nkpilved, K천rgkihtpilved); Alumised pilved h= alla 2km (Kihtr체nkpilved, kihtpilved, kihtvihmapilved); Vertikaalse arenguga pilved (r체nkpilved, r체nkvihmapilved) 22. Maa p철철rlemine ja seda m천jutavad tegurid.
Potentsiaalne energia on s체steemi energia, mis on tingitud keha Raskusj천ud on Maa (v천i m천ne muu suure taevakeha) poolt selle P철철rlemine ehk p철철rdliikumine on keha ainepunktide ringliikumine asendist ja m천just s체steemi teiste kehade suhtes ja k천igi s체steemis l채heduses paiknevale palju v채iksemale kehale avaldatav 체mber kehaga seotud kahe ainepunkti.
Perioodiks t nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb 체he ringi (j천uab tagasi l채htepunkti). P철철rdliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul p철철rlev keha teeb 체he t채isp철철rde (l채bib p철철rdenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. V천nkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse 체ks v천nge.

Punktmass keha, mille m천천tmed v천ib kasutatavas l채henduses arvestamata j채tta (kahe linna vahel liikuv auto, mille m천천tmed on kaduvv채ikesed linnadevahelise kaugusega; 체mber p채ikese tiirlev planeet, mille m천천tmed on kaduvv채ikesed tema orbiidi m천천tmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid).
Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikm천just teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusv채ljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (k천rgus maast). Mehaanilise energia j채채vuse seadus v채idab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on j채채v.
P채ikese pind on teraline Aegajalt tekivad sellel t채pid Aegajalt tekivad sellel laigud Pinnalt purskub v채lja gaasi, mis annab tunnistust v천imsatest plahvatustest P채ikese pinna-aktiivsus, laigud ja plahvatused p천hjustavad Maal ''magnettorme'' (magnetv채lja muutusi), virmalisi ja raadioh채ireid, nad avaldavad kindlasti mingit m천ju ka elusloodusele.

P채ikesespekter kui lasta p채ikesekiirtel l채bida kolmetahkne prisma ja murdunud kiirte teele asetada ekraan, tekib sellele v채rviline riba, mille 체ks 채채r on punane, teine aga lilla/violetne. Need v채rvused ei ole teravalt eraldatud, vaid l채hevad pidevalt 체ksteiseks 체le. Kuidas tekib? P채ikesekiirgus koosneb mitmesuguse lainepikkusega kiirtest.
P채ripingelang on tavaliselt 0,20,4 V. Madalama p채ripingelangu t천ttu on nad t천husamad kui tavalised r채nidioodid, mille p채ripingelang on 0,71,7 V. V채ikese mahtuvuse t천ttu on Schottky dioodil suur sagedusriba (ja t철철kiirus). Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu k천rget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V v천i v채hemgi.
P철철rded on maksimaalsed. Kui need p철철rded on t체hik채iguks liiga suured, siis v채hendatakse neid piirdekruvi v채ljakeeramisega ja leitakse segusiibri uuele seisule vastav n천elkruvi asend (see on igal segusiibri seisul erinev). Kui t체hik채iguseade puudub, reguleeritakse t체hik채igule vastav segusiibri seis trossi 체mbrise tuginipli sisse- v천i

P채ikese aktiivsus on P채ikese kesta f체체sikalise seisundi perioodiline aktiviseerumine, mis v채ljendub P채ikese laikude ja nendega kaasnevate ilmingute (protuberantside, loidete, faklite, flokkulite) rohkenemises, krooni hiidmulli tekkes ning P채ikese korpuskulaar- ja ultraviolettkiirguse samaaegses tugevnemises.P채ikese pinna temperatuur on 5500 kraadi.
P천hilised kihid on troposf채채r (maapinnast 8-18 km k천rgusel, s천ltuvalt geograafilisest laiusest), stratosf채채r (kuni 50 km), mesosf채채r (50-80 km), termosf채채r (80-800 km) ja eksosf채채r ( 체le 800 km). Troposf채채r sisaldab kogu atmosf채채ris leiduva veeauru ja h천lmab 4/5 atmosf채채ri massist, selles kihis toimuvad p천hilised ilmastikun채htused.
Pikalaineline ehk infrapunane ( 貫 > 貫 p ); temperatuuri t천usul lisandub kiirguse n채htav osa ( 貫 v = 0,40 쨉m ja 貫 p = 0,75 쨉m on valguse piirlainepikkused violetses ja punases osas) ja ka ultravioletne komponent (lainepikkus on siis v채ike: 貫 < 貫 v ). Joon.1. Absoluutselt musta keha kiirgamisv천ime s천ltuvus lainepikkusest ja temperatuurist.

Pikkuse kontraktsioon - e l체henemine; keha liikumissuunaline pikkus on erinevates inertsiaals체s erinev ning seda v채iksem, mida suurem kiirusega keha liigub.
Prootonis on nii kvargid kui gluuonid(kvarke alati 3, gluuoneid m채채ramata arv.tekivad ja kaovad vahetades kvarkide v채rve). Gluuonid on v채rvilised ega saa tuumaosakeste seest lahkuda vahendavad protonite ja neutronite vahelisi j천ude virtuaalsed valged liitosakesed- pii-mesonid.n천rka vastastikm천ju p천hjustavad v채ga massiivsed vaheosakesed.
P철철rdenurga vektor on vektor, mille moodul v천rdub p철철rdenurgaga ja mille suund antakse piki p철철rlemistelge nii, et keha p철철rdumisel 체mber telje kehtiks "parema k채e kruvireegel": kui keha p철철rlemissuund v천tta tavalise (parempoolse vindiga) kruvi p철철rdumissuunaks, siis 체htib kruvi liikumissuund p철철rdenurga vektori suunaga (pudeli avamine);

Phoenixi pardal on ka DVD, millele on salvestatud Marsi vision채채ride (Carl Sagan, Arthur Clark jt) s천nav천tud, tuntud ulmekirjanike Marsi (teemalised teosed ja umbes 250 000 inimese allkirjad). Selle DVD m천te on olla ajakapsel, millega saab oma s천numit v천i v채hemalt nime tulevikku saata, sest v천ib m철철duda sadu aastaid, enne kui see leitakse.
Pidurdami - liigne 천li k체tuses (kahetaktilised mootorid) ja kolvir천n- sel k채sipiduriga kiirusel 15 km/h ei peaks pidurdustee- gaste kulumine (neljataktilised mootorid). kond 체letama 6 m. Edasisel katsetamisel suurendatakse Mootori v천imsust v채hendab peamiselt kompressiooni s천idukiirust kuni 30 km/h. Pidurdusteekond m천lema piduri langus.
Primaarses ehk esmases kosmilises kiirguses on k천ige rohkem prootoneid, teiseks heeliumi tuumi, 체lej채채nud on p천hiliselt raskete elementide tuumad. Peale selle on maailmaruumis kindlasti palju neutriinosid, kuid neid on raske avastada. Hulk aeglasemaid osakesi on p채rit P채ikeselt, need p천hjustavad virmalisi Maa atmosf채채ri 체lakihtides.

Peamisteks komponentideks on pinnasetolm (20-45%), elementaarne s체sinik (4-18%), mis tekib p천lemisprotsesside tagaj채rjel, v채채vel mis esineb peamiselt SO4봧oonidena (30-50%), l채mmastik (kuni 30%) mis peamiselt esineb ammoniumioonidena, ja kuni 20% orgaanilisi 체hendeid (taimede j채채gid, 천ietolm, bakterid, viirused, p천lemisel tekkiv orgaanika).
Pas - j채rk-j채rgult. Mootorrattur peab mitmete tunnuste j채rgi tat v천ib ka ise valmistada 30 % dekstriinist, 20 % kriidist (kloppimised jm. m체rad, v천imsuse langus jne.) avastama ja 10 % veest (massi j채rgi). need aegsasti, s. o. enne, kui masin hakkab teda teele Vana v채rvi saab eemaldada p천letamisega v천i keemili- j채tma.
Pahtli kulu on 0,4 l/m2, liimi kulu 0,3 l/m2, v채rvi kulu 0,2 l/m2, rullmaterjali laius 1,06 m, kruntv채rvi kulu 1 l/6m2, akr체체lmass.

P채ikese l채bim천천t on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa l채bim천천tu) ja mass 1,9891횞1030 kg (332 950 Maa massi). P채ikese raadius on 6,9599횞108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m쨀. P채ike koosneb peamiselt vesinikust (73,46% massi j채rgi) ja heeliumist (24,85% massi j채rgi), k천iki 체lej채채nud elementide panus on 1,67% massi j채rgi.
P채ikesetuul on P채ikese poolt v채lja paisatud madala tihedusega osakeste vool, mis liigub l채bi P채ikeses체steemi 450 km/sek 뿈 V천ib m천jutada meie raadiolainete 체lekandumist ja tekitada virmalisi atmosf채채ri vastastikm천jul 뿈 P횆IKESE OTSENE VAATLEMINE V횛IB SILMI KAHJUSTADA NING P횛HJUSTADA PIMEDAKS J횆횆MIST! Joseph Plateau
Pehmekoelaseriga on lihtne eemaldada v채iksemaid limaskesta sidekoekasvajaid. Lasereid kasutatakse ka silmaravis, nimelt saab nendega inimese n채gevust spetsiaalse laseroperatsiooniga. Kirurgias on v채ga laialdaselt kasutuses laserskalpell, millega saab kergesti veresooni sulgeda, et operatsioonidel oleks verekaotus v천imalikult v채ike.

P철철rlemisperiood P철철rlemisperiood on f체체sikaline suurus, mis n채itab 체he p철철rde sooritamiseks kulunud aega Kehade Vastastikm천ju Kehade vastastikm천juks nimetatakse f체체sikas objektide vahelist m천ju Gravitatsiooniline Vastastikm천ju Gravitatsiooniline vastastikm천ju avaldub kahe keha t천mbumisega teineteise poole.
Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide murenemine keemiliste protsesside tagaj채rjel. Erinevalt rabenemisest, mis vaid lammutab olemasolevad kivimid v채iksemateks t체kkideks, v천ib porsumine esile kutsuda olemasolevaist kivimitest uute, atmosf채채ritingimustes stabiilsematest mineraalidest koosnevate kivimite tekke.
P철철rlemine - selline liikumine mille korral liiguvad keha punktid m철철d aerineva l채bim천천duga ringjooni, 체mber 체hise p철철rlemistelje, ntks autoratas,plaat. Kuju muutumine-liikumine mille puhul keha punktide vahekaugused muutuvad, plastiliin, joonlaua painutamine Mis on v채ljad? kuidas nad meid m천jutavad? too n채ited!

Pinnavormidelt on v 체sna sarnane Maaga, madalamad alad ("ookeanid") vahelduvad k천rgemate m채giste piirkondade (mandritega); Mandrilaamade liikumisele t체체pilised elemendid siiski puuduvad, selle p천hjuseks peetakse k천rgemast temperatuurist tingitud tahke pinnakihi (Veenuse koore) v채iksemat paksust ja suuremat painduvust.
Prooton Prooton on aatomituuma osake e. nukleon, mis on positiivse elektrilaenguga (+1 e ehk 1,602 횞 10닋19 C). Prootoni mass on 1 am체 ehk 1,6726 횞 10닋27 kg ning l채bim천천t umbes 1,5횞10닋15 m. Lisaks prootonitele kuuluvad nukleonide hulka ka neutronid, mis v천ivad koos prootonitega moodustada aatomituuma.
P천hiv천nkumise kestus ehk helikestus kui v천nkumise j채tkuvus, mis oleneb sisestatud energia-impulsside arvust ja nende pikkusest, st energia liigendatusest (v천rdub muusikalise heli heliv채ltusega) P천hiv천nkumise sagedus ehk helisagedus kui v천nkumise kiirus, mis oleneb keha kogusest (v천rdub muusikalise heli helik천rgusega)

Pedaaliv천llil p철철r - Keti otste 체hendamiseks k채sutatakse 체hendusl체li e. keti- leb vabalt haminasratas, mis hambub pidevalt k채igukasti lukku (체he lahtiv천etava plaadiga v채limine l체li). Lahtiv천e- vahev천lli plokkhammasrattaga (joon. 82). V천lli (vt. ka tava plaadi U - k u jj u l i s e v e dr u r i i vi k i n n i n e ots
Pindpinevusteguri 체hikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pingeks nimetatakse t철철 hulka, mida on vaja teha, et viia positiivne 체hikuline laeng 체hest v채ljapunktist teise: U= A/q. Pinge 체hikuks on 체ks volt (1 V), mis tekib siis, kui laengu 1 kulon viimisel 체hest punktist teise teeb elektriv채li t철철 1 d탑aul: 1 V = 1 J/1 C. pinnaga risti.
P채ikese l채bim천천t on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa l채bim천천tu) ja mass 1,9891횞10 30 kg (332 950 Maa massi). P채ikese raadius on 6,9599횞108 m ja keskmine tihedus on 1409 kg/m쨀. P채ikese efektiivne pinnatemperatuur on 5778 K, kuid m채rksa kuumemad on P채ikese kroon (kuni 5 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K).

P천hitooniks nimetatakse omav천nkesagedusega (siin 1) toimuvat v천nkumist, 체lemtooniks (k천rgemaks harmooniliseks) aga v천nkumist p천hitooni sagedusest t채isarv m korda suurema sagedusega 뎜. V천nkumiste (v천i lainete) sageduste spekter n채itab, kui tugevasti on liitv천nkumises esindatud 체ks v천i teine 체lemtoon.
Pidev spekter - k천ik lainepikkused on esindatud; tekitavad k천rge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud.
P채ikesevarjutuse ajal on oht P채ikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevan채htus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat P채ikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid p채ikesefiltreid v천i tumedamat keevitusklaasi.

Pinge m천천t체hik on volt (l체hend V). Sulle teada pinged on taskulambi patareil 4,5V, elemendil ehk 체margusel patarel 1,5V, auto akul 12V, valgustuseks kasutataval vooluv천rgul 230V ja t철철pinke k채ivitaval vooluv천rgul 400V. Vooluallikate erinevaid nimipingeid v천ib v천rrelda erineval k천rgusel olevate veeanumatega.
Pulsatsioonisagedus on 8 w ja maksimaalne emj e m = 2,613 e m1 . 5 Tabel 1 Ankrum채hise asend I haru II haru Joonisel 3 n채idatud hetk 11쨈 22쨈 4쨈4 3쨈3 T/4 hiljem 22쨈 33쨈 1쨈1 4쨈4 T/2 hiljem 33쨈 44쨈 2쨈2 1쨈1 3T/4 hiljem 44쨈 11쨈 3쨈3 2쨈2 T hiljem jne 11쨈 쨈22쨈 4쨈4 3쨈3
P채ikses체steem - koosneb P채ikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui P채ikese udukogu) kokkut천mbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi[viide?]. Suurem osa P채ikese 체mber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel.

Primaarses ehk esmases kosmilises kiirguses on k천ige rohkem prootoneid(86%), teiseks heeliumi tuumi (13%), 체lej채채nud 1% on p천hiliselt raskete osakeste tuumad 18. Kuidas tekivad Maa kiirgusv철철ndid? Aeglased osakesed haaratakse Maa magnetv채lja poolt spiraalsetele orbiitidele 체mber magnetv채lja j천ujoonte.
P채rast marssi on P채ikeses체steemis t체kk t체hja maad ja siis algab hiidplaneetide piirkond. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured m천천tmed kuid v채ike tihedus. Selle tingib ulatuslik l채bipaistmatu atmosf채채r, mis koosneb p천hiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki.
Pikklained - 貫 ( 1000m - ... ) Sagedusvahemik: 300 - 30 kHz Kesklained - 貫 ( 100 - 1000m ) Sagedusvahemik: 3000 - 300 kHz L체hilained - 貫 ( 10 - 100m ) Sagedusvahemik: 30000 - 3000 kHz Ultral체hilained - 貫 ( 3m ) Sagedusvahemik: 300 GHz - 30 MHz Lainepikkuse ja sageduse korrustis on v천rdne lainekiirusega.

Primitiivne kosmoloogia - inimene kujutas maailma silmapiiriga l천ppevat maapinda, mida 체lalt kattis kuplikujuline taevas.
P철철ratav protsess on s체steemi 체leminek 체hest olekust teise, mille puhul on reaalselt U = 체heaatomilise gaasi siseenergia e. v천imalik esialgsele vastupidises suunas molekulide soojusliikumise energia toimuv protsess, st s체steem l채bib T = temperatuur k천ikesialgse protsessi vaheastmed vastupidises j채rjekorras.
Polarisatsioonitasandi p철철rdumine on n채htus, mille korral lineaarselt polariseeritud valguslaine kaks komponenti (체ks vasakule ja teine paremale ringpolariseeritud) levivad aines veidi erinevate kiirustega (esineb nende kaksikmurdumine). Selle tulemusena valguse polarisatsioonitasand p철철rdub kiiremini leviva komponendi suunas.

Proba - V, Vietnami kosmoseagentuuri ilmastikuseire satelliit VNREDSat-1 ja tudengisatelliitide programmi alusel 체les saadetav Eestis valmistatud EstCube-1. Viimase peamine 체lesanne on koost철철s Soome meteoroloogiainstituudi ja Saksamaa kosmosekeskusega testida Soomes v채lja t철철tatud p채ikesepurje
Paljunemistegur Kriitiline mass v채him tuumk체tuse mass, milles tuumal천hustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina. 횥lekriitiline mass paljunemistegur k on suurem kui 1. Tuumareaktor toodab plutooniumi v천i uraani aatomi tuuma l천hustamisel k천igepealt soojust ning siis elektrienergiat.
Pragmaatiline - ei tegele teadmiste s체steemi loomisega, piirdutakse teadmistega isikliku heaolu tagamiseks.

Planeetide diameeter on v채iksem kui 13000 km, suurtel enam kui 48000 km. Kui arvestada kaugust p채ikesest jagunevad planeedid: l채hisplaneedid (Merkuur, Veenus, Maa, Marss) ja kaugplaneedid (Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto). L채hisplaneedid asuvad seespool, v채lisplaneedid v채ljaspool asteroidide v철철d.
Period t - ajavaemik, mille jooksil vool l채ib 체hekordselt k천ik v채채rtused; Sagedus f- perioodide arv sekundis, m천천t체hik herts; Tippv채채rtus Im- kummagi poolperioodi amplituudv채채rtus; Efektiivv채채rtus I vol, mis on efektiivsuselt, nt soojustoimelt samav채채rne niisama tugeva alalisvooluga.
Protot채ht - > punane hiid-> supernoova-> neutront채ht-> must auk Must auk- ruumipiirkond (objekt) , mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski, isegi valgus ei p채채se sellest v채lja ja seep채rast ei ole seda v천imalik n채ha, tema olemasolu saab tuvastada vaid t채nu tugevale gravitatsiooniv채ljale.

P천hikoostisaineks on raud, kuid on v천imalik, et selles esinevad ka m천ningad kergemad elemendid. Temperatuur tuumas on kuumem kui P채ikese pinnal (7500 kraadi ). Vahev철철 alaosa koosneb t천en채oliselt p천hiliselt r채nist, magneesiumist ja hapnikust koos m천ningase raua, kaltsiumi ja alumiiniumi lisandiga.
Plasma tervikuna on neutraalne, plasmaosakeste suure liikuvuse t천ttu, v천ivad tema laetud osakesed elektri ja magnetv채lja m천jul kergesti 체mber paikneda , mille t천ttu saavutatakse laengute tasakaal, plasma v천ib kergesti tekitada v천nkumisi ja laineid . K천rgel temperatuuril on plasma hea elektrijuht.
Positiivne ioon on aatom, kus elektrone on v채hem, kui prootoneid - osad elektronid on aatomist lahkunud.

Plast - alusplaadist, mille alumisel k체ljel on juhtmeklem- mid, 체lemisel (sisemisel) k체ljel aga liikumatud kontakt- liistafcud. Voolutarvitir체hmad l체litatakse sisse liikuva (M짙K'il kolmnurkse, 짬Jawal쨩 kettakujulise) rootorplaadiga, mida surub vastu liikumatuid kontakte kooniline keerd-
P철철rdmagneti v채li p철철risv채li on v채li, mille j천ujooned on alati kinnised k천verad .Elektromagnet vooluga pool, mille sees on rauds체damik magnetv채lja tugevdamiseks .Maa magnetv채li magnetv채li, mille poolused on geograafiliste poolustega nihkes ja aja jooksul pooluste magnetv채li muutub.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Paisumine on vaadeldav Hubble쨈i seose kaudu mis 체tleb, et mida kaugemale mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub. Suurest Paugust umbes 300 000 aasta v천rra hilisemast seisundist annab tunnistust kosmiline mikrolainetaust ehk reliktkiirgus: tol ajal omandasid mikrolainetausta footonid ( footon on elektromagnetkiirguse v채iksem osake ehk kvant) absoluutselt mustale kehale omase kiirgusspektri. Mikrolaine-taustakiirguse ehk reliktkiirguse temperatuur on 2,7 kelvinit (umbes

Potentsiaalne energia on v천rdeline keha massiga m, on elektrostaatilises v채ljas paikneva laengu potentsiaalne energia Wp v천rdeline selle laengu suurusega q. Elektrostaatilise v채lja j천udude t철철 A laengu 체mberpaiknemisel v채ljas v천rdub selle laengu potentsiaalse energia muudu vastandv채채rtusega:
Pendli inerts on suurem ja sellest ka pikem periood (vt 8.2.). Siin v천iks ju vastu vaielda, et siis peaks periood olenema ka keha massist, sest ka sellest oleneb inerts! Aga suurema massi korral on ka raskusj천ud, mis paneb pendli v천nkuma, suurem ja kokkuv천ttes pendli liikumine sellest ei olene.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Punktlaeng on laeng, millel puuduvad m천천tmed v천i laengut omava keha m천천tmed on nii t체hised v천rreldes tema kaugusega teistest elektrilaengut omavatest kehadest v천i osakestest 8. L채him천ju: laengud m천jutavad 체ksteist mingi vahel체li (niit, juht, varras) keskkonna kaudu, milles m천ju kandub 체le 체hest punktist teise Kaugm천ju: m천ju edasikandumine toimub vahetult l채bi t체hjuse 9. Elektriv채li: eriline mateeria vorm, mis eksisteerib s천tlumatult meist ja meie teadmistest tema kohta.

P채ikese mass on 1,99*1030 kg (330000 korda suurem kui Maa mass) ja ta kiirgab energiat koguv천imsusega 3,9*1026 W. Tema pinnatemperatuur on 5800 K. P채ike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja liikudes ringorbiidil kiirusega 230 km/s, teeb 체he t채istiiru umbes 200 miljoni aastaga.
P천hiv천nkumise ulatus ehk helivaljus ehk amplituud, kaugus keskasendist 채채rmisesse asendisse on v천nkumise suurus ehk intensiivsus, mis oleneb sisendatud energia kogusest. P천hiv천nkumise kestus ehk helikestus kui v천nkumise j채tkuvus, mis oleneb sisestatud energia- impulsside arvust ja nende pikkusest.
Praegusajal on p천hikonspetsioonina tunnustatud Einsteini 체ldrekatiivsusteooria baasil Aleksandr Fridmani tuletatud l채htev천rrandid, mis 체hendatuna vaatlusandmetega, mis viisid arusaamale, et kosmoloogilisel alghetkel pidi 체litihe ja 체lik천ver Universum olema 체litugevas paisumisseisundis.

Punapiir 혻on혻minimaalne혻sagedus,혻mille혻korral혻tekib혻fotoefekt. V채ljumist철철혻짯혻혻on혻energia,혻mis혻tuleb혻anda혻elektronile,혻et혻see혻metallist혻v채lja혻l체체a. Comptoni혻efekt혻벬쟲철ntgeni짯혻ja혻gammakiirguse혻lainepikkus혻suureneb혻hajumisel혻vabadelt혻elektronidelt.
Patenteerimine on seega v천imalik, isegi kui lihtsalt aine k채ttesaadavaks tegemine ei ole leidlik. Ainuke hoiatus on, et tulenevalt uudsuse n천udest ei tohi aine olla eelnevalt avalikkusele teada v천i k채ttesaadav ning see kehtib nii uute, s체nteesitud kui ka looduslikult esinevatele ainetele.
Poolestusajaga tseesium - 137 ja strontsium-90 (Cs-137 poolestusaeg on 30 aastat, Sr-90-l 29 aastat) ja mitmeid teisi l체hema poolestusajaga isotoope (Cs-134, Zr-95, Nb-95, Xe, Ba-140, La-140). Saastatud piirkondadest evakueeriti 체le 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka m천ningaid Eesti piirkondi.

Pseudoteadused on sajandite v채ltel kaasnenud teaduse arenguga, olles t천elise teaduse varjuks.
P채ikesepatarei on elektrotehniline seade, mis muundab P채ikese valgusenergiat elektrienergiaks.
P천hinevat mehhaanikat nimetatakse t채nap채eval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal p천hinevad liikuvate kehade trajektooride ja j천udude arvutused olid v채ga edukad, kuni f체체sikutel tekkis v천imalus m천천ta ja vaadelda v채ga kiireid f체체sikalisi n채htusi.

P천rkeid on igasuguseid, kuid f체체sika kasutab kaht piirjuhtu: 1) absoluutselt elastne p천rge, mille k채igus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub t채ielikult kineetiliseks energiaks.
P천hiliseks varjutajaks on Kuu, mille liikumine osutub m채rksa keerulisemaks, kui esialgu paistab. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju, kuid t체hjuses seda loomulikult n채ha ei ole. Kuna P채ike on suurem nii Maast kui ka Kuust, on m천lema poolt heidetav vari koonuse kujuline.
Plancki pikkuseks nimetatakse pikkuse dimensiooniga suurust rp = (G 침 /c3)1/2 = 1,6 .1035 m, mis moodus- tub kolmest t채htsaimast f체체sikakonstandist: gravitatsioonikonstandist G, Plancki nurkkonstandist 침 ja absoluutsest kiirusest c. Plancki pikkus on v채him pikkus, millel on veel m천tet.

Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette t철철stusharud alates aluste ehitamisest, millest v채iksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist m천천tu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena k천ikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.
Punktides on erinevad, siis vastavalt Ohmi seadusele l채bib juhti elektrivool. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega. Mida v채iksem on eritakistus, seda paremini juht elektrit juhib. Paljud elektrijuhid on metallid, kuid on ka mittemetallilisi elektrijuhte.
P채ikeses체steem on taevakehade s체steem, mille moodustavad P채ike, 체heksa planeeti (alates P채ikese poolt loetuna Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto) koos oma kuudega (kaaslased), asteroidid (v채ikeplaneedid), komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas.

Pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179째C), minimaalne 90째K (-173째C; enne koitu) ja maksimaalne 700째K (427째C; sellel temperatuuril on v천imalik tina sulatada). P채eval on keskmine pinnatemperatuur 623째K, 철철sel 193째K. Veenusel on k체ll pisut kuumem, kuid temperatuur on seal stabiilsem.
Pascali seadus - vedelikule v천i gaasile avaldatav r천hk levib vedelikus v천i gaasis igas
Peegel - ja hajutava pinna laiuste summat). Difraktsioonv척ret saab kasutada valguse lainepikkuse m채채ramiseks : 貫 = d . sin / 2 d - difraktsioonv척re konstant (m) - max. vastava koha nurkkaugus v척re keskkohta l채bivast ristsirgest k - max. j채rjekorra nr. ( 1; 2; 3; ... )

Pluuto koostis on teadmata, aga tema tihedus (umbes 2 gm/cm3) n채itab, et ta koosneb n채htavasti 70% kivimitest ja 30% j채채 segust sarnanedes palju Triton'le. Heledad piirkonnad pinnal paistavad olevat kaetud l채mmastiku j채채ga, sisaldades v채ikese osana (tahket) metaani ja vingugaasi.
Positiivne t철철 on siis kui j천ud m천jub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset t철철d kui j천ud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline v천i m천jub n체rinurga all, nimetatakse tehtud t철철d negatiivseks.
Punktmassi impulsimoment - ehk liikumishulga moment, mis on v천rdeline O punktist ainepunkti asukohta t천mmatud raadiusvektori, ainepunkti impulsi ja nende vahelise nurga siinuse korrutisega (L=rpsin慣). J천umoment- impulsimomendi tuletis aja j채rgi on v천rdeline j천umomendiga sama punkti suhtes.

Pinnaehitust on uuritud radaritega 겗 kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon 겗 kihiline pinnas meenutab settekivimeid 겗 settimine toimub atmosf채채ris, mitte vees 겗 1962 Mariner 2, USA l채hedane m철철dalend 겗 1970 Verena 7, NSVL laskumine Kasutatud혻kirjandus
Pooljuhid - vahepealsed elektrijuhid Voolutugevus n채itab kui suur laeng l채bib aja체hikus juhi ristl천iget I=Q/t 체hikuks on 1A Voolu suund- positiivsete laengukandjate liikumise suund Kui voolutugevus juhis on 1A, siis l채bib 1s jooksul juhi ristl천iget laeng suurusega 1 kulon.
P천hivalem on F체 = 땯 g 땯Va , kus on vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja Va vedeliku pinnast allpool paikneva kehaosa ruumala (puitklots 겛 l채he 겛 체leni vee alla). ei ju Impulss p = m 땯 v (m천nikord ka liikumishulk) v채ljendub keha massi ja kiiruse korrutisena.

Pintsetidest on ka kasu, kui kaamerasse satub nt. M천ni juuksekarv kuid selle juures tuleb ka ettevaatlik olla ,et mitte puudutada m천nd peenmehaanilist deitaili. Parem on aparaati h채sti hoida kui parandada, seega kasutage v천imaluse korral objektiivi kaitseks ultraviolettfiltrit.
Plasma uurimine on t채nap채eval v채ga oluline, sest just k천rgtemperatuurilises plasmas (체le 10 miljoni kraadi) saab p천him천tteliselt teostada juhitavat termotuumareaktsiooni (siiani pole see m채rkimisv채채rses koguses veel saavutatud). Plasmat p체체taks rakendada ka plasmamootoris.
Peakvantarv t채isarv n, mis m채채rab 채ra elektroni energiataseme aatomis Bohri postulate ) Aatom v천ib p체sivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest iga체hele vastab kindel energia E . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat.

Primaar - ja sekundaarm채hise emj-dude efektiivv채채rtuste suhet nim trafo 체lekande teguriks k. k= 琯1/ 琯2=n1/n2~U1/U2. Trafo reguleerib automaatselt v천rgust kasutatavat elektri energiat kooormusvoolutugevusest olenevalt s.t. kui pinge suureneb, siis voolutugevus v채heneb.
P철철rdevektor on suunatud telje sihis (체les). Nurkkiirendus jaguneb kaheks komponendiks: normaalkiirendus on risti kiiruvektoriga ning suunatud trajektoori k천verustsentrisse ning tangensiaalkiirendus on trajektoori puutuja suunaline. Nurkkiirendus on nende kahe kiirenduse summa.
Punktmass keha, mille m천천tmed v천ib kasutatavas l채henduses arvestamata j채tta (kahe linna vahel liikuv auto, mille m천천tmed on kaduvv채ikesed linnadevahelise kaugusega; 체mber p채ikese tiirlev planeet, mille m천천tmed on kaduvv채ikesed tema orbiidi m천천tmetega jne.).

Pindpinevus on n채htus, mis paneb vedeliku pinna k채ituma kui elastse "lehe". Nii et vedelik on alati justkui 천hukese kelme sees, mis 체ritab vedeliku pinna minimaalseks "sikutada". Millal on vedeliku pind minimaalne? Siis kui ta moodustab sf채채rilise, st kerakujulise tilga.
Pikiprofiilist on seej채rel v천imalik arvutada nii IRI-t kui ka IRI4-ja. Latt auto ees on m천eldud roopa s체gavuse m천천tmiseks ja seejuures kasutatakse 15 ultraheliandurit. M천천tet철철de kiirus on vahemikus 30 - 90 km/h ja tulemused on p천him천tteliselt kiirusest s천ltumatud.
Planetaarmudel tuum on nagu p채ike ja elektronid nagu t채hed selle 체mber

Poleer - veega nr. 3 t철철deldakse katet nagu poleerveega nr. 1. Umbes poole tunni p채rast tuleks v채rvitud pinnad katta 짬Globo쨩 lakkpalsami v천i m천ne kaitsevahaga (poleerpasta b 천ige; / kodar; 2 rumm; 3 koonusseib nr. 2 jt.). V채rvkatte parandamine.
Prootoni laeng on v천rdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 쨌 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 쨌 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuuma massiarv (A) A=Z+N . 횥hel keemilisel elemendil v천ib olla erineva massiarvuga tuumi.
Purunemine on protsess, mille k채igus materjali v채ikesed t체kid (puru) eralduvad uuritava objekti k체ljest t채nu l철철gile v천i survele (sisemisele r천hule). N채iteks meteoriidi kokkup천rkamine planeedi v천i m천ne muu kosmilise objekti pinnaga p천hjustab selle purunemise.

Pidevspektrid - (esindatud k천ik lainepikkused-v채rv l채heb sujuvalt Pidevspektrid-(esindatud k천ik lainepikkused-v채rv l채heb sujuvalt teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus v천i teiseks) ja joonspektrid-(ainet iseloomustav kiirgus v천i neeldumisjoonte kogum.
P천lemissoojus - tagaj채rjeks mootori kasutegur v채heneb, vesi suurendab korrosiooni, kiirendab mootoribensiini vaigustumine jne. P채ris palju oleneb mootoribensiini kvaliteet tahkete osiste sisaldusest. Viimaste kahjulik m천ju s천ltub nende k천vadusest ja osiste suurusest.
Permeaablus on l채bivus(l채bilaskev천ime). D p = n 횞 횞 a 2 횞 늽x

Pindpinevus on vedeliku pinnan채htus, mis avaldub vedeliku pinnakihi p체체des kokku t천mbuda (pinnakiht k채itub pinguli t천mmatud kummikelme taoliselt). Vedeliku sees olevaid molekule 체mbritsevad samasugused molekulid ja nendevahelised j천ud on igas suunas 체hesugused.
Potentsiaalne energia on m채채ratud kehade vastastikuse asendiga (n채iteks keha asend maapinna suhtes). Potentsiaalse energia m천istet v천ib rakendada 체ksnes nendele j천ududele, mille t철철 ei s천ltu keha liikumise trajektoorist ning on m채채ratud 체ksnes alg- ja l천ppasendiga.
P채ikese rollis on aatomi tuum, pla- neetide osa t채idavad tuuma 체mber tiirlevad elektronid (laenguga 닋e). Aatomi m천천tmed on suurus- j채rgus 10 -10 m = 1 횇 (1 ongstr철m), tuuma omad aga suurusj채rgus 10 -15 m = 1 f (1 fermi). Tuuma moodustavad prootonid ja neutronid.

P채ikeses체steem - Kui oli m철철dunud veel viis miljardit aastat, tekkis Linnutee galaktika 채채re l채hedal 체ks j채rjekordne tavaline t채ht - P채ike ja koos temaga Maa ning teised planeedid. Mitmel pool universumis, ka Linnutees, j채tkub t채htede tekkimine t채nap채evani.
P철철rlemine - punkt, mille 체mber keha liigub, on keha sees, keha eri punkti sooritavad eri trajektoori, keha ei saa vaadelda punktmassina P철철rdenurk - selle v천rra p철철rdub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori k천veruskeskpunkti 체hendav raadius [ ; rad]
Pinnavormidelt on Veenus sarnane Maaga, madalamad alad vahelduvad k천rgemate m채giste piirkondade ehk mandritega. Mandrilaamade liikumise t체체pilised elemendid Veenusel siiski puuduvad, selle p천hjuseks peetakse Veenuse koore v채iksemat paksust ja suuremat painduvust.

P채ikeses체steem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille l채bim천천t on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit t채hte, mille hulgas meie P채ike on 체sna t체체piline. Siiski, P채ike on massiivsem umbes 85% k천igist Galaktika t채htedest.
Pinge체hik on v천rdne t철철체hiku ja laengu체hiku jagatisega.
Pisut keerulisem on juht, kus pinnalt l채htuv kiirgus pole isotroopne - sel juhul tuleb valgustatuse valemisse lisaks langemisnurgale veel kiirgaja indikatrissist (funktsioon, mis kirjeldab eri suundades kiiratavate lainete suhtelisi intensiivsuseid) tulenev kordaja.

Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orjenteeritud t채iesti ebakorrap채raselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada v채lisesse elektriv채lja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi.
Punktlaeng - positiivse punktlaengu v채litugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne Punktlaengu elektriv채lja tugevus s천ltub ( kuidas/ v채lja muutusest) 1. Laengu suurusest q 2. Laengu kaugusest r 3. Keskkonna dielektrilisest l채bitavusest 琯
Punktmassiks nimetatakse sellist keha, mille m천천tmed j채etakse lihtsuse m천ttes arvestamata 뿈 Punktmass on keha f체체sikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega m천천tmeid PUNKTMASS 뿈 kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks 뿈 m천천tmeid arvutustes ei arvestata.

Punn - soon 체hendus ja katteelemendi m천천tmed v천imaldavad kiiret paigaldust reageerib paigaldada otse vastu v채lisseina, vaid t채nu oma konstruktsioonile j채채b v채lisseina soojustuse ja Vinylit fassaadikatte vahele 천huvahe ja toimub pidev tuuldumine.
Pluuto on meie p채ikeses체steemi kaugeim ja v채ikseim planeet. 쏱luuto avastati 1930 aastal 천nneliku 천nnetuse t천ttu. Arvestused, mis p천hinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni.
Punktmass keha, mille m천천tmed v천ib antud tingimustes arvestamata j채tta Tausts체steem: taustkeha koordinaadistik kell Nihe s suunatud sirgl천ik, mis 체hendab keha algasukohta l천ppasukohaga asukoht + nihe = keha asukoht Nihe on vektoriaalne suurus.

Paigalseis on liikumine kiirusega, mille v채채rtus on null.
Plutiinod e. v채ikesed pluutod e. pluutokesed Neptuuni orbiidi l채heduses olevad v채iksed objektid 횥ldnimetus- Neptuuni tagused objektid (NTO) Esimene 1996, 500 km l채bim천천t, 체ks suuremaid N체체d on neid 체le 300 K체lmunud j채채pallid
Poolestusaeg On ajavahemik, mille jooksul radioaktiivse aine mass v채heneb kaks korda N채iteks kui alustame 1000 radioaktiivse tuumaga, on poolestusaja m철철dudes alles 500 tuuma, 2 poolestusaja m철철dudes 250 tuuma, kolme poolestusaja m철철dudes 125 tuuma jne.

Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur p체sivad alati P채ikese l채hedal, olles vaadeldavad kas enne p채ikeset천usu (koidut채ht) v천i p채rast loojangut (ehat채ht). 횥lej채채nud kolm r채ndavad P채ikesest s천ltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda.
Pelv - Kaitse v채ikepinge ; maandatud kaitsev채ikepinge ; PELV s체steem leiab kasutamist, kui kaitsev채ikepingeahel sisaldab elektroonika- ja n천rkvooluseadmeid, mis vajavad talitlusmaandust. N채iteks: Side ja infotehnikapaigaldised, m천천tes체steemid
P천hiline pilvekiht on paark체mmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri k천rgusele ning sisaldab kontsentreeritud v채채velhappe piisku l채bim천천duga kuni 1 mikromeeter. Veenuse pinnale l채hemal pilved h천renevad ning 30 kilomeetri k천rgusel kaovad sootuks.

P철철rlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mist천ttu 체ks p채ikese철철p채ev 176 Maa-p채eva - on neist m천lemast pikem. Merkuuri orbiit on piklik ning tema liikumine orbiidil eba체htlane, seet천ttu on eba체htlane ka P채ikese liikumine Merkuuri taevas.
Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja Kui 체hendada anood vooluallika +ga ja katood 밽a, elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi lisandite abil: 1)doonorlisandid 2)aktseptorlisandid suunas.
P천hiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva kiirguse v채ga madal tase. Siit tuleneb omakorda terve hulk n천udeid planeedi massi, atmosf채채ri r천hu ja koostise, magnetv채lja jne. kohta.

Perioodi t채his on T, 체hik 1s T=t T periood 1s n t aeg 1s n ringjoonel liikuva keha poolt l채bitud t채isringide arv; v천ngete arv Periood ja sagedus on teineteise p철철rdv채채rtused: T=1 f=1 T periood 1s f T f sagedus 1Hz
Pinnatemperatuur on +25째C kuni 닋125째C, Viking 1 ja Viking 2andmetel 150295 K. Kui planeet asub P채ikesele l채hemal, v천ib troopikav철철tmes olla suvel kuni +25 째C, kuid aasta keskmine temperatuur on p채eval paark체mmend, 철철sel 100 kraadi alla nulli.
Plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m쨀, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m쨀). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on ainulaadse keemilise p체sivusega ja mitmete eriomadustega.

Puhtas pooljuhis on vabade elektronide arv v천rdne aukude arvuga, sest kovalentsideme katkemisel moodustuvad paarikaupa 체ks vaba elektron ja auk. Niisuguse puhtpooljuhi elektrijuhtivus omajuhtivus on madalal temperatuuril l채hedane dielektriku omale.
P천lemine on t채ielik, siis on saadusteks gaasiline s체sinikdioksiid CO2 ja veeaur H2O. Kui hapnikuga varustamine on piiratud, siis sisaldavad p천lemisproduktid m체rgist vingugaasi s체sinikdioksiidi CO ja tahma, mis on 체ks s체siniku esinemisvormidest.
Ps체hromeetri skeem on joonisel. Nii "kuiva" kui ka "m채rja" termomeetri reservuaarid asuvad kaitsetorudes 1 mis veidi k천rgemal 체hinevad 체heks toruks 2 mille 체lemises otsas asub 천hupump ehk aspiraator 5 횛hupumba k채ivitab vedrumehanism v천i elektrimootor.

Peamised n채itajad on toodud tabelis 8. K채he v천lliga k채igukasti n채itena vaatleme mootorratta 짬Dssepr쨩 MT-9 k채igukasti (joon. 72). See on varustatud ka tagasik채iguga. K채igukasti 체ksikosad paiknevad mootorist eraldatavas alumiiniumisulamist karteris.
Peaaegu alati on v천imalik leida Iseloomusta, selgita valemi v천i graafiku alusel)??N채htust kus sellist ideaalsete lainete summast ,mis interferentsi tulemusena amplituud kasvav j채rsult kui sundiva j천u sagedus (겥s) l채heneb annaks reaalse laine.

Peegeldi v채hendab soojuskadu Tuumk체tus (uraan 235 ja 238 segu) Neutronite aeglusti (vesi, grafiit) Reguleerimisvardad, k=1 (kaadmium) Soojuskandja (vesi) soojusvaheti Tuumareaktori ehitus Tuumaenergia 235U l천hustamisel
Pinnavormidelt on Veenus t채nu sealsele tihedale atmosf채채rile kiviplaneetidest k천ige 엜iledama pinnaga planeet k천rgeimate ja madalaimate punktide vahe on suhteliselt v채ike. Veenusel valitseb t채naseni v채ga k천rge vulkaaniline aktiivsus.
Paramagneetik - tugevdab veidi talle m천jutav elektriv채lja Al W 천hk Ferromagneetik- tugevdab talle m천juvat elektriv채lja kuni mitu tuhat korda Fe Co Ni, magnetv채ljas tekitab tugeva lisav채lja. Domeenid s채ilitavad v채hemalt osaliselt oma suunda.

Ploomipudingi mudel Thomson 줐atomid on kerakujulised (l채bim천천duga ca 100 pm) 줐atomid on t채idetud positiivse elektrilaengu massiga 줐atomid sisaldavad negatiivselt laetud osakesi elektrone, mis saavad teatud tingimustel aatomist lahkuda
P철철rduvateks protsessideks nimetatakse selliseid oleku muutusi, mille korral s체steem v천i keha, p철철rdudes tagasi oma esialgsesse olekusse, l채bib t채pselt samasuguseid olekuid vastupidises j채rjekorras ja seejuures v채listes kehades mingeid muutusi ei toimu.
P철철rlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). Seet천ttu on ekvaatoril kaks teineteise vastas olevat punkti, kus periheelis on alati keskp채ev, ja kaks 90 kraadi v천rra nihutatud punkti, kus afeelis on alati keskp채ev.

Punkti normaalkiirendus on suunatud m철철da k천verusraadiust kujuteldava ringjoone tsentrisse, tangentsiaalkiirenduse vektor kiireneva liikumise korral m철철da trajektoori puutujat kiirusvektori suunas ja aeglustuval liikumisel kiirusvektoriga vastassuunas.
P철철rdnurk on vektorsuurus, mille moodul on v천rdne raadiusvektori poolt 늽t jooksul l채bitud kesknurgaga, mille siht m채채rab p철철rlemistelje asendi ruumis ja mille suund antakse pikki p철철rlemistelge vastavalt paremak채e kruvi keeramisele.
P철철rlemisperiood on 15 kuni 50 miljonit aastat, lisaks liigub ta kiirusega 552 kuni 630 km sekundis. Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum. Linnutee on suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikar체hmas.

Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikm천just teiste kehadega). Keha potentsiaalne energia raskusv채ljas avaldub kujul Ep = m g h , kus g on raskuskiirendus ja h - keha kaugus energia nulltasemest (k천rgus maast).
Pinge 체hik on 1 volt, 체hiku t채hiseks 1 V
Pluuto on esimene suurem objekt P채ikeses체steemi 체mbritsevas Kuiperi v철철s (ka Neptunitagused objektid TNO inglise keeles Trans Neptunian Object), mis koosneb paljudest Pluutoga v천rreldavatest ja veelgi v채iksematest objektidest.

Potentsiaalne energia on energia, mis on kehal t채nu tema asukohale (k천rgusele) pinnasuhtes Ep=mgh ( m-mass, g - raskuskiirendus, h k천rgus, J dzaul) Visates palli horisontaalselt 체les muutub tema kineetiline energia potensiaalseks energiaks.
P채ikese eluiga on hinnanguliselt 1010 aastat.
Positiivne t철철 on siis, kui j천ud m천jub liikumisega samas suunas, aitab liikumisele kaasa (nt. atra vedav hobune). Kui j천ud takistab liikumist (on liikumisega vastassuunaline v천i m천jub n체rinurga all) nimetatakse tehtud t철철d negatiivseks.

Pulsatsiooni suurus on m채rgatavalt v채iksem, kui joonisel A, sagedus aga kaks korda suurem 4 w ja maksimaalne emj e m = 1,414 e m1 . Joonisel C on generaatori emj graafik, kui ankrum채his on sektsioneeritud vastavalt joonisel 4 toodud skeemile.
P채evapoolkeral on temperatuur kuni 430 o C (sellel temperatuuril sulab isegi tina ja tsink), 철철poolkeral langeb aga -173 o C-ni. Niisugust 600 kraadist k천ikumist pole 철철p채eva jooksul t채heldatud 체helgi teisel P채ikeses체steemi planeedil.
Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetv채ljad orienteeruvad v채hesel m채채ral v채lise magnetv채lja m천jul v채lise v채lja suunas, mille t천ttu summaarne magnetv채li paramagneetiku sees on veidi tugevam v채ljast vaakumis ( 쨉 돟 1) ;

Poolr천ngad on raami teljele kinnitatud nii, et hari l채heb 체helt poolr천ngalt 체le teisele just sel hetkel, kui raami tasapind on risti magnetv채lja j천ujoontega. T철철tavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehhaaniliseks energiaks.
P철철rdh천ive on olukord kvants체steemis, mil 체lemise energiataseme asustatus on alumise tase me asustatusest suurem (on palju kiirgamiseks valmis aatomeid). Optiline resonaator koosneb kahest peeglist, millest 체ks on osaliselt l채bilaskev.
Plahvatuse korral on l천hkeaine p천lemise kiirus on suurem kui 300 m/s. See t채hendab, et kui meil on mingist l천hkeainest s체체ten철철r ja see on 300 meetrit pikk, siis 체hest otsast p천lema pannes j천uab p천lemine teise otsa 1 sekundi p채rast.

Polarisatsioon P채ikesevalgus v천i siis m천nelt muult h천천guvalt kehalt saadav valgus on polariseerimata. Peegeldumisel m천ningatelt esemetelt v천i ka hajumisel keskkonnas muutub polariseerimata valgus osaliselt polariseeritud valguseks.
Pilvede p천hikihis on n채htavus 체llatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte t천ttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda n천rgem kui Maal. Veenuse pinda ei n채eks me ka pilvede puudumisel, sest atmosf채채r on liiga paks ja tihe.
P채rast moo - korda ning harjahoidikute vedru pingust; pingutatakse tori seiskamist kontrollitakse 3 . . . 5 min p채rast uuesti 천li- generaatori kere kinnituspolte (vt. lk. 252); taset ja lisatakse nii palju juurde, et tase oleks normis.

P철철riselektriv채li on allikavaba (nagu magnetv채li). 230. Mis on eneseinduktsioon? Eneseinduktsioon on f체체sikaline n채htus, mis seisneb selles, et muutuv magnetv채li indutseerib elektromotoorj천u samas juhis, mida l채bib v채lja tekitanud vool.
Paraleerne valgusvihk - Paralleelse valgusvihu saamiseks peab valgusallikas olema kasutusel skeem, kus kasutatakse kumerl채채tse (valguse tekitaja paikneb kumerl채채tse fookuses) v천i n천guspeeglit (valguse tekitaja paikneb n천guspeegli fookuses)

Pluuto on k천ige iseloomulikum erinevus teistest planeetidest , peale v채iksuse , on orbiiditasandi erandlikult suur kalle, See on Maa orbiidi tasandi suhtes 17 kraadi . Arvatakse isegi ,et Pluuto on kunagi olnud Neptuuni kaaslane.
Pooldumisaeg on 4,7 miljardit aastat.
P철철rdliikumine Kui keha k천ik punktid liiguvad m철철da ringjooni, mille keskpunktid asetsevad 체hel ja samal liikumatul sirgel, siis on tegemist mehaanilise liikumisega, mida nimetatakse p철철rdliikumiseks ehk rotatoorseks liikumiseks.

Positron on positiivse elementaarlaenguga stabiilne elementaarosake (t채his 01e). Tuuma laengu m채채rab prootonite arv. Tuumareaktsioon on reaktsioon, mis toimub tuumade ja elementaarosakeste v천i aatomituumade vastastikusel toimel.
Poyntingi vektoriks nimetatakse vektorit, mille mooduliks on energiavoo tihedus ja suunaks elektromagnetlaine levimissuund: . Valemi =vw=EH , abil defineeritakse Poyntingi vektor, mis iseloomustab elektromagnetlainega edasikanduvat energiat.
Pilt 2 Transistor (vasakul) ja vaakumelektronlamp (paremal) Raadio t철철p천him천te Raadio n채ol on tegemist elektromagnetkiirgusega, mille sagedus j채채b m채rgatavalt alla n채htava valguse sageduse, kuid liigub sama kiiresti.

Pinnavormidelt on Veenus 체sna sarnane Maaga 뿈 Suurim k천rgustevahe on 12 kilomeetrit 뿈 Veenusel on kuni 3 km k천rgusi m채gesid, 2 km s체gavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune l천he ning vulkaan, mille jalami l채bim천천t on 300-400
Pluuto on k채채busplaneet Planeedist v채iksem, kuid asteroididist suurem taevakeha Millel on 체mmargune kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi l채hedusse j채채vat ruumi Pluuto on k채채busplaneet 2006. aastast Kasutatud kirjandus
P천hiliseks ilmat체체biks on talvel selge, pakaseline ilm. Ilm labiilses 천humassis - Soojas labiilses 천humassis Talvel v천ib suhteliselt soe 천humass esineda merede ja rannikualade kohal. Ilm on muutlik hoogsadude ja r체nkpilvitusega.

P철철rdliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul p철철rlev keha teeb 체he t채isp철철rde (l채bib p철철rdenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. V천nkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse 체ks v천nge.
P철철rlemine on hiidplaneetidele ja t채htedele t체체piline - Jupiteri ekvaatori l채hedaste piirkondade p철철rlemisperiood on umbes 5 minutit l체hem kui poolusrte l채hedal, vastavalt 9 tundi ja 50.5 minutit ning 9 tundi ja 55.7 minutit.
Planeediks nimetatakse taevakeha, mis: tiirleb 체mber p채ikese, on piisava massiga, et 체letada j채iga keha j천ud ning hoida keral채hedast kuju, ning on oma gravitatsiooniga t천mmanud pinnale v채iksemad kehad enda orbiidi 체mbruses.

Puuvill 12% ja raps 5% herbitsiide taluvaid kultuure on 75%, putukakindlaid 17% ja m천lema tunnusega 8% Geeniasjatundjate arvates on muundorganismide loomine k체llaltki lihtne, v채he t철철d ja investeeringuid n천udev.
P채ikese laik on tumedam, 체mbrusest umbes 1000 kelvini v천rra jahedam piirkond P채ikese n채htaval pinnal (fotosf채채ris). P채ikeseplekid tekivad, kui P채ikese pinna plasma ja taevakeha magnetv채li osutavad teineteisele vastastikm천ju.
P채ikeses체steem on meie kosmiline kodu, milles on planeedid oma kaaslastega, asteroidid ja meteoorid. K체lalistena viibivad meie kosmilises kodus komeedid m천ned neist on juhuslikud, m천ned k체lastavad meid kindla ajavahemiku j채rel.

Poolestusajaks nimetatakse aega, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv v채heneb kaks korda (pooleni esialgsest). Radioaktiivse preparaadi aktiivsus n채itab selles preparaadis aja체hiku jooksul lagunevate tuumade arvu.
P천hi체hikuks on valgustugevuse 체hik kandela e. rahvusvaheline k체체nal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: 횥ks kandela on valgustugevus, mis v천rdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K).
P철철ratav protsess - protsess, mida saab tagasi keerata ( j채채 sulatamine ja vee k체lmetamine) P철철rdumatu protsess- protsess, mis toimub ainult 체hes suunas(vananemine) Adiabaatiline protsess-kus puudub v채lis kk soojusvahetus

Potentsiaalne energia Potentsiaalne energia on s체steemi energia, mis on tingitud keha asendist ja m천just s체steemi teiste kehade suhtes ja k천igi s체steemis olevatele kehadadele vastastiku m천juvatest j천ududest v채lises j천uv채ljas.
Punktis b on kuu gravitatsiooniv채li v채iksem kui punktis O. Seega Maa loomulik liikumine annuleerib Kuu gravitatsiooniv채lja punktis B rohkem kui teda on. Seet천ttu tekib seal gravitatsioonij천ud, mis on suunatud kuust eemale.
P천hjuslikkuse korral on nii p천hjuse kui tagaj채rjena vaadeldav s체ndmus tegelikult p천hjustatud mingist kolmandast, esialgu m채rkamatuks j채채nud s체ndmusest (nt astroloogia). P천hjuslikkuse avaldumise vormi m채채rab varjatud parameeter.

Protuberantsid on p채ikese lahvandused ehk leegid, mis tekivad, kui P채ikese laikude vahelised v채채ndunud j천ujooned ristuvad ja taas체henduvad ning energia plahvatab v채ljapoole sellise j천uga, mis 체letab miljonit vesinikupommi.
Parall keskmel on omadus, et kui p철철rata 체hes suunas k천igi j천udude m천jusirgeid 천udude rakenduspunktide 체mber 체he ja sama nurga v천rra siis resultandi m천jusirge p철철rdub paralleelj천udude keskme 체mber sama nurga v천rra.
Pindpinevustegur - arvuliselt = vedeliku pinna 1 체hiku v천rra Absoluutselt mitteelastne p천rge: selle k채igus osa summaarsest Keskt천mbekiirendus-v채ljnendab ringliikumisel kiiruse muutust ajas an = suurendamiseks vajaliku t철철ga.

Planeetidevaheline magnetv채li on pikka aega l천unasse suunatud, kestab ka rekonnektsioon kaua. Siis laadub magnetosf채채r kestvalt ja sellesse koguneb nii palju osakesi, et virmalised saavad hoogu, kuigi P채ikesel polegi toimunud tugevat purset.
Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal. Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.
Potentsiaalseks energiaks nimetatakse niisugust energiat, mida keha omab oma asendi t천ttu teiste kehade suhtes (n채it. 체lest천stetud raskus, pingutatud vedru jne.). V천rdub arvuliselt t철철ga, mis kulub keha viimiseks sellisesse asendisse.

P채evapoolkeral on temperatuur kuni 430째C (sellisel temperatuuril sulab tina ja isegi tsink), 철철poolkeral langeb aga -173째C-ni. Veenuse pinnatemperatuur on veidike veel k천rgem, kuid selline 600 kraadini k체체ndiv temperatuuri
Puhas raud on 천hu ja vee suhtes p체siv, lisanditega aga oks체deerub niiskes 천hus Raua t채htsus inimorganismis : P천hiosa asub hemoglobiinis, annab verele punase v채rvuse, soodustab hapniku sidumist ja kandumist organismis.
Pindpinevusj천ud - j천ud, mis m천jutab piki vedeliku pinda seda piiravatele kehadele 14. Kapillaarsus- n채htus, mis seisneb vedeliku taseme t천usus v languses kapillaartorus 15. Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel r천hu ja temp.

Pooljuhtlaserid on oluliselt edendanud arengut Informatsioon ja Optoelektroonika Technology, et n체체d, see on praegu k천ige kiiremini kasvav valdkond optilise side, mis k천ige t채htsam, oluline allikas laser kiudoptilised side.
Pidurite reageeri - annab see tunda, kui l채bitakse tuulise ilmaga m천nd via- misaja hulka kuulub ajakulu pidurite l천tkude 체letamiseks dukti v천i v채ljutakse m천nest muust tuulevarjust (metsa va- ning pidurdusj천u tekitamiseks.
Potensiaalibarj채채r on kindlal viisil paigutunud energiav채li, mille 체letamiseks l채heb vaja osakesel rohkem energiat kui tal tavaliselt on. Potensiaaliauk on see kui osake on 체mbritsetud mitmest k체ljest potensiaalibarj채채riga.

Pikkuste m천천tmisel on meil p천hi체hikuks kilomeeter, meeter,detsimeeter, senitimeeter, millimeeter. Keha pikkus on figuuri iseloomulikumaid n채itajaid, mis on aluseks teiste kehaosade m천천tmete m채채ramisel proportsioonide abil.
Pluuto l채bim천천t 2284km, kaugus p채ikeset 5,9 miljardit km, tiirlemisperiood 247 aastat 8 kuud.Pluuto tiirleb 체mebr P채ikese ligikaudu samas tasandis kus teisedki planeedid, kuid tema orbiit on tavatult piklik.
P채rast puhas - Relee-regulaator rikneb harva, ta korrastamine aga tamist tuleb harjad seada endisesse asendisse, vastasel kor- vajab erioskusi (reguleerimise kohta vt. lk. 214). ral halveneb kommutaatori ja harjade kontakt.

Pingeindikaator on v채liselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle k채epidemes on aknake, kus on lambike, mille 체ks klemmidest on 체hendatud otsaklemmiga ja teine l채bi suure takistusega takisti k채epideme otsas oleva klemmiga.
Ps체hholoogiline m천ju on seotud inimese sattumisega kuuma ja niiskesse keskkonda, n채iteks tulekahju olukord, kus p채채stjad on alustanud kustutamist. Selle m천juga kaasneb pulsi sagenemine, higistamine ning kehatemperatuuri t천us.
Paike on UV allikaks, atmosf채채ris neelduv, tehislikud UV allikad on nt elavh천belamp, UV laset. Tavaline klaas neeldub kuid 체le 300nm laseb osaliselt l채bi, st kasutatakse UV seadmies l채bipaistvad kvartsklaasi.

Pumpades on ka h체dromootorites kasutusel mitmeid erinevaid t철철printsiipe ja konstruktsioone. Kuna pole olemas sellist mootorit, mis sobiks k천ikidesse rakendustesse tuleb igal konkreetsel juhul valida sobiv mootor.
Plancki pikkus l체him kaugus, milleni oma m천천tmistes v천ime minna, ilma, et tekiks must auk v천ib olla palju suurem kui see v채채rtus, mille me saame gravitatsiooni n천rkuse t천ttu oma neljam천천tmelisel braanil.
Polarisatsioon kujutame aatomit, mille m천천t 10(15)m--homogeensesse elektriv채lja, kuna atom kooseneb + tuumast ja - elektronkattest--osakesed k채ituvad erinevalt--elektronkate liigub 체hele poole, tuum teisele poole.

Propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui t체vepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks v천imsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat t철철d.
P채ikeses체steemi tekkeh체poteesid 1) P채ike oli enne olemas ja planeedid tekkisid P채ikese ainesest (katastroofih체potees). 2) P채ike ja planeedid on 체htse p채ritoluga st. arenesid koos 체htsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarh체potees).
Paradoksi lahendus on selles, et l체litist lambini ei liigu mitte juhtmes olevad elektronid, vaid elektriv채li, mis paneb elektronid korraga liikuma kogu juhtme ulatuses, Siin on t채ielik analoogia vee voolamisega torustikus.

Pindpinevus vedelik 체ritab omandada v천imalikult v채ikese Fp=*l Fp-pindpinevusj천ud, sigma-pi- pindala. pi.tegur (N/m), l-pinna piirjoone pikkus (m) Pind k채itub pingule t천mmatud kilena, sest m천jub j천ud risti
Pulsar - korrap채raseid kiirgusimpulsse andev t채ht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad?- ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii tugev, et igasugune mateeria sealhulgas valgus, ei p채채se sellest v채lja.
P체sisoojaste loomade - lindude jaoks on aga kehatemperatuuri s채ilitamine 체ks t채htsamaid elu체lesandeid ning sellest tulenev v채ga t채pne temperatuuritaju pidi varem v천i hiljem viima vastavate m천천teriistade rakendamisele.

Pooljuht laengukandjad ei ole alati vabad, neid v천ib saada suhteliselt kergesti vabadeks muuta; juhib elektrit mingil kindlal temperatuuril, valguses, lisandite sisaldusest p천hiaines jne nt puhas vesi, r채ni
Proteus on P채ikeses체steemi k천ige mustem keha, mis peegeldab pealelangevast p채ikesevalgusest tagasi vaid 5%. Nereise orbiit on v채ga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini.
Puitkiudplaatides on palju 천hku siduvaid poore, mist천ttu on plaatide soojustus omadused paremad kui tavalisel puidul. Kasutades ISOPLAAT tuulet천kkeplaate, saavutame tuultt천kestava ja veeauru l채bilaskva lisasoojustuse.

Punktlaeng - positiivse punktlaengu v채litugevus on positiivne ja negatiivsel punktlaengul negatiivne Punktlaengu elektriv채lja tugevus s천ltub ( kuidas/ v채lja muutusest) 4. Laengu suurusest q 5. Laengu kaugusest r
Parim l채hend on kombinatsioon klassikalise struktuurivalemi eeskujul koostatud resonantsstruktuuridest, neis saavutatakse erisugune laengujaotus aatomite valentsolekute varieerimise v천i sidemete 체mberpaigutamisega.
Piltidelt on esimest korda t채ies hiilguses n채ha Calorise bassein, 1300 kilomeetrise l채bim천천duga kraater, mille tekitas arvatavasti 3 kuni 3,5 miljardi aasta eest Merkuurile kukkunud suur asteroid v천i komeet.

Praegune tt체 - s olemasolev tehnoloogia v천imaldab pihustamismeetodil valmistada k천ik p채ikesepatarei kihid kokku 40 minutiga, kuid p채ikesepatarei efektiivsuse suurendamiseks on vaja veel teha edasist teadust철철d.
P철철rdenurk - Nurk, mille v천rra p철철rdub ringjooneliselt liikuvalt keha ja trajektoori k천verus keskpunkti 체hendav raadius. T채his :꼻 (fii) 횥hik: kraaad , rad. 꼻= 꼻-p철철rdenurk, l-kaare pikkus, r-radiaan.
Polaarkoordinaate on samuti kolm, kuid ainult 체ks neist (raadius r) omab pikkuse (kauguse) dimensiooni, kaks 체lej채채nut on nurgad, mis m채채ravad selle liikumise suuna, mida m철철da minnes m채채ratud punkti j천utakse.

P채ikeses체steemi kuud on nimetatud vanakreeka v천i vanarooma m체toloogiast p채rinevate tegelaste, jumalate v천i William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i kirjutiste tegelaste j채rgi, viimaste j채rgi on vaid Uraani kaaslased.
Parsek vahemaa, mille tagant 1 a체 paistab 1 kaaresekundi all. T채hte kui valgusallikat iseloomustab valgusv천imsus ( aja체hikus valgusena v채ljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter.
Pikkuse suhtelisus e. kontraktsioon e. l체henemine on t천estatav n채itega, et 100 m pika rongi liikumisel kiirusega 100 km/h l체heneb ta 4*10-15 mm. Seisumass m0 on keha mass inertsiaals체steemis, kus keha seisab paigal.

Peamine ise채rasus on elektrijuhtivuse j채rsk suurenemine temperatuuri kasvades. Pooljuhtide erijuhtivus toatemperatuuril on 10...106 S/m. Pooljuhid on enamasti kristalsed ained, aga leidub ka vedelikke ja amorfseid.
Planeetide konfiguratsiooniks nimetatakse planeetide, Maaja P채ikese m천nda ise채ralikku vastastikust asendit. Planeedi 체henduseks P채ikesega nimetatakse asendeid, kus siseplaneet j채채b P채ikese taha v천i Maa ja P채ikese vahele.
Positron - Elektroni antiosake, mille mass on sama mis elektronil, kuid laeng on +1e 2) Bohri bostulaadid(2-3) 1) Elektronid v천ivad tiirelda vaid kindlatel orbiitidel, millest iga체hele vastab kindel energia.

P채ikeses체steem on stabiilne. Antud t철철 annab 체levaate p채ikeses체steemi 체lesehitusest ja struktuurist, p채ikeses체steemi tekkest, Maa-t체체pi planeetidest, hiidplaneetidest, asteroidide v철철st ning komeetidest.
Praktikumis on usaldatavus (棺) tavaliselt 95% t1 0,9782 궞 0,0082 s , usaldatavusega 95% t 2 1,138 궞 0,022 s , usaldatavusega 95% t 3 1,3082 궞 0,0056 s , usaldatavusega 95%
P채ikese reaktsioonid - vesinik: 1)p (+) -><- e(-)rasket prootonit vaja 2)n(raske vesiniku tuum) --> neutriino eraldub 1 1H (1 prooton, 0neutr) 1 2H (deuteerium)(1pr, 1ne) 3)p(+)-><-n= 21D(deuteerium) 4)p&n-><-p&n=21D+21D

P채ritolult on Pauli juut, kuid hiljem vahetas ta perekond judaismi rooma-katoliikluse vastu. 횥ks v채hetuntud fakt on, et Paulile meeldis v채ga jalutada ning ujuda ning lapsena ta ei armastanud 체ldse m채ngida.
Pilvkate on mitmekihiline. P천hiline pilvekiht on paark체mmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri k천rgusele ning sisaldab kontsentreeritud v채채velhappe piisku l채bim천천duga kuni 1 mikromeeter.
Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orienteeritud t채iesti ebakorrap채rast. 4. Elektrol체체ti l채biva vooluga kaasneb elektrol체체di koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrol체체s.

P철철ratavaks protsessiks nimetatakse niisugust protsessi, mis saab kulgeda ka vastupidises j채rjekorras, nii et s체steem l채bib k천ik olekud mis p채risuunaski, ainult vastupidises j채rjekorras ja j천uab algolekusse tagasi.
Paberkondensaator katteks on metallfooliumi lehed ning dielektrikuks parafiinis immutatud paber . Fooliumi ja paberiribad on tihedasti kokku rullitud mist천ttu paberkondensaatoril on reeglina silidnriline kuju.
Piesoelektriline efekt - ainete omadus polariseeruda venituse v천i kokkuvajutuse tagaj채rjel Piesoelektriline p철철rdefekt- ainete omadus muuta oma f체체silist kuju elektrivoolu tagaj채rjel v천i elektriv채lja sattumisel

Polaroid - Polaroid on kristall, mis v채채nab valguse laine meile vajalikus suunas polarisatsioonitasandi p철철ramine- valguse intensiivsuse muutus polaroidide(polarisaatori ja anal체saatori) p철철ramisel.
Peakvantarv n eristab seisulaineid, mis on moodustunid keralaineist (radiaalselt levivast lainest, ringlained). Selle kvantarvu v채채rtuseks v천ib olla suvaline positiivne t채isarv. M채채rab energiataseme.
Prooton on aatomituuma algosake (kr. esimene); Positiivse elementaarlaeguga ning massiarvuga 1 osakest nimetatakse prootoniks; Prootoniga ligikaudu sama massi omav laenguta (neutraalne) osake on neutron.

Pursete p천hjuseks on arvatavasti "kuum" suvep채ike, mis aurustab k체lmunud l채mmastikku. Teine 천hukomponent, metaan, moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagaj채rjel veel mitmesuguseid orgaanilisi 체hendeid.
P철철risv채li kinnine j천ujoon t채hendab, et allikaks olevat laengut polegi j천ujoonel kuhugi panna - k천ik joone punktid on samav채채rsed (igasse punkti suubub j천ujoon 체hest ja v채ljub teisest suunast).
Pulbri koostisosadeks on vask, tsink, tina, v채채vel ja seleen (CZTS-materjal), mis v채listavad p채ikesepatareides tavap채raselt kasutatavate kallite ja haruldaste materjalide kasutamise (n채iteks indium ja telluur).

P천hiseadusi on v천imalik leida r천hkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku v천i gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning j채relikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu.
Parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 체ks valged, helehallid v천i sinakas hallid, esinevad lainelise kihina v천i kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena.
Peamiseks koostisosaks on metaan. V천rreldes nafta v천i kivis철e p천letamisega tekib maagaasi p천letamisel poole v채hem s체sinikdioksiidi. Kuid probleemiks on see, et tegemist on 24 korda t천husama kasvuhoonegaasiga.

Pinnatemperatuur on seal p채eval +480 kraadi, 철철sel langeb see -180kraadini (Suurim temperatuuri k천ikumine P채ikeses체steemis). Merkuuril pole kaitset P채ikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosf채채r.
Puutujasuunaline 체hikvektor on 꾟넂 Punktmassi l채bitud tee ajavahemikus t1 kuni t2 avaldub integraaliga : . 횥htlane liikumine Liikumist, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund v천ib muutuda, nimetatakse 체htlaseks.
P채ikese p철철rlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetv채lja j천ujooned p천imuvad, nii et magnetv채lja silmused purskuvad P채ikese pinnalt v채lja, tekitades laike ehk "p채ikeseplekke" ja protuberantse.

P철철rlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetv채lja j천ujooned p천imuvad, nii et magnetv채lja silmused purskuvad P채ikese pinnalt v채lja, tekitades laike ehk "p채ikeseplekke" ja protuberantse.
Pakker avio on lennuki registrim채rkidega teinud muidugi kavalalt pannes esimese ja kolmanda t채he 체hesuguseks (ES-ECY) ning sel puhul on l체hendatud kutsung sama mis peale sidekriipsu olev kutsungi osa.
Peajada t채hed on tavalised parimas meheeas olevad t채hed, mille tuumajaamad t철철tavad t채isv천imsusel. Osa neist on v천rdlemisi noored, osa vanad, kuid neis k천igis on veel piisavalt k체tust ehk vesinikku.

Peegeldumisseadus - peegeldunud kiir, langev kiir ja selle langemispunktis keskkondade lahutuspinnale t천mmatud normaal asuvad 체hes tasandis ning peegeldumisnurk on v천rdne ja vastasm채rgiline langemisnurgaga.
Praegusajal on aksepteeritud ja paremini t천endatud 엖ebulaarh체poteesiks nimetatav varint, millele panid teineteisest s천ltumatult aluse kaks kuulsat teadlast Immanuel Kant ja Pierre- Simon Laplace.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Puuri p철철rlemiskiirus on 35168 mm/s ja ettenihe on 0,004 m. kui kaua kulub selle puuriga 11,2 m s체gavuse augu puurimiseks, kui puuri diameeter on 4 cm. 43. Kui kaua l채heb 2,24 m s체gavuse augu puurimiseks kui ettenihe on 0,2 cm, diameeter on 200 mm ja p철철rlemis kiirus on 70 336 mm/s 44. Leida periood, p철철rlemiskiirus, joonkiirus ja nurkkiirus rattal, mille raadius on 13 cm ja ta teeb 900 p철철ret minutis.

P채ikeselaiguks nim. tumedama keskosa ja seda 체mbritseva heledama varjuga ala, kus magnetv채li on 100x tugevam. P채ikese serv n채ib teravana, kuna n채htav valgus tekib suht 천hukeses kihis fotosf채채ris.
P철철rlemine - liikumine mille korral liiguvad keha punktid m철철da erineva l채bim천천duga ringjooni 체mber 체hise p철철rlemistelje (P철철rlevad n채iteks grammofoniplaat, autoratas, Maakera ja kellaosutid.
Planetaarne - meenutab planeetide tiirlemist 체mber p채ikese, neutronid p철철rlevad 체mber aatomituuma 3.S횛NASTA BOHRI POSTULAADID 1)Elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel "lubatud" orbiitidel.

P천hiv채rvusteks on punane, roheline ja sinine, mida omavahel erinevas vahekorras segades on v천imalik saada erinevaid v채rvusi (valge saab suhtega 1:4,6:0,06, musta 1:1:1). V채rvusaistingud on subjektiivsed.
Pendli v천nkeperiood on T=2닖l/mgl. Matemaatilise pendli pikkus on lt= l / ml. Suurust lt nim. f체체sikalise pendli taandatud pikkuseks. Seega on f체체sikalise pendli taandatud pikkus v천rdne niisuguse matem.
Plaadi vigurv채ljal천i - Lihtsaima , ehitusega on mopeedide ja motorollerite B- ke d, mi ll es asuva d ha rkide 9 s천rmed, nihuta va d ha rke 150M ning 짬Elektron쨩 k채igu vahetusmehhanismid, mida m철철da juhikut.

Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised, elliptilisus ulatub m천ne protsendini (va. Pluuto). 2. Planeedid tiirlevad 체mber P채ikese samas suunas P채ikese p철철rlemisega.
Poolestusaeg aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus v채heneb radioaktiivse lagunemise t천ttu kahekordselt(poole v천rra). -aeg , mille jooksul pooled radioaktiivse aine aatomi tuumadest on lagunenud.
Potentsiaalne energia on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes (vastastikm천just teiste kehadega). Mehaanilise energia j채채vuse seadus v채idab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on j채채v.

Perioodilisi komeete on teada vaid m천nik체mmend) paistes teleskoobis ebakorrap채rase liikuva udulaiguna, mis P채ikesele l채henedes kasvab "sabat채heks" -- heleda uduse pea ning n천rgeneva sabaga moodustiseks.
Pluuto on ebatavaline ka selle poolest, et t채nu oma ekstsentrilisele orbiidile l채heneb ta m천nikord P채ikesele, nii et Neptuun on mitmete aastate kestel P채ikeses체steemi k천ige kaugem planeet.
Potensiaalne energia on energia, mis on p천hjustatud keha v천i kehade erinevate osade vastastikusest asendist (A= Fs= mgh Ep= mgh, Ep= mgh-mgh0). MEHAANILINE KOGUENERGIA on keha v천ime teha mehaanilist t철철d.

P채ikeses체steem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase l채bim천천duga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit t채hte, mille hulgas meie P채ike on 체sna t체체piline.
Paradoks vastuolu, vastand kaksikute paradoks on poolikust m천tte k채giust tingitud loogika viga, mis n채eb v채lja sellisena.: 체ks kaksikutest l채heb kosmosereisile ja teine j채채b maa peale.
Pendlite algseise on v천imalik muuta vastavate tekstiv채ljade kaudu juhtpaneelil (채rge unustage vajutada arvutiklahvi "Enter"), kusjuures positiivne (negatiivne) nurk t채hendab kallet paremale (vasakule).

Polarisatsiooniaste 혻P Valgust혻saab혻polariseerida혻mitmel혻viisil,혻kasutades혻kas혻 neeldumist,혻peegeldumist혻v천i혻murdumist: 혻혻혻*혻Brewsteri혻seadus혻 혻혻혻*혻dikroism 혻혻혻*혻kaksikmurdumine
Pingete suhe on v천rdne nende m채histe keerdude suhetega ja p철철rdv천rdeline voolutugevusega e N1/N2=U1/U2=I2/I1. Sellest seosest tuleneb ka p천hjus, miks trafot nii palju kasutatakse igap채evaelus.
Planeedid P채ikeses체steemi kuuluvad taevakehad (9 tk) *Merkuur *Marss *Uraan *Veenus *Jupiter *Neptuun *Maa *Saturn *Pluuto Planeetide kaaslased taevakehad, mis tiirlevad 체mber planeedi.

Potentsiaalne energia on energia, mis on tingitud keha v천i keha osade vastastikusest asendist (vastasm천just). Potentsiaalset energiat omavad: a. maapinnalt t천stetud kehad; b. elastselt deformeeritud kehad.
Punktlaeng - selline keha, mille m천천tmeid ei arvestata ja elektrilaeng loetakse koondunuks 체hte punkti Aine dielektriline l채bitavus- n채itab, kui mitu korda on j천ud vaakumis suurem antud aines
Pooljuht tahkis, mille valentstsoon on t채ielikult t채idetud, kuid keelutsoon on kitsas (늽E=13eV). Valguse v천i soojuse m천jul saavad elektronid siirduda valentstsoonist juhtivustsooni.

Prior art teadmine, mis on avalikkusele teada, kasutatud teiste poolt v천i saadaval 체ldtuntud oskustega isikule leiutamisele eelnenud p채eval, samuti mis oleks selliste teadmistega ilmselge.
Pindpinevusj천ud fp on seotud pinna piirjoone pikkusega l j채rgmiselt: F p = 慣. l , kus 慣 on pindpinevustegur, mis on arvuliselt v천rdne j천uga, millega vedeliku pind t천mbab 1 m pikkust pinnapiirjoont.
Planeedi l천unapoolusel on j채채st sajamiilise tunnikiirusega v채ljapurskuvad s체sihappegaasi joad. Geisrite purskamise tagaj채rjel tekivad j채채le mustad laigud ning lehviku- ja 채mblikukujulised j채ljendid.

Polaarse dielektrikulid on dipoolid st nende plusslaengu kese ja elektriv채li. Punktlaengu elektriv채ljatugevus:E= k*q/Er2=q//4piEE0r2. E-elektriv채ljatugevus (V/m) q=laeng(c) E- ainedielektriline l채bitavus.
Pos - t천ukuvad, neg- t천ukuvad, eri- t천mbuvad. Elektronide lisandumisel aatomisse moodustub neg ioon lahknemisel pos. Voolu tekkimiseks on vajalik vabasid laengukandjaid ja nende j천udu.
Pinna v채rvus on valdavalt kollakas, polaaralad on ekvatoriaalaladest heledamad. Europa pind on 채mblikuv천rgutaoliselt kaetud suhteliselt tumedate "kanalitega. Pind "kanalite" vahel on v채ga hele.

Paigalolekus on raketikesta ja k체tuse koguimpulss 0; 0=mrvr+mkvk (r- rakett, k- k체tus); mrvr=- mkvk; vr= -(mk/mr)vk. Mida suuremat raketi kiirust tahetakse, seda suurem peab olema k체tuse mass.
Pinnavormideks on kuni 2 km k천rged ja sadu kilomeetreid pikad astangud, mis n채htavasti moodustusid miljardite aastate eest, kui Merkuuri tuum jahtus ning t천mbus kokku, tekkitades koorele kurrud.
Politseiauto kiirendus on 3.0 m/s2. Millal politsei tabab korrarikkuja? Kui suur on politseiauto kiirus tabamise hetkel? Kui kaugel nurgast saab politsei auto k채tte? 11. Pisa tornist visatakse alla m체nt.

P철철rde kaupa - vasakule ning paremale, kuni 천litorustikust kaovad 천humullid ja kruvi vahelt v채ljub mullideta 천li. rikked J채rgnevalt keeratakse kruvib kinni ja vabastatakse dosaa- tori tross.
Paksus 1 - 3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see katkeb 50 60 p천hjalaiuse kohal, kus esineb kaks tropopausi kohakuti k천rgemal troopiline tropopaus ja madalamal polaarne tropopaus.
Pidevspektris on esindatud k천ik n채htava valguse lainepikkused (v채rvused).Pidevspektri annavad k천ik : K천rge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad h천천guvad gaasid.

Punktlaeng - laetud kehad, mille m천천tmed on t체hised v천rreldes kehade vahe kaugusega K=arvuliselt j천uga, mis m천jub vaakumis kahe teineteisest 체he meetri kauguselt paikneva punktlaengu 1C
P채evapoolkeral on temperatuur kuni 430째 C, 철철poolkeral langeb aga 173째 C . Niisugust 600 kraadist k천ikumist pole 철철p채eva jooksul t채heldatud 체helgi teisel P채ikeses체steemi planeedil.
P철철riselektriv채ljaks nimetatakse muutuva magnetv채lja poolt tekitatud elektriv채lja. P철철riselektriv채li erineb elektrostaatilisest v채ljast selle poolest, et ta pole vahetult seotud elektrilaengutega.

Plaadi diameeter on 20 cm. 琯 =2,1 0,58 nF 16. Plaatkondensaatori kummagi plaadi pindala on 520 cm2 . Millisele kaugusele peab 천hus paigutama kondensaatori plaadid, et mahtuvus oleks 46 pF? 0,01 m
Pliikromaat pbcro4 on oran탑kollane tahkis (v채rvipigment). Pb(IV)-체henditest on olulisemad Pb(SO4)2 plii(IV)sulfaat ja Pb(CH3COO)4 plii(IV)etanaat, neid saadakse hapestatud lahuste elektrol체체sil.
Plokikaaned on tavaliselt maksimaalse 천huvoolu saavutamisel kriitilisemad kui sisselaskekollektor, kuna plokikaantesse on avarate ja sujuvate portide (kanalite) mahutamine m채rksa keerulisem.

P채ikese mass on 1.99 x 1030kg ja ta kiirgab energiat koguv천imsusega 3,9 x 1026W. Tema pinna temperatuur on 5800 K. P채ike liigub orbiidil kiirusega 230 km/s. ( 2.) P채ikese raadius on 7 x 10 8
P철철ratavas protsessis on entroopia j채채v 178. Millistes protsessides entroopia kahaneb? Avatud s체steemides v천ib entroopia v채heneda, kuid see saab toimuda ainult vaid keskkonna entroopia kasvu arvel.
Parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on 체ks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta Kaugus, mille valgus l채bib vaakumis 체he aasta jooksul.

Pilvede all on olukord nagu kasvuhoones: p채ikesekiirgus l채heb pilvedest l채bi ja soojendab planeedi pinda, kuid soojuskiirgust pilvedest l채bi ei lase ning planeet ei saa piisavalt jahtuda.
Ps체hromeetril on kaks termomeetrit (kuiv ja m채rg). Kuiv termomeeter n채itab toa temperatuuri ja m채rg termomeeter n채itab iseenda temperatuuri. M채rja termomeetri n채it s천ltub 천huniiskusest.
Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille m천천tmed on t체hiselt v채ikesed v천rreldes nende vahekaugusega. Punktlaeng on keha mudel, mille korral keha laengut v천ib vaadelda koondununa 체hte

P채ikese laik on tumedam, 체mbrusest umbes 1000 K v천rra jahedam piirkond P채ikese n채htaval pinnal (fotosf채채ris). 뿈 P채ikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad P채ikese aktiivsuse taset.
Protsesside saadused on mootoribensiinide komponentideks 3. Komponentide kokkusegamist valmistooteks- Reeglina tehakse see tootmistehastes, kus tavaliselt toimub veel mitmesuguste lisandite lisamine.
Pnp - v천i npn-transi ehitus, vooluallikate 체hendamine ja polaarsused, transi sisend- ja v채ljundvool 체hise emitteriga l체lituses. Seos emitteri-, baasi- ja kollektorivoolu vahel.

Pooli induktiivusus eneseinduktsiooni elektromotoorj천ud on v천rdeline volutugevuse muutumise kiirusega. V천rdetegur L s천ltub juhi m천천tmetese ja kujust ning seda nimetatakse induktiivsuseks.
Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.Pooljuhid on v채ga tundlikud v채lism천jude ja lisandite suhtes.
P채ikese l채bim천천t on 109 Maa l채bim천천tu) ja mass 332 950 Maa massi). 2) Selgitage lauset 얪채ike on t체체piline t채ht. Oma omadustelt keskmine ja meie t채hes체steemis v채ga tavaline t채ht.

P체simagnet - keha, mi soma magnetv채lja ka elektrivoolu puudumisel, 2 poolust, omadused tulenevad elektronide magnetv채ljast, p체simagneti magnetv채li on aineosakeste magnetv채ljade summa.
Peegeldumisseadus langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud normaal asuvad 체hes ja samas tasapinnas; peegeldumisnurk v천rdub langemisnurgaga.
Pikeeringust v채ljumisel on lennuki trajektoor ringjoone kaar raadiusega 800 m. Arvuta lennuki kiirus, kui kiirendus on 50 m / s 2 ? 16.J채rve kaldal seisva vaatlejani j천udis 6 s jooksul 4 laineharja.

Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja samas tasapinnas, 체mber P채ikese tiirlevad planeedid P채ikesega samas suunas ja orbiitide raadiused suurenevad kindla seadusp채rasuse alusel.
P채ikesevalgus on Neptuuni juures 900 korda n천rgem kui Maal ning see m천jus nii jaama energiaressurssidesse kui pildistamise s채riaegadele. Siiski 천nnestus sellest saada p채ris h채id pilte.
P철철rete suure - nemisel eemalduvad vihid tsentrifugaalj천u toimel p철철rle mistel j est ja p철철ravad s천rmede kaudu veetavat plaati koos nukkmuhviga teatud nurga v천rra p철철rlemise suunas.

Plasma on tugevasti ioniseeritud gaas, kus gaasilahenduse k채igus v천ib laengukandjate arv gaasi vaadeldavas koguses saada v천rreldavaks gaasi molekulide v천i 밶atomite 체ldarvuga.
Poolestusaeg aeg, mille v채ltel radioaktiivsete tuumade arv v채heneb pooleni esialgsest (radioaktiivsete ainete poolestumine on leitav tabelitest). Poolestusaeg ei s천ltu aine kogusest
P채ikeses체steem on taevakehade s체steem, mille moodustavad P채ike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( v채ikeplaneedid), komeedid ning t채htedevaheline tolm ja gaas.

P채ikesevarjutuse ajal on oht P채ikesesse vaadates silmi kahjustada suurem, sest haruldane taevan채htus tekitab uudishimu ning niimoodi vaadatakse heledat P채ikest kauem, kui oleks silmadele ohutu.
P철철riselektriv채li - juhtme liikumisel magnetv채ljas tekkiv elektriv채li, j천ujooned on kinnised k천verad, tekkiv v채li ei ole potentsiaalne st et t철철 kinnisle trajektooril ei v천rdu nulliga.
Peegeldumisel on 100%, kui valgus langeb peegelpinnale Brewsteri nurga all. Sellisel peegeldumisel on kogu valgus polariseeritud ning elektriv채lja vektorid on paralleelsed peegelpinnaga.

Pinge 체hikuks on 체ks volt (1 V), mis on pinge elektriv채lja kahe punkti vahel siis, kui laengu 체ks kulon viimisel 체hest punktist teise teeb elektriv채li t철철 체ks d탑aul: 1J 1V = . 1C
P철철ramine 1800 helkurid. 10. Mis on dispersion, mida nim. dispersioonk천veraks? Dispersiooniks nim aine absoluutse murdumisn채itaja s천ltuvust valguse lainepikkusest (v천i sagedusest).
Poissoni t채pp - Fresneli t철철 kohaselt tekiks l채bi ringikujulise takistuse paistva valguse tagaj채rjel seinale varju keskele hele t채pp sama hele kui siis, kui takistust polekski.

Pooljuhtidel on tugev juhtivuse s천ltuvus temperatuurist, elektriv채lja tugevusest, valgustatusest, mehaanilisest survest , vm. Pooljuhtides on nii elektronjuhtivus kui ka aukjuhtivus.
Punktmass - keha, mille m천천tmed v천ib antud liikumistingimustes arvestamata j채tta V천nkumine- kui liikumine kordub v천rdse ajavahemike j채rel edsi tagasi sama trajektoori j채rgi.
P채ikeses체steem on osa Galaktikast, spiraalgalaktikast, mille l채bim천천t on umbes 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit t채hte, mille hulgas meie P채ike on 체sna

P채ikesevarjutus - Kuu l채heb Maa ja P채ikese vahelt l채bi iga kord, kui ta teeb tiiru 체mber Maa. Tema Maast eemale p철철ratud k체lg on P채ikesest valgustatud ja Maa-poolne k체lg on tume.
P천himikuga on nende vahele asetatud paarikihiline j채me- damast koordist aluskiht (vahev철철). See kaitseb 체htlasi p천himikku l채bimuljumise eest, kui ratas veereb teravale esemele.
P천hiprintsiibid - n체체disaegne f체체sikaline maailmapilt toetub teatud kindlatele, praegusel hetkel tunnustatud p천him천tetele, mis m채채ravad meie ettekujutluse 체mbritsevast maailmast.

P천rke m천ju on seda suurem, mida suurem on keha impulss Impulsi j채채vuse seadus V채liste m천jude puudumisel on s체steemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikm천jul
P철철rdliikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul keha k천ik punktid liiguvad m철철da ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad 체hel sirgel p철철rlemisteljel.
P체simagnetite omadus on t천mmata raudesemeid ligi m천juv j천ud on v천rdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on v천rdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru.

Parameeter - nim f체체sikalist suurust, mis kirjeldab aine olekut v천i omadusi Parameetrite liigid: 1)makroparameetrid- f체체sikalised suurused, mida saab m천천ta (nt: mass, pikkus.
Planeedid on kindlas j채rjekorras: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. P채ikeses체steemi planeedid jagunevad Maa-t체체pi planeetideks ja hiidplaneetideks.
Plasma v채ga tugevasti ioniseeritud gaas Gaasilahenduse liigid: S천ltuv gaasilahendus - elektrivool katkeb ionisaatori toimel S천ltumatu gaasilahendus - ei vaja ionisaatorit

P채ikeses체steemi tekkeh체poteesid 1) P채ike oli enne olemas ja planeedid tekkisid P채ikese ainesest (katastroofih체potees). 2) p천lema, sest h천천rdej천ud, mida atmosf채채ri gaasid tekkitavad on suur.
P채ikesetuul on tihe ja kiire, ei tarvitse rekonnektsioon kesta kaua, selleks et magnetosf채채ri j천uaks k체llalt osakesi, teisis천nu toimuks magnetosf채채ri laadumine osakestega.
Pilvkate on mitmekihiline. 짠 Pilvede p천hikihis on n채htavus hea. 짠 Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest ( Nt kloor). Pinnavormid ja koostis 짠 Sarnane Maaga.

Planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, v채iksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis p체sib -- erinevalt teistest, muutlikest
Pooljuhi keelutsoon on suhteliselt kitsas, saab m천ningane osa valentsitsooni elektronidest kirstalliv천re soojusv천nkumistelt k체llalt energiat, et h체pata 체le keelutsooni juhtivustsooni.
Prooton on positiivse laenguga tuumaosake, (t채his 11H, Z). Elektron on negatiivselt laetud osake, mis tiirleb umber aatomi tuuma elektronkattes elektronkihtidel, (t채his -10e ,

Ptolemaiose maailmamudel - oli selline, kus maa oli 체mbritsetud 8sf채채riga, milles liikusid kuu p채ike, t채hed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn.
Pinge 체hik on 1volt (1V) Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu 체mberpaigutamisel juhi 체hest punktist teise teeb elektriv채li t철철d 1 dzaul.
Ptm - auto (체ks laser- ja kiirendusandureist, k천rval oleval pildil) m천천tmiste tihedus on 40 mm ja m천천tmised tehakse samaaegselt nii laseriga kui ka kiirendusanduriga.

P천nevust on pakkunud ka h채sti s채ilinud vanaaegkonna 큄elfimere aegne meteoriidikraater K채rdlas ning 1997. aastal Osmussaare l채hedal merep천hjast avastatud Neugrundi kraater.
Pindpinevusj천ud j천ud, mida vedelik avaldabtemaga piirnevatelekehadele Fp=sigma*l 15. Mis on kapillaarsus, milles avaldub, t천usu k천rguse valem, t채hised ja 2 n채idet loodusest ?
Pinge kahe - oomise takistusega traatspiraali otstel on U = I R1; U1 = 1,5A * 2廓 = 3V. U2 = ? Pinge kuue-oomise takistusega traatspiraali otstel U2 = I R2; U2 = 1,5A * 6廓 = 9V.

Pooljuht dioodid - Pooljuht dioodid e. pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv t천kkekiht ehk pn- siire.
Plastne keha esialgne kuju ja m천천tmed ei taastu (plastiliini voolimine, paberi kortsutamine) ELASTNE keha esialgne kuju ja m천천tmed taastuvad (vedru kokkusurumine)
P철철rdenurk P철철rdenurk on nurk, mille v천rra p철철rdub ringliikumises oleva keha trajektoori raadius mingi aja jooksul. P천hivalem: , kus l on kaare pikkus ja r on raadius.

Peegeldumisseadus - Peegeldumisel on langemisnurk v천rdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti t천mmatud pinnanormaal asuvad 체hes tasandis. 慣=棺
Perpetuum mobileks ehk igiliikuriks nimetatakse masinat, mis teeb t철철d eimillegi arvelt ehk v채ljastab rohkem v천i v채hemalt sama palju energiat kui on vaja masina k채igushoidmiseks.
Pind ekvipotentsiaal - pind. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 35 Dielektrikud elektriv채ljas Elektriv채lja asetatudELEKTRONPILV dielektrikus erinimelised laengud ei eraldu teineteisest.

Paramagneetikud on n채iteks alumiinium,volfram,mangaan,kaalium,naatrium. Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetv채li enam null, kuna elektronide arv on paaritu.
Poolusekingades on eraldi as체nkroonm채his, mis annab libistuse S체nkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt as체nkroonmootoriga:
Pot energia vastastikm천ju energia, t채his Ep 3. nurkkiirus 4. molaarmass aine 체he mooli mass (M) arvuliselt Mr 5. sageduse체hik 1/s=1Hz쫋=n/t. 1v천nge sekundis.

P채risiire vooluallike positiivne poolus 체hendada p-poolmega., t철철tab v채line elektrij천ud kaksikkihile vastu ja dioodi l채bib vool, mis pinge t천ustes kiiresti kasvab.
P철철rlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mist천ttu 체ks p채ikese철철p채ev (ajavahemik P채ikese kahe kulminatsiooni vahel) 176 Maa-p채eva on neist m천lemaist pikem.
Parallaktiline nihe on mingi objekti n채ilik nihe kaugemate objektide taustal, kui vaatleja nihkub kaheteistk체mne tunni jooksul Maa p철철rlemise t천ttu diameetri 체hest otsast teise.

Patoloogiline m천ju on seotud nahas neeldunud soojuse tekitatud soojuskahjustustega. Soojukahjustuste tekkimise protsessi on lihtne selgitada, kui soojuskiirguse k채es on paljas nahk.
Plasmapidur k채ivitatakse ehk laetakse nanojuhe selle ionosf채채ri plasma suhtes negatiivselt ning demonstreeritakse sellega 체hte v천imalust v채ikeste satelliitide orbiidilt allatoomiseks.
P채ikese mass on 1,99*1030 kg, nurkl채bim천천t on 32 kaareminutit (vastab 1,4 kilomeetrile). P채ike kiirgab energiat koguv천imsusega 3,9*1026 W ja on 4,57 miljardit aastat vana.

P채채steteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud tulekustutus- ja p채채stemeeskonna 천nnetuskohale j천udmine aja jooksul, mis v천imaldaks inimeste elu ja vara p채채stmist.
P체simagneti j천ujooned - kulgevad v채ljaspool magnetit magnetn천ela p천hjapooluselt l천unapoolusele. Magnetv채li on p철철risv채li, s.t.tema j천ujooned on kinnised ilma alguse ja l천puta.
Piki x - telge liikuva osa- kese korral: = A cos ( t k x) v천i komplekskujul = A exp [i( t k x)]. Lainefunktsioon on Schr철dingeri v천rrandi lahendiks.

Plutoonium - 239 pommides kasutatakse kriitilise massi 체letamiseks alakriitilise plutooniumi tihendamist 체lekriitiliseks sissepoole suunatud plahvatuse (implosiooni) abil.
Pluuto on k채채busplaneet. Ta j채채b suuruselt alla isegi seitsmele p채ikeses체steemi kuule Kuule, Iole, Europale, Ganymedesele, Kallistole, Titanusele ja Tritonile.
Protsessi v천rrand on pT=const v천i siis p=const쨌T. Graafik, mis v채ljendab r천hu s천ltuvust ruumalast on sirge kaldenurgaga 慣, kus tan慣=mMRV. Seda sirget nimetatakse isohooriks.

Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). 겛 겛 겛 겛 r (t ) = i x(t ) + j z (t ) + k y (t ) = ( x, y , z ) . (1.1) Trajektoor keha liikumisjoon.
Patenteerimine on 체ldjoontes 채채rmiselt tehnoloogia- ja t철철stuskeskne, seega on nanoteadus just tema suure ulatuse t천ttu raske kindlasse konteksti m채채rata ning sobitada.
Peegeldumine - laine tagasip철철rdumist kahe keskkonna lahutuspinnalt l채htekeskkonda. Lainete murdumine- lainete levimissuuna muutumist 체hest keskkonnast teise 체leminekul.

Pitt - "". -*u' q 5, 220V fiIIz rra.helduwooluvdrku on liilitatud trausforaraator iudultiivsusega , = ja takistusega : O.bE .R1 30Oningkgadeosaator mahtuvusega Cllff.
Pinnatemperatuur on 5800K.P채ike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja , liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb 체he t채istiiru umbes 200 miljoni aastaga.
Pooljuhid - Laengukandjad ei ole k체ll alati vabad kuid neid saab suhteliselt kergelt vabadeks muuta.(s천ltub temperatuurist, valgusest-r채ni kristall t철철tab arvutites)

Pauli keeluprintsiip ehk t천rjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas (arvestab mikroosakeste k채itumise erip채rasid), mille s천nastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli.
Peegeldumisseadus langemisnurk 慣 v천rdub peegeldumisnurgaga 棺 . Langenud kiir, peegeldunud kiir ja langemispunktist t천mmatud pinna ristsirge asuvad 체hel tasandil 慣 =棺;
Plaatkondensaatori mahtuvus on v천rdeline katete pindalaga S, katetevahelise aine dielektrilise l채bitavusega e ja p철철rdv천rdeline katete vahekaugusega d Kondensaatorite 체hendamine

Pooli induktiivsus on f체체sikaline suurus, mis v천rdub arvuliselt voolukontuuris tekkiva eneseinduktsiooni elektromotoorj천uga, kui voolutugevus selles muutub 체he 체hiku v천rra
P채ikeses체steem on esimesi planeedis체steeme mis on avastatud, t채nap채eval arvatakse ka olevat teisi planeedis체steeme, kuid t채iesti 100 % nendes arvamustes kindlad ei olda.
P천hiline pilvekiht on paark체mmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri k천rgusele ning sisaldab kontsentreeritud v채채velhappe piisku l채bim천천duga kuni 1 mikromeeter.

P천nev on j채lgida muutusi tsoonides ja v철철ndites kuust kuusse, ning kui veab, siis v천ib sattuda valgetele laikudele - tormidele Saturni atmosf채채ri 체lakihtides.
Pikiprofiilist on seej채rel v천imalik arvutada nii IRI-t kui ka IRI4-ja. Latt auto ees on m천eldud roopa s체gavuse m천천tmiseks ja seejuures kasutatakse 15 ultraheliandurit.
Plaatkondensaator on v천rdeline kummagi plaadi pindalaga S, plaatide vahelise aine dielektrilise l채bitavusega 琯 ja p철철rdv천rdeline plaatide vahekaugusega d: 琯0 땯琯 땯 S

Pooljuht - on valentselektronide energiatsoon ehk valentsitsoon k체ll elektronidega t채ielikult h천ivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2 eV) kui dielektrikutes.
P체sikomaarv arvud nt. 0.000004, 0.0000213 Ujukoma arv- kui p체sikomaarv on liiga pikk st. liiga palju nulle p채rast koma, siis tuuakse sobiv 10 aste sulgudest v채lja.
Pidevat fooni nimetatakse p채rsskiirguseks ja see tekib elektronide pidurdumisel anoodis (liikumist p채rsitakse): seda p천hjustavad aatomite elektronkatete elektriv채ljad.

Pinnaseproovist 12 - 15% rauda, 13- 15% r채ni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka
Planeedid on p채ikese poolt loetuna: Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad jagunevad omakorda maa r체hma planeetide ja hiigelplaneetide vahel.
Pooljuhid vahepealse elektrijuhtivusega ained, vabade laengukandjate arv on s천ltuvuses temperatuurist, pealelangevast valgusest ja p천hiaine lisandite sisaldusest

Pooljuhid 혻vabade혻laengukandjate혻arv혻reguleeritav Dielektrikud혻벬쟶abade혻laengukandjate혻arv혻on혻v채ike Juhid혻벬쟶abade혻laengukandjate혻arv혻on혻suur.
Prootoni laeng on +1.6쨌10-19 C. 79. Tasapinna t체kki, mille pindala on 3.0 cm2, l채bib homogeenne magnetv채li, mille j천ujooned moodustavad pinnat체kiga 30-kraadise nurga.
P천hitooniks nimetatakse pillikeele k천ige madalamat sagedust 횥lemtooniks nimetatakse p천hitooni kordset sagedust Helitaju pole v천rdeline k천rva tungiva heli energiaga.

Planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning p채ikest 체hendav sirgl천ik katab v천rdsetes ajavahemikes v천rdsed pindalad (Kepleri teine seadus).
Puithoonetes on tulekahju risk suur seega on juhtmestiku paigaldamine lubatud ainult metallkanalites ning k천ik teised osad(harukarbid jne)peavad olema tehtud metallist.
P철철riselektriv채lja j천ujooned on alguse ja l천puta kinnised jooned, kuna elektriv채li ei ole potentsiaalne. D체namo: magnet, mille k체ljes on m채hised, on v천lli abil 체hendatud rulliga.

Piirkiirus on see, kui veri seiskub (?) Vere setet m천천detakse vereviskoossuse abil, sest pataloogia korral suureneb viskoossus 22,9mPa. Just seda n채itab settimine.
Pinnavormideks on ka turbav채lajde freesimisel kujunevad ammutustasandikud ja maavarade kaevandamisel tekkinud puistanguvallide tasandamisel tekkinud puistangutasandikud.
Plancki parameetrid on kolmest t채htsaimast fundamentaalkonstandist (gravitatsioonikonstandist G, Plancki nurkkonstandist 침 ja absoluutsest kiirusest c) moodustatud suurused.

Poolte k체sitletutest 64%. K체sitluse l천ppkokkuv천ttest selguski, et 천pilaste seas, kes viidavad arvutis rohkem aega, esineb ka rohkem tervise vaevusi (Lai & Uri, 2008, lk
P천hikaitsevahend - elektriseadmeis isoleerkaitsevahendid, mille isolatsioon peab pikaajaliselt vastu elektriseadme t철철pingele ja millega v천ib puudutada pinge all olevaid
P철철rel - gu keha 체mber liikumatu telje, mille nim. tejeks-z. Elementaarmassi 늽mi joonkiiruse v천ib esitada kujul vi = Ri , kus Ri on 늽mi kaugus z- teljest.

P철철risvoolud on elektrivoolud, mis tekivad elektrijuhis teda l채biva magnetv채lja tugevuse muutmisel v천i p체simagnetv채lja allika asukoha muutmisel elektrijuhi suhtes.
P철철rlemissageduse 체hik on 체ks jagatud sekundiga ehk herts: [館 ] = s 닋1 = 1Hz . Et 체ks t채isp철철re on 2 radiaani, siis nurkkiirus ja p철철rlemissagedus on seotud valemiga.
Pilvkate on mitmekihiline. P천hiline pilvekiht on paark체mmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri k천rgusele ning sisaldab kontsentreeritud v채채velhappe

Pooljuht Pooljuhtides on valentselektronide energiatsoon k체ll elektronidega t채ielikult h천ivatud, kuid keelutsoon on palju kitsam (1-2eV) kui dielektrikutes.
Pumbakambriks on 천hutihe karter, milles kolvi 체lesliiku- kel, mil kolvi alumine serv avab sissevoolukanali, algab misel tekib alar천hk, allaliikumisel 체ler천hk.
Puutekiirendus - at kiirenduse puutujasihiline komponent , mis kujutab endast vektorit, mille suurus v천rdub absoluutv채채rtuselt kiiruse suuruse tuletisega aja j채rgi.

P철철rlemine - trajektoori keskpunkt on keha sees. P철철rdenurk-nurk, mille v천rra p철철rdub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti 체hendav raadius.
Paremaks orienteerumi - seks vooluahelates on juhtmete isolatsioonile antud erinev v채rvus v천i muster; ka t채histatakse juhtmete otsakud ja klemmid numbrite v천i t채htedega.
Pooljuht Pooljuhid on ained, mille keelutsoon v채iksem kui isolaatoril ja seet천ttu suudavad elektronid termilise ergastuse korral 체le minna juhtivustsooni.

Potensiaal n채itab, kui suur on selles punktis 체hikulise positiivse laenguga keha potensiaalne energia. Pinge elektriv채lja kahe punkti potensiaalne vahe.
Paramagneetik - 關>1, tugevab veidi magnetv채lja, aatomite summaarne magnetv채li ei ole 0, v채lise magnetv채lja m천jul 체ritavad osakesed v천tta magnetv채lja suunda.
Plekid on 체ksteisest eraldatud, et suurendada s체damiku takistust, muidu tekiksid s체damikus tugevad p철철risvoolud. V천nkering vooluring, mis sisaldab kond.

Positiivse poolusega on 체hendatud metallv천re V. Vooluallika negatiivse poolusega on 체hendatud metallplaat P. V천re ja plaat on asetatud r철철biti teineteise l채hestikku.
Piirkonna tihedus on saavutanud kriitilise v채채rtuse ja pilve siser천hk ei suuda enam tasakaalustada gravitatsioonij천ude, algabki gravitatsiooniline kokkut천mbumine.
Pinnatemperatuur on 179 째C, minimaalne 닋173 째C(see on enne koitu) ja maksimaalne 427 째C. P채eval on keskmine pinnatemperatuur 623 Kelvinit, 철철sel 193 Kelvinit.

P철철ratavaks protsessiks nim. niisugust protsessi, mis saab kulgeda vastupidises suunas, nii et s체steem l채bib k천iki olekuid mis p채risuunaski ja j천uab algolekusse tagasi.
Peegeldumisnurk on v천rdne langemisnurgaga :棺=慣. 2.langev kiir, langemispunktist peegelpinnale t천mmatud ristsirge ja peegeldunud kiir on 체hes ja samas tasendis.
Pendel idealiseeritud s체steem, kus kaalutu ja venimatu niidi otsa on riputatud ainepunkt(pendli v천nkeamplituudi muutmisel j채채b pendli v천nkeperiood

Punktmassiks nimetatakse sellist ala mille m천천tmed j채etakse lihtsuse m천ttes arvestamatta. 4. M천iste: Trajektoor Trajektoor on joon mida m철철da keha liigub.
P채ikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni, mille j채rgi on kindlaks tehtud, et P채ikese atmosf채채r koosneb p천hiliselt vesinikust ja heeliumist.
P체sikomaarvud on k천ik t채isarvudest erinevad reaalarvud, nt 65346,324. - Ujukomaarv on reaalarv, mis on esitatud 체ldjuhul 10-nd s체steemi kujul, nt. 6,5346325 *

Phoenixil on ka v채ike ilmajaam, mis m천천dab atmosf채채ri temperatuuri ja -r천hku ning on varustatud laseriga tolmuosakeste kontsentratsiooni m채채ramiseks.
Pindpinevus - igavedeliku pind p체체ab nii palju kokku t천mbuda kui v천imalik, sest pinnal asuvaid molekule t천mmatakse vedeliku sisse teiste molekulide poolt.
Pooljuht - kristallv천resse viidud nn. doonorlisand nt. fosfori aatomil on 체ks elektron rohkem, see 체lekanne elektron j채채bki kristalliga vabalt liikuma.

P천hjavete uuenemisaeg on keskmiselt 1400 aastat, j채rvede ja j천gede uuenemisaeg ca 16 aastat, seega t채nased probleemid v천ivad tulevasi p천lvkondi veel kaua m천jutada.
P철철rlemisperiood on k체ll pikem tiirlemisperioodist (225 p채eva), kuid p채ikese철철p채ev Veenusel kestab siiski vaid 117 p채eva, s.t. Aastas on peaaegu kaks p채eva.
P철철rlev alus - P철철rlev alus on ahjus selleks, et toit k체pseks 체htlaselt, kuna mikrolainete intensiivsus k체psetuskambri eri paikades ei ole sama tugevusega.

P체simagnetid ka elektrivooli puudumisel magnetv채lja omavad kehad; aineosakeste omamagnetv채li on seotud osakeste olemusliku sisemise liikumise e. spinniga.
Palavv철철tme metsad k천rbed poolk천rbed Parasv철철de, rohtlad Veereziim L채biuhtelise Auramise 체lekaaluga Tasakaalustatud veereziimiga mullad veereziim veereziim
Plastic - surgery-estonia.com/plastiline-kirurgia/sunnimarkide-eemaldamine.html http://epl.ekspress.ee/artikkel/306359 http://et.wikipedia.org/wiki/Laser

Pooluste l채hedal on tugevamad magnettormid ja parem v천imalus n채ha virmalisi, sest kiirgus liigub m철철da magnetilisi j천ujooni, mis just pooluste kohal suubuvad.
P천hjustab b - kiirgus ja milline muutus sellega kaasneb? Kiirgus on p천hjustatud sellest,et tuumas on neutronite energia tase tunduvalt suurem,kui prootonite.
P천lved on surutud kergelt vastu p천lvetoendeid, et juht res v천ib esineda v채ikesi erinevusi, kuid selles orienteerub moodustaks s천idukiga 체he terviku.

Paramagneetikud ained, mille molekulide magnetv채ljad orienteeruvad v채lise v채lja suunas, kuid orienteeritud molekulide osa molekulide koguarvust on v채ike.
Piki y - telge ja l천puks ristisuunas piki z-telge. Kaugused x, y ja z kokkuleppelisest nullpunktist (telgede l천ikepunktist) ongi keha riskoordinaadid.
Pilu on paigutatud l채채tse fokaaltasandisse, mist천ttu l채채tsest v채ljuvad paralleelsed kiired, mis prismale langedes lagunevad v채rvilisteks kiirte

Potensiaal on arvuliselt v천rdne t철철ga, mida teevad elektrostaatilise v채lja j천ud positiivse 체hiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist l천ppmatusse.
Probleemide lahendamisel on m천nikord aga vaja teha just vastupidi: lahutada 체ks j천ud komponentideks. Vaatame, kuidas n채iteks saab j천udu lahutada kaheks komponendiks.
P천lemine on keemiline reaktsioon k체tuse ja hapniku vahel, mis vabastab energiat soojusena ja ka valgusena. Kui l천ke p천leb, toimub keemiline reaktsioon.

P철철rlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (nurk 86,9째), samas tasandis tiirlevad ka viis suuremat kaaslast (vt joonis 11). (2:35) Jupiteril on 17 kuud.
Peegeldumisnurk on nurk peegeldunud kiire ja pinna normaali e. ristsirge vahel olev nurk. Murdumisnurk on nurk murdunud kiire ja pinna normaali vahel olev nurk.
Pooljuhid on ained, mis elektri juhtivusel j채채vad elektrijuhtide ja mittejuhtide vahele. Eritunnus- temperatuuri t천ustes pooljuhtide takistus v채heneb.

Punktlaeng laetud keha m천천tmeid ei tule arvestada 겛 q 땯q 겛 Coulomb셢 seadus - F12 = k 1 2 2 e21 - kahe liikumatu punktlaengu vaheline j천ud r
Purjetamine on liikumisviis tuule j천ul, mis on ka harrastus ja spordiala, milleks kasutatakse vee- ja maismaas천idukeid, mille peamine j천uallikas on tuul.
Puudusest on vaba ideaalse gaasi termomeeter, kus termomeetriliseks kehaks on anumasse suletud ideaalne gaas, temperatuuriliseks parameetriks gaasi r천hk.

Peegeldumisel on langemisnurk v천rdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkti t천mmatud pinnanormaal asuvad 체hes tasandis.
Pilved on kolloidsed s체steemid, mis koosnevad 천hus h천ljuvatest v채ikestest veepiisakestest, j채채kristallidest v천i k천ige sagedamini nende segust.
Plaatkondensaatori mahtuvs on s천ltuv tema plaatide m천천tmetest ja vahekauguest plaatide vahelise aine dielektrilisest l채bitavusest ning on arvutatav seosega : C=E0ES/d

Pooljuhtide valentstsoon on elektronidega t채idetud, juhtivustsoon t체hi ja keelutsoon on nii kitsas, et elektronid suudavad selle kergesti 체letada v채lisenergia abil.
Punktmass on II seadus: Tiirlemise k채igus katab keha, mille m천천tmed v천ib lihtsuse Planeeti ja P채ikest 체hendav sirgl천ik m천ttes arvestamata j채tta.
P채ikeses체steemi raadius on tinglikult 10 miljardit km (53 valgusminutit), Maa kaugus P채ikesest ligikaudu 150 miljonit km ehk 1 astronoomiline 체hik (8 valgusminutit).

Pilved on h천redad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud 체litundliku aparatuuri abil registreeritav, j채채b see inimese k천rvale m채rkamatuks.
Polarimeetria on meetod aine molekulide struktuuri m채채ramiseks ainet l채biva (v천i sellelt peegeldunud) valguse polarisatsiooniomaduste muutumise p천hjal.
Pooljuht - ventiil: n- ja p-pooljuhte eraldavat pinda l채bib vool vaid siis, kui elektriv채li suunab nii elektronid kui "augud" eralduspinna poole.

Positiivseid v채lke on alla 5 protsendi k천ikidest v채lkudest ning need tekivad sagedamini siis, kui 채ikesepilveelement hakkab h채채buma, ja talvistes 채ikestes.
P철철rdenurk - 체mber mingi telje 00 p철철rleva absoluutselt j채iga keha k천ik punktid liiguvad m철철da ringjooni, mille tsentrid asuvad p철철rlemisteljel.
Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka v천i vanarooma m체toloogiast p채rinevate tegelaste, jumalate v천i William Shakespeare'i n채idendite tegelaste j채rgi.

Pomm - Uraanikoguseid on kaks(m천lemad alla kriitilise massi), l천hatakse keskel pomm, mis paiskab uraaniosad kokku, 체letab kr. Massi ja l천hkeb.
Pooljuhid teatud tingimustel tekivad vabad laengud ja juhivad, tavaolukorras mitte, nt. Si. Soojendamisel takistus v채heneb, tekivad vabad laengud.
Pooljuhtides side on n천rk kovalentne v천i valdavalt kovalentne side Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad kegemini ergastatavad.

Potentsiaali 체hik on volt ja valem: P=Wf/q= Ed E=F/q Potentsiaali arvutamiseks valem: f= Wp/q Wp= f*q Wp= potentsiaal; f= v채lja tugevus ja q= kaugus laengust.
Punktiirjoon t채hendab et nii madalatel temperatuuridel, mis on l채hedal absoluutsele nullile ei ole aine gaasilises olekus, seega olekuv천rrand ei kehti.
P채rast 10 15 s t천usis temperatuur m천ningate autorite arvates l체hikeseks ajaks nii k천rgele, et kiirgusest sai veel kord tekkida raskeid osakesi.

P천hjustajaks on v채hemuslaengukandjad. Tingituna v채hemuslaengukandjate piiratud kontsentratsioonist ei s천ltu vastuvool siirdele rakendatud vastupingest.
P철철risvoolud on elektrimasinates ja aparaatides tavaliselt ebasoovitavad, kuna p철철risvoolukadu kuumutab t채iendavalt masinat ning halvendab kasutegurit.
Photos - reaumur-thermometer-image4801828 http://www.scribd.com/doc/34518772/energiaopik http://en.wikipedia.org/wiki/Daniel_Gabriel_Fahren

Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. P채ikeses체steemi k천ige suurem planeet on Jupiter ja k천ige v채iksem Merkuur.
Poolusel채hedased t채hed ei looju kunagi t채histaevas tiiru tehes(k천ik p천hjanabal) T천usevad idast, kagust v천i kirdest 체lej채채nud, s천ltuvalt k채채ndest
Postulaat Aatomi 체leminekul statsionaarsest olekust teise olekusse (ergastatud olekusse) aatom neelab/kiirgab el.mag.kiirguse kvandi ehk footoni.

Peegeldumisseadus Langev kiir, peegelduvkiir ja langemispunkti t천mmatud pinnanormaal asuvad 체hes tasandis ning peegeldumisnurk v천rdub langemisnurgaga.
Plaatidel on laeng q, omab potentsiaalset energiat Wp. See v천rdub t철철ga, mida on vaja teha, et laeng viia 체helt plaadilt teisele, mille tulemusel
Potensiaaliauk - Kui kuulike on sulustatud kahe barj채채ri vahele v천i t천kestatud igas k체ljest. Potensiaallibarj채채r- pinnavolt, peegeldub barj채채ril.

Punktmass on Planeeti ja P채ikest 체hendav sirgl천ik keha, mille m천천tmed v천ib lihtsuse v천rdsetes ajavahemikes v천rdse m천ttes arvestamata j채tta.
Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja j채rgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis
Parallaktilist liikumist - selle k채igus kujutab t채ht taevas ellipsi l채bim천천duga murdosa kaaresekundist ning j천uab aasta m철철dudes endisesse asukohta tagasi.

Parve - sisaldab ligikaudu 2500 galaktikat , ligikaudu 3 Mpc 3) LOKAALNE PARVE 22. galaktikate eemaldumise kiirus on v천rdeline nende kaugusega
Parvi on kahesuguseid.Hajusparved, mis koosnevad heledatest kuumadest t채htedest ja tekkinud hiljuti ning asuvad ruumis suhteliselt l채hestikku.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Plasma olek - ) Tahke aine ehituse mudel: 1. Aine osakesed paiknevad korrap채raselt; 2. Aine osakesed asetsevad tihedalt 체ksteise k천rval; 3. Aine osakesed on 체ksteisega seotud (vastasm천ju j천ud); 4. Aine osakesed v천nguvad vaid kohapeal; 5. Aine osakesed ei saa kohalt lahkuda; 6. Kui aine on tahkes olekus, siis s채ilitab ta oma kuju ja ruumala.

Puhastes pooljuhtides on sama palju auke ja siis hakkavad vase positiivsed ioonid liikuma katoodi elektrone, aga nende arvu saab lihtsalt muuta 2- sorti suunas.
P철철rlemiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral liiguvad keha punktid m철철da erineva l채bim천천duga ringjooni 체mber 체hise p철철rlemistelje.
Parsek - t채he kaugus Maast, kui parallaks on 1 sek. Doppleri efekt lainepikkuse muutus on v천rdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.

Piesoefekt - mehaanilised deformatsioonid p천hjusatvad laengute liikumist kristallis ja vastasnimelised laengud kogunevad kristalli vastasservadele.
Pindpinevusteguri 체hikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur s천ltub ka vedeliku temperatuurist : mida k천rgem on temperatuur, seda v채iksem on pindpinevustegur.
P천hikihis on n채htavus 체llatavalt hea -- mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte t천ttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda n천rgem kui Maal.

P철철rlemissagedus 체htlaselt p철철rleva keha poolt aja체hikus sooritatud p철철rete arv. Impulss (liikumishulk) keha massi ja tema kiiruse korrutis.
Peajada t채htede ehk k채채buste spektrijooned seevastu on laienenud, sest suhteliselt tihedas atmosf채채ris ei saa ergastatud aatomid segamatult kiirada.
Peegeldumisseadus - peegelduv kiir, langev kiir ja langemispunktist kahe keskkonna lahutuspinnale t천mmatud ristsirge asuvad 체hes tasapinnas, alfa=beeta.

Pendel - kuul v천ib vaadelda kui isoleeritud s체steemi, kuna p천rke ajal ei m천ju j천ud, mis p체체aksid pendlit tasakaaluasendisse tagasi viia.
Planetaarne mudel - aatomi keskel on v채ikeste m천천tmetega positiivse laenguga suure massiga tuum, mille 체mber tiirlevad negatiivse laenguga elektronid.
Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus ehk siis aeg, mille jooksul aine aktiivsus v채heneb poole v천rra esialgsest aktiivsusest.

Potentsiaali m천천t체hik on 1 volt 횥hikut nimertatakse nii Itaalane Adessandro Volta j채rgi . 횥hiks 1V opn valemi fi= wp/q aluses v천rdne 체hikuga 1J/C:1V=1J/V
Printsiibid ehk j채채vusseadused. Need on p천hjuslikud seosed n채htuste vahel, mis toimivad alati, igas olukorras, kuid mille algp천hjus pole teada.
P채ikese puhul t채hendab granulatsioon P채ikese sisemusest tema pinnale t천usvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuvad ja langevad P채ikese sisemusse tagasi.

P천hiliseks valemiks on W=CU 2 / 2 = e0 e SU2 / 2d = e0 e E2 V / 2 Elektrostaatilises v채ljas on sisuliselt v천imatu m채채rata laengute v채ljade asukohtasid.
P천hjus selleks on kokkup천rked. Sest kui aatomid ainult sirgelt allapoole liiguksid ja 체ksteist ei puuduks, siis oleksid k천ik kehad makroskoopilised.
P천levkivi on miljonite aastatega merep천hja sadestunud elusorganismide kivistunud j채채nused. Ta sisaldab k체llaldasel m채채ral orgaanilist ainet.

Palju kulukam on selgitada ja t천estada, kas need organismid on p체sivad ja ohutud loodusele ning nendest valmistatud tooted loomadele ja inimestele.
Paljunemistegur - Kuna tuuma l천hustamisel tekib mitu uut neutronit, siis v천ib ahelreak k채igus samaaegselt l천hustuvate tuumade arv j채rjest kasvada.
Perioodi t채his on T, 체hik 1s. T = t/n T periood (1s), t aeg (1s), n ringjoonel liikuva keha poolt l채bitud t채isringide arv; v천ngete arv

Pihustusmeetodil on tehnika체likoolis valmistatud ja uuritud p채ikesepatarei k천igi komponentide (optilise akna kiht, puhverkiht, absorberkiht) omadusi.
Pimes - Palju muret v천ib k체lma talveilma korral tekitada moo- tumise v채ltimiseks tuleb vaade suunata paremale teepee~n- tori k채ivitamine.
Pindade korral on interferentsimaksimumide vahe pool lainepikkust ja see lubab m천천ta pinna kaugust (v천i t채psust) v채hem kui 10 nanomeetrise veaga.

Planetoloogia - uurib p채ikeses체steemi ehitust 2. T채htede f체체sika 3. Galaktikatef체체sika 4. Kosmoloogia-uurib universumi tekkimist ja arenemist.
Poolestusaeg - iga radioaktiivse isotoobi jaoks on olemas kindel aeg (poolestusaeg), mille jooksul tema kiirguse intensiivsus v채heneb poole v천rra.
Pooli induktiivsus - L n채itab, kui suur eneseinduktsiooni elektromotoorj천ud Ee tekib selles juhis voolutugevuse 체hikulisel muutmisel aja체hiku jooksul.

Pooljuhtide elektrijuhtivus on metallide ja dielektrikute vahepealne, ainult osa aatomeid on ioniseerunud ja loovutanud elektronid kristalli 체hisesse leiulainesse
Poolteise - paaritunnilisele s천idule j채rgnegu tingimata P채evas천idu pikkus s천ltub teeoludest, ilmast, mootorratta- umbes pooletunnine peatus.
Praegu l채mmastikust - 78%, hapnikku on 21%, 체lej채채nud gaase tunduvalt v채hem (s체sihappegaasi n채iteks 0, 03%). Atmosf채채r annab Maale sinise v채rvuse.

P체siv tasakaal - kui s체steem viia tasakaalust v채lja, siis hakkab talle m천juma nullist erinev resultantj천ud, mis on suunatud tasakaaluasendi poole.
Paigalseisuh천천rdel - liikumapaneva j천uga vastupidises suunas (paigalseisuh천천rdej천ud). Liugeh천천rdej천ud on paigalseisuh천천rdej천u suurim v채채rtus.
Panoraamfilm - film, mis on j채채dvustatud harilikult kolmele 35-mm filmile ja mis projekteeritakse kolme projektori abil suurele silinderekraanile

Pidurdades on kergem haakuda maapinnast kinni ning meil on suurem t천en채osus kiiremini seisma saada ja m천nes olukorras ehk ka oma elu p채채sta.
Pindpinevusteguri 체hikuks on njuuton meetri kohta (1 N/m). Pindpinevustegurit v천ib esitada ka vedeliku pinnaenergia ning selle pinna pindala suhtena: = Up / S.
Plaatinaroodium - termopaariga m천천detakse temperatuuri kuni 1600 째C. plaatinata ei saadud l채bi ka SI valgustugevuse m천천t체hiku kandela loomisel.

P철철rlev liikumine on see, selline liikumine, mille korral liiguvad keha punktid m철철da erineva l채bim천천duga ringjooni 체mber 체hise p철철rlemistelje.
Physike looduse uurimine) on loodusteadus, mis uurib t채ppisteaduslike meetoditega reaalsuse p천hivormide liikumist ja vastastikm천jusid.
Pinna piirkiht on troposf채채ri osa, mis on maapinnale k천ige l채hemal. See kiht on otseselt m천jutatud 천hu turbulentsest liikumisest 철철p채eviti.

Planeetide orbiidid on v채ga v채ikese혻ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi v철철 kehad liiguvad m철철da v채lja venitatud ellipseid.
Plutoonium - 239 v천ib saada mittel천hestuvast uraan-238-st neutronitega pommitamise tagaj채rjel, kui tekitatakse joonisel toodud lagunemisahel.
Poolestusaeg - hilisemad t채psemad uuringud n채itasid, et kiirgus, soojuse eraldumine ja radioaktiivsete aatomite arv on teatud seadusp채rasusega.

Poolestusaja m철철dudes on nende aatomite arv Nnull /2. J채rgmise poolestusaja m철철dudes on radioaktiivsete aatomite arv 1/2*Nnull/2=Nnull/4=Nnull/2 ruudus.
Paralleel체hendamisel on iga kondensaatori 체hel kattel potentsiaal 1, teisel aga 2. j채relikult koguneb kummalegi katete s체steemile summaarne laeng.
Peegeldumine on valguse levimise suuna muutumine keha pinnal ning valguse peegeldumisel valguse peegeldumisnurk on alati v천rdne langemisnurgaga.

Pinnakihi temperatuur on u 5500째, tema keskmes t천useb temperatuur 15 miljoni kraadini. P채ike kiirgab kosmosesse tohutult energiat valguse ja soojusena.
Pinnatemperatuur - 120째C, 철철sel -200째C. Ka Callisto koosneb poolenisti veest nagu Ganymedeski, ainult Callisto pinnal on j채채d oluliselt v채hem.
Pooljuhi aktivatsioonienergia on lubatud piirides (0-3 eV). K채esolev meetod on sobilik metallide ja pooljuhtide k채itumise anal체체siks temperatuuri muutumisel.

Postulare n천udma), et lubatud orbiitidel, mille raadius rahuldab eelnevat seost elektronid ei kiirga vaatamata tiirlemisele 체mber tuuma.
P천rke m천ju on seda suurem, mida suurem on keha impulss (nt sadamakai, p체ssikuul) IMPULSS n채itab liikuva keha v천imet teisi kehi m천jutada
P철철rdkondensaator tavaliselt paikneb raadio h채채lestus nupu taga koosneb kahest metallplaadistikust mille plaate saab p철철rata 체ksteise vahele.

Pikkuse kontraktsioon - liikuva keha pikkuse l체henemine; tekib mistahes liikumise sihilise pikkuse puhul; p천hjuseks on 체mbritseva s체steemi liikumatus
Pooljuhtdiood saadaks, kui sulandada 체hte plaadikene n-pooljuhist ja plaadike p-pooljuhist ning jootes kummagi poolme k체lge 체hendusjuhtme.
Potensiaali체htlustus on 체ks t채htsamaid elektriohutusv천tteid ja on vajalik ka rikke korral rakenduva liigvoolukaitse t철철kindla talitluse tegemiseks.

P채ikeses체steemi p천hikomponent on P채ike, suhteliselt v채ike t채ht, mis siiski moodustab 99,86% P채ikeses체steemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv.
Piljardipalli mudel John Dalton Aatomid on homogeensed ja kerakujulised (l채bim천천duga ca 100 pm). Lihtaine aatomid on k천ik 체hesugused.
Pindpinevus - Vedeliku pinnamolekulid m천justavad 체ksteist t천mbej천ududega, mis on suunatud piki pinda ja p체체avad pinna suurust v채hendada

Pindpinevusj천ud on suunatud vedeliku k천verdunud pinna puutuja sihis ning on risti s- voolutoru ristl천ike pindala pinna piirjoonega igas punktis.
Pooljuht diood - kasutatakse voolu alaldamiseks; 2.transitor ehk pooljuht triood-kasutatakse ka voolu alaldamiseks; 3.termistor-kasutatakse temp.
P채ikeseenergia on kaitstud ka inflatsiooni vastu, kuna elektri, 천li, gaasi jne. hinnad aina t천usevad, seevastu p채ikeseenergia on alati tasuta.

P채ikesekiirgus on l체hemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui p채ikese.
P천hikoostisosadeks maailmas on aatomid, imepisikesed osakesed, mis lendlevad t체hjas ruumis, ning ta p체체dis selgitada k천iki loomulikke n채htuse aatomitega.
P철철riste - graanulite l채bim천천t on keskmiselt 1000 km. P채ikese laigud on tumedad, temperatuur on neis 체mbritsevast 체le 1000 K madalam.

P철철risv채ljaks nimetatakse elektriv채lja, mille j천ujooned on kinnised jooned ehk p철철rised. Selline elektriv채li tekib magnetv채lja muutumisel.
P체sikoma - ja ujukomaarv seotud j채rgnevalt: 6,5346324 * 104 = 6*104 + 5*103 + 3*102 + 4*101 + 6*100 + 3*10-1 + 2*10-2 + 4*10-3 = 65346,324
Peegeldumisseadus - Peegeldumine on valgusn채htus kui valguskiir langeb kahe keskkonna lahutuspinnale ja p철철rdub sealt tagasi esimesse keskkonda.

Pendel v천nkuva s체steemi f체체sikaline mudel Matemaatiline pendel venimatu kaalutu niidi otsa riputatud punktmass T=2*pi*닖l/g
Pindpinevus on vedeliku omadus kokku t천mbuda ning omandada v천imalikult v채ikest pindala, selle tulemusena 체ritab vedelik v천tta kera kuju.
Plaatinametallidest on osmium k천ige aktiivsem h체drogeenimiskatal체saator. Umbes pool osmiumi maailmatoodangust l채heb keemiat철철stuse vajadusteks.

Plutoonium - element, radioaktiivne h천bevalge habras metall Mehaaniline energia- keha v천ime t철철d teha; mateeria liikumise 체ldine m천천t
Poolestusaeg - Radioaktiivse aine poolestusaeg on aeg, mille jooksul aine aktiivsus v채heneb pooleni esialgsest Tuumaj채채tmete radioaktiivsus
P천hiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: vedel vesi, valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur ning ioniseeriva kiirguse v채ga madal tase.

P철철rdenurk nurk, mille v천rra p철철rdub ringliikumisel keha asukohta ja trajektoori k천veruskeskpunkti 체hendav raadius(T채his (fii))
Pikilaine laine, milles v천nkumine toimub samas suunas laine levimissuunaga Laine k천rgus laineharja ning lainen천o k천rguste vahe
Pindpinevus - n채htus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, v천rreldes molekulide energiaga vedeliku sees.

Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida keha v천ib omada mingite s채ilivate j천udude 체letamisel tehtud t철철 arvel ja s천ltub keha asendist.
Ps체hholoogiline m천ju on seotud inimese sattumisega kuuma ja niiskesse keskkonda, n채iteks tulekahju olukord, kus p채채stjad on alustanud kustutamist.
Punktmassiks nimetatakse keha, mille m천천tmed v천ib lihtsuse m천ttes v채lja arvestamata j채tta ja lugeda tema massi koondunuks 체hte punkti.

P채ikeses체steem on taevakehade s체steem, kuhu kuuluvad P채ike ja kaheksa planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
Paranduste l천ppeesm채rk on osoonikihti kahandavate ainete ja neid aineid sisaldavate toodete tootmise ja kasutamise t채ielik l천petamine kogu maailmas.
Pindpinevustekuriks nimetatakse f체체sikalist suurust, mis on arvuliselt v천rdne vedeliku pinna 체he 체hiku v천rra suurendamiseks vajaliku t철철ga.

Pooljuhid - elektrijuhtivuselt metallide ja isolaatorite vahepeal, nad ei juhi voolu nii h채sti nagu metallid ega ole p채ris isolaatorid.
Projekteerituna t채hendab see, et t채htede suhtes l채채nest itta liikuv Marss mingil hetkel peatub ja alustab seej채rel liikumist vastassuunas.
P채ikeses체steemi planeetidest on Saturn k천ige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on m천istetav, kuna v채iksem tihedus t채hendab ka n천rgemat raskusj천udu.

P철철rlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine 체mber oma telje). P철철rlemisest r채채gitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral.
P철철rleval liikumisel on sagedus. Sagedus (f) on 체hes aja체hikus sooritatud p채채rete arv (Hz). Periood ja sagedus on teineteise p철철rdv채채rtused.
Pagunid hakka - vad s천idutuules plagisema v천i rebenevad lahti, taskud t채i- tuvad vihmaveega ja tuul puhub kaelusest ning k채istest sisse.

Peegeldumine peegeldumine t채hendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt v천i t채ielikult naaseb esimesse keskkonda.
Pildistamisele on pinnaehitust uuritud radaritega; neist t채psemad on aastatel 19901994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud m천천tmised.
Pindpinevus on n채htus, mille tulemusena vedeliku pind omandab minimaalse v천imaliku suuruse, vedeliku pinnakiht k채itub kui elastne kile.

Plahvatuse hetkel on kolb 체lemises F=ma [m][a]=[1kg] [1m/s2] = [1N] j천ud 1 N annab kehale massiga 1 kg kehalt soojemale, vaid alati vastupidi.
Populaarsem on arvamus, et Triton, nagu Pluutogi, liikus kunagi iseseisvale orbiidile 체mber P채ikese, kuid t천mmati Neptuuni m천juv천imu.
Protot채ht - moodustuv t채ht (H2, He, tolm) Et pilv hakkaks t채heks kokku t천mbuma, peab ta olema: *V채ga jahe *k체llalt massiivne *tihke

P채ikeses체steemi v채ikekehasid nimetatakse meteoorkehadeks. Komeedid on v채ikesed P채ikeses체steemi kehad, tavaline l채bim천천t on k천igest m천ni kilomeeter.
P천hiosadeks on paigalseisev staator ja p철철rlev rootor. S체nkroonnsel p철철rlemisel on rootori ja stsstori v채li 체ksteise suhtes paigal.
P천hi체hikuteks nimetatakse v채hest arvu 체ksteisest s천ltumatuid m천천t체hikuid, mida saab etalonide abil v천imalikult t채pselt m채채ratleda.

P천hjuslikult seotuteks nimetatakse kahte s체ndmust siis, kui vaatleja suudab neile s체ndmustele vastavate visioonide vahel luua s체llogistliku seose.
Pinge elektriv채ljas - kahe punkti vaheline pinge on v천rdne laengu 체mberpaigutamisel A U= 체hest punktist teise tehtava t철철 ja laengu suhtega.
Pooli induktiivsus on f체체sikaline suurus, mis n채itab, kui suure magnetvoo muutuse tekitab selle pooli korral voolutugevuse 체hikuline muutus.

Pooljuhi energiatsoon v채liskihi elektronide energiatsoon on elektronidega t채ielikult h천ivatud, kuid keelutsoon on kitsam kui dielektrikutel.
Protsessil cp on suurem moolsoojusest isohoorilisel protsessil CV , sest isobaarilise protsessi k채igus tuleb gaasi paisumisel teha t철철d.
P채ikesevarjutus on f체체sikaline n채htus, kus P채ike, Kuu ja Maa on 체hel joonel ning Maa teatud pind asub Kuu poolt tekitatud varjukoonuses.

P철철rlemiskiirus on suhteliselt v채ike, siis paljude probleemide korral v천ib Maa p철철rlemisest tingitud mitteinertsiaalsust mitte arvestada.
P체siv tasakaal - keha v채ikesel k천rvalekaldumisel tasakaaluasendist toob kehale rakendatud j천udude resultant ta tasakaaluasendisse tagasi.
Paikneks xz - tasandil. Liikumisv천rrandid komponentkujul (1.6) v천tavad kuju (1.10) ja need tuleb kirjutada ainult x- ja z-telje sihis.

Pascal on j채tnud matemaatika ja f체체sika ajalukku kustutamatu j채lje, sest teada on see, et teoreeme ja seadusi muutma ei hakata.
Patendikogumikud on aga teine vahend erinevate patendiomanike koost철철ks, peamiselt juhul, kui vastavaid patente ja nende omanikke on palju.
Pidevspekter esindatud k천ik lainepikkused k천rge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad h천천guvad gaasid.

Plaatideks on harilikult metalllehed ja dielektrikuks v천ib olla tahkis, vedelik kui ka gaas, n채iteks 천hk.Plaatkondensaatori mahtuvus
Planeedi keskel on arvatavasti v채ike raua- ja r채ni체henditest tuum, kuid Uraani ja Neptuuni sees v천ib olla rohkem kivist ainet ja j채채d.
Pluuto on k채채busplaneet, mis paikneb v천rreldes teiste planeetidega k천ige kaugemal P채ikesest ja teda ei loeta planeetide sekka.

Potentsiaalid on vastavalt 1 . ja 2 . , siis v천rdub nende v채ljade kogupotentsiaal potentsiaalide 1 . ja 2 . Algebralise summaga:
P철철rlemissagedus - on aja체hikus tehtud p철철rete arv. f=1/T 횥hik: 1Hz 6.Mis on keskt천mbekiirendus,kuhu ta on suunatud ja selle arvutamine.
Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis 체tleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub.

Planeedi tihedus on 1,27. ( 2.) Pilvede omavahelised kiirused on suurusj채rgus 100 m/s ja nad liiguvad planeedi p철철rlemisega samas suunas.
Planeeti herschel - iks. Nime "Uraan" esitas esimesena Bode vastavalt (koosk천las) teistele planeetide nimedele klassikalisest m체toloogiast.
Punkti liitliikumiseks ehk absoluutseks liikumiseks nimetatakse selle punkti liikumist koordinaatide s체steemi suhtes, mis on valitud p천hiliseks.

P채ikese uv - valguse neelab stratosf채채ri osoonikiht, mis kaitseb planeedi pinda, kuid soojendab sama protsessi k채igus atmosf채채ri.
P채ikesest 5 - 10 x suurema massiga t채hed plahvatavad novade v천i supernovadena v채ga kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud.
P철철risv채li v채li, mille j천ujooned on kinnised (alguse ja l천puta) Magnetinduktsioon iseloomustab magnetv채lja igas ruumi punktis.

P철철rlemine liikumine , mille korral liiguvad keha punktid m철철da erineva l채bim천천duga ringjooni 체mber 체hise p철철rlemistelje.
Peegeldumise abil suundantenn kiirgas suure v천imsusega kandjalainet ning tundlikud vastuv천tjad detekteerisid selle tagasipeegeldumisi.
Pendel on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata.

Pindpinevus ehk nad ei taha pinnakihi elastsuse t천ttu asju endasse lasta ega neist hiljem lahti lasta; samamoodi on lugu ka s천elaga.
Pindpinevusj천ud - vedeliku pinna puutuja sihis panna piirjoonega risti m천juvat j천udu, mis p체체ab vedeliku vaba pinna suurust 채hendada.
Plaatkondensaatoriks nimetatakse lihtsaimat kondensatorit, mille moodustavad kaks 체hesugust dielektrikuga eraldatud paralleelset metallplaati.

Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv t천kkekiht ehk siire.
P채ikese gravitatsiooniv채li on see, mis planeete koos hoiab, ja P채ikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside k채igus hoidja.
P채rsskiirguse teke on m천neti vastupidine n채htus fotoefektile, kus valgus tekitas vabu elektrone, n체체d tekitavad vabad elektronid valgust.

P철철rdenurk P철철rdenurgaks nimetatakse nurka, mille v천rra p철철rdub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpunktiga 체hendav raadius
Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline t채his pc. - on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund.
Pidevas 체hen - duses on ainult veetav ja vahev천ll, sest neid 체hendavad (k천ige parempoolsemad) hammasrattad on tehtud koos v천lliga.

Pika pa - ga lagunevad aeglasemalt. 慣-kiirgus 棺-kiirgus 款-kiirgus neutroneid liiga palju n->p. 횥htlustab en.tasemeid, ergast.
Pikilaine - v천nkumine toimub laine levimise suunas,k천ik kk 5.Lainepikkus ja laine levimise kiirus, seosed sageduse ja perioodiga.
Plahvatuse j천ud on suunatud nii t채hest v채lja-, kui ka sissepoole. See j천ud surub t채he keskosa kokku v채ga pisikeseks ja 체litihedaks.

Plasma on kas osaliselt v척i t채ielikult ioniseeritud aine olek, milles positiivsete ja negatiivsete laengute kogusumma on null.
Prootoni laeng on +1,6 x 10 astmel -19 Aatomi laengu tekkimine Aatomil tekib laeng, kui ta on elektrone juurde liitnud v천i 채ra andnud.
P철철riste - graanulite l채bim천천t on keskmiselt 1000km. 5)Milline on P채ikese atmosf채채r? Koosneb kahest kihist: 1) kromosf채채r.

Peakvantarvuks nimetatakse kvantarvu n, mis Bohri mudeli korral m채채rab aatomi energia, elektronorbiidi raadiuse ja elektroni kiiruse.
Pinge 1v - Mahtuvus s천ltub vaadeltavate kehade m천천tmisest, vahekaugusest ja kehadevahelise aine dielektrilisest l채bitavusest.
Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad p철철rlevad ruumis liikudes 체mber oma telje. K천ik planeedid liiguvad 체hes suunas.

Plasma on aine eriline olek, mille puhul on aatomituumade 체mbert nende elaktronkattes osaliselt v천i t채ielikult 채ra rebitud.
Plasma on osaliselt v천i t채ielikult ioniseerinud, gaas mille positiivsete ja negatiivsete laengute ruumtihedus on praktiliselt
Pooljuhid - pooljuht Pooljuhtideks nimetatakse aineid ja elemente, mille elektrijuhtivus on juhtide ja dielektrikute vahepeal.

Pooljuhid - on vabade laengukandjate kontsentratsioon juhtide ja dielektrike oma vahepealne, laengud vabanevad v채lism천ju toimel.
Pooljuhtide elektrijuhtivus - Juhivad elektrit halvasti, sest nad vajavad eritingimusi, n채iteks temperatuuri suurenedes suureneb pooljuhi juhtivus.
Pooljuhtide kasutamine termoandurites, fototakistites, dioodides 12. Pn-siire kahe juhtivust체체biga pooljuhi vahele tekkiv t천kkekiht.

Pulseerivaid t채hti on hiiud. Nende siseehituse t천ttu l채heb t채ht tasakaalust v채lja ja p체체des tasakaalu taastada, hakkab ta pulseerima.
Punktlaeng nim elektriliselt laetud keha, mille m천천tmed v천ime j채tta arvestamata kaugusel, millel laengute m천ju hinnatakse.
P철철riste ilminguks on granulatsioon: graanuli heledas keskosas t천useb kuumem aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla.

P체sivus sool - , l채mmastik-, v채채vel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks.
Pilvekihid on k체llaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved 체lemises ja veepilved alumises osas.
Poolestusaeg Poolestusaeg on aine lagunemise (eesk채tt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus.

Pooljuhi omajuhtivusega on tegemist, kui v채liste m천judel tekivad vabad elektrionid ja augud 체heaegselt on tundlikud temperatuuri muutustele.
Punktis s on faas 뎥 . Esimene laine ja teine laine tekitavad punktis M v천nkumised, mis liituvad 체leval antud valemite j채rgi.
Purunemine on protsess, mille k채igus materjali v채ikesed t체kid eralduvad uuritava objekti k체ljest t채nu l철철gile v천i survele.

P채ikesepaneelid on suhteliselt odavad ja t채nap채eval kasutame neid kalkulaatorites, elektriautodes, telefonides ja ka elektrijaamades.
P채ikeses체steem ON STABIILNE, seda t천estavad j채rgmised rehkendused: 뿈 T채nu gravitatsioonile liiguvad planeedid ja nende kaaslased.
Paisumine on kindlaks tehtud ja see toimub alates k천ige varajasematest staadiumitest, millal aine temperatuur oli v채ga k천rge.

Pallaadiumiaatom on ainulaadne. N체체disajal tuntud 110 keemilisest elemendist on ta ainuke, mille v채liselektronkihis on 18 elektroni.
Pingeresonants - See t채hendab, et madala sageduse juures on 체lekaalus mahtuvustakistus ja k천rge sageduse juures induktiivtakistus.
Pirni sees on gaas (l채mmastik, argoon, kr체ptoon), sest 천hus volfram oks체deeruks ja 천hut체hjas ruumis kuum volfram aurustuks.

Planeet v채채rib on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda massiivsem kui k천ik teised p채ikeses체steemi planeedid kokku.
Poissoni tegur ehk p천ikdeformatsioonitegur on tegur tugevus천petuses, mis iseloomustab materjali kalduvust deformeeruda p천iksuunas.
Polarisatsioon on seda tugevam, mida tugevam on v채line v채li . Tugevam v채li suudab dipoole korrap채raselt asetada, s.t soojuslikule

Pomi - 천litada. 횥mardunud mutreid saab lahti keerata k채sikruus- augud l체체akse tihendisse august veidi suurema kuuliga.
Purunemise p천hjuseks on termiline pingestus, mis tuleneb pealispinna sulamiseni t천usva temperatuuri ja kosmiliselt k체lma sisemuse vahest.
P철철rdkondendsaator - mahtuvus muudetav katerejs 2 체ksteise suhtes nihutatud metallplaati dielektrikus 천huke v천i 천lis immutatud paber

Pindpinevus n채htus mille p천hjustab molekulaarj천udude erinev m천ju vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevatele molekulidele.
Polarisatsioon omavahel seotud erim채rgiliste laengute lahknemine, selle tulemusel aine n천rgendab talle m천juvat elektriv채lja.
Polarisatsiooniaste on valguse polariseeritus, mis n채itab voolutugevuse maksimum- ja miinimumv채채rtuste erinevuse suhet nende summasse.

Pommitamisest - see tingis lugematute tsiviilisikute surma ja p천lvkondi ketvad muutused nii moraalses kui ka f체체silises m천ttes.
Prisma - ruumiline kujund ehk keha, millel on kaks p천hitahku, mis on omavahel v천rdsed ja asuvad paralleelsetel tasanditel.
Projektsioonid oy - teljel p채rast p천rget peavad olema arvuliselt v천rdsed ning erinevate m채rkidega, et nende summa v천rduks nulliga.

P체stitatakse katse - tuumaeletrijaam. Aasta hiljem -1955 t철철tas kogu maailmas 18 tuumaelektrijaama, veel rohkem oli ehitusj채rgus.
Parameeter on mingi f체체sikaline suurus, mis kirjeldab aine olekut v천i omadusi, n채iteks vedeliku ruumala v천i molekuli mass.
Peakvantarv n m채채rab elektroni energiataseme/nivoo, n채itab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis

Pedosf채채r - mullastik.H체drosf채채r h천lmab Maa keemiliselt sidumata vee.H체drosf채채r on litosf채채rist v채iksema tihedusega.
Phobose pinnal on palju kraatreid, neist suurima, Stickney kraatri, p천hjustas meteoriit, mis oleks 채채repealt Phobose purustanud.
Pindpinevus Pindpinevus on n채htus, mis v채ljendub pinna omadused kokku t천mbuda, st omandada minimaalset v천imalikku pinda.

Pluuto orbiit on nii piklik, et toob igal 248 aastat kestval tiirul 체mber P채ikese, ennast umbes 20 aastaks Neptuunile l채hemale.
Purune - pikendamise ja tagumisega, v천ib poldi v천i kruvi ara mise v채ltimiseks l체katakse nad lahti 천hukese n체ri noaga.
P채ikese pinnatemperatuur on 5780 K, kuid m채rksa kuumemad on P채ikese kroon (kuni 5 miljonit kelvinit) ja tuum (kuni 13,6 miljonit kelvinit).

P철철rlemisperioodi m채채ramine on p체sivate detailide puudumise t천ttu raske 체lesanne, selle v채채rtuseks on eri aegadel pakutud 10 kuni 16 tundi.
Peegeldumine t채hendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt v천i t채ielikult naaseb esimesse
Peljaadid on noored t채hed ning v천ib n채ha, et teatav hulk algsest udukogust p채rinevad gaasi 체mbritseb neid veel praegugi.

Pidama j채rgmist teatavasti v천tab vana loomulikul t천mbel t철철tav ventilatsiooni s체steem v채rske 천hu ruumi aknapilude kaudu.
Piirdenurk on t채isnurk( Thalese teoreem), seet천ttu nimetatakse t채isnurkse kolmnurga kohal olevat poolringi Thalese ringiks.
Piki x - telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks.

Pol체kristalliks nimetatakse sellist keha, mis koosneb paljudest korrap채ratult asetatud ja kokkukasvanud v채ikestest kristallidest.
Pooljuhtkamber tuhanded pooljuhtdioodid, mille pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese l채bilennul l체hike vooluimpulss.
Prooton elementaarosake, koosneb kvarkidest, liitosake, + laenguga, 체ks osa aatomituumast, neutroniga umbes sama mass.

Paljulubavad on olnud katsed metsapuude, tiigikalade, lamba villa, juustubakterite jm t천husamaks ja kvaliteetsemaks muutmisel.
Passiivne sagedusfilter on elektrooniline seade, mis kasutab kombinatsiooni mitmest takistist, poolist v천i keraamilisest kondensaatorist.
Peakvantarv n t채histab elektroni statsionaarse orbiidi j채rjekorranumbrit, millega on m채채ratud elektroni energia aatomis.

Peegeldumine kitsa kiirtekimbuna peegelpinnale langevad valguskiired on ka peale peegeldumist ligil채hedaselt sama suunaga.
Pindpinevus on vedeliku pinnaomadus v천tta kerakujuline kuju v천i p체rgida selle poole, kui talle mingid v채lisj천ud ei m천ju.
Poolestusseadus - ennustab, kuidas mittelagunenud tuumade arv mistahes radioaktiivses aines v채heneb teatud pika perioodi jooksul.

Pooljuht on elektronjuhtivusega keemiline aine, mis juhib elektrit paremini kui dielektrikud ja halvemini kui elektrijuhid.
Praegusel ajal on imelik m천elda, et alles paarsada aastat tagasi tuli katsetega t천estada, et v채lk on ikka elektriline n채htus.
Projektor 혻joonsuurendus b. Pikksilm혻벬쟮urksuurendus c. Luup혻벬쟮urksuurendus d. Fotokaamera혻벬쟩oonsuurendus

P채ikeses체steem taevakehade s체steem, millesse kuuluvad P채ike ja selle gravitatsiooniv채ljas tiirlevad v채iksemad taevakehad.
P채rast 10 6 s oli temperatuur 1013 K. Kvargid ei saanud enam vabade osakestena eksisteerida, vaid 체hinesid hadroniteks.
P천hilised kivimid on maise basaldiga sarnanev basalt ja bretsa, mis koosneb varem eksisteerinud kivimite kokkukleepunud osakeste힄t.

Paikades on v채ga selgeid t천endeid erosioonist, kaasa arvatud suurtest 체leujutustest ja v채ikeste j천gede s체steemidest.
Peamiselt vesinikust - mis t채htedes on k체tuseks- kuid isegi hiiglasliku Jupiteri mass on liiga v채ike, et temast oleks saanud t채ht.
Pilud on risti. Polariseerimata valgus valguslained on k천ikv천imalikel 체he lainepikkuse v천rra edasi liikumiseks.

Punapiir on kvantoptikas v채ikseima sagedusega valgus, mis v천ib tekitada fotoefekti ehk t천rjuda ainest v채lja elektroni.
Punktmass 체he punktina ettekujutatav keha, mille m천천tmed j채etakse lihtsuse m천ttes arvestamata. Punktmass on mudel.
P채ikesepoolsel k체ljel ehk p채evapoolel on magnetv채li sedav천rd sisse litsutud, et ulatub Maast eemale ainult 7-10 Maa raadiuse v천rra.

P채ikesevarjutus - leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes 체mber maa,maa ja p채ikesega 체hele joonele ning varjab p채ikesevalgust
P철철rlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mist천ttu 체ks p채ikese철철p채ev 176 Maa-p채eva - on neist m천lemast pikem.
Peakvantarv n - eristab seisulaineid, mis on v천i tekivad, mist천ttu neid nimetataksegi keemilisteks moodustunud keralaineist.

Pendliks nim. idealiseeritud s체s.-mi, mis koosneb kaalutust ja venimatust niidist, mille mass on koondunud 체hte punkti.
Pihustamise peensus mida suurem on k체tuse viskoossus, seda raskem on teda transportida m철철da torujuhet, pumbata ja pihustada.
Pilved on metaanatmosf채채ris n채htavad valgete moodustistena, kuid k천ige k천rgemal olevad pilved on kollakas-punased.

Pilvede klassifikatsioon 횥lemise kihi piires eraldatakse 3 p천hiliiki: 1.Kiudpilved(Cirrus) on valged, sageli kiulise ehitusega.
Pistik on 혻 kaitsekontaktiga 혻 짯 혻 I 혻 klass; 혻 kaitseisolatsiooniga혻 elektritarvitid혻t채hisega혻짯혻II혻klass;
Psoriaas on p천letikuline geneetilise eelsoodumusega krooniline nahahaigus, mis v천ib kahjustada ka liigeseid ja k체체si.

Punktlaengu v채ljatugevus on v천rdeline laengu q suurusega ning p철철rdv천rdeline laengu ja antud v채ljapunkti vahelise kauguse r ruuduga.
Pilvkate on mitmekihiline. P천hiline pilvekiht on paark체mmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri k천rgusele.
Plaatideks on 천hukestest metalllehtedest (fooliumist) ribad v천i metallitamise teel dielektrikule kantud juhtivad pinnad.