- P tähega algavad mõisted | Sõnu seletav sõnastik

0

Paekallas ehk klint. Näiteks Ontikal, Türisalu pangal Mullaprofiil A-D (huumushorisont ja aluspõhi). Jagunevad need mullad järgmiselt: a. Väga õhukesed paepealsed mullad (Kh’). Peeneseline mullakiht kuni 10 cm. b. Õhukesed (Kh’’). Peeneseline mullakiht kuni 20 cm. c. Keskmise sügavusega paepealsed mullad (Kh’’’). Peeneseline mullakiht kuni 30 cm. Paepealsete muldade eripära on see, et nende huumuse sisaldus võib olla 10, 20 või enam protsenti.

Mullateaduste eksami kordamise materjal

0

Peenes - peeneseks nimetatakse mulla koostisosakesi, mille läbimõõt alla 1 mm.(koresel üle 1 mm.) ** 0,05-1 mm - liivad: * jämeliiv 0,5-1 mm; *keskmine liiv 0,25-0,5 mm; *peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) 15.Ibe on osake suurusega alla 0,001 mm, on füüsikaline savi ( füüsikaline savi on -0,01mm) 16.kolloidide jaotus tuuma järgi: mineraalsed, orgaanilised, orgaanilismineralsed.

Mullateaduste kokkuvõte

0

Paranduse - 9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP (näivleetunud muld) Lõimis: v°_1sl40-80/v°_1ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 25-27 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Maa-ameti andmed ning meie andmed langesid kokku mulla nimetuse osas.

Välipraktika päevik

1

Perspektiivboniteet – kõik bakteritele tugevaks mürgiks, mistõttu saab mõjustasid orgaanilise aine lagunemist, mulla parandamisvõimalused see toimuda normaalselt ainult kaltsiumirikkas mõjutavad ka huumuse teket.

Mullateaduse teine töö

0

Parasvöötmes on näiteks mandrite läänerannikud nagu Lääne-Euroopa, Kanada läänerannik, Alaska lõunaosa, Lõuna-Tšiili, merelt tuleva õhu mõju all. Seal on aasta keskmine õhutemperatuur oluliselt kõrgem kui samadel laiustel idarannikul – Kaug-Idas, Labradori poolsaarel jne. Näiteks samadel geograafilistel laiustel asuva Eesti jaanuari keskmine õhutemperatuur -5°C,

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

0

Pargis on levinumateks taimedeks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohl jne.

Essee- Loodus ja park

0

Parandid – Fahrenheiti skaala 9/5*tc+32 , struktuur ja tema füüsikalised omadused. protsesse ja nende vastastikkust seost veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Kelvini skaala 273 kraadi c null skaala, Päikesekiirguse liigid. aluspinnaga. Hüdrograafia a) Maaga.

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

0

Paisutuskõrgus - veetaseme erinevus samas kohas eri aegadel Paisutustase- veepinna tase pinnav – maismaav (v.a. põhjav, siirdeveed ja rannikuv) pinnaveekogu – eraldiseisev ja oluline pinnaveekogum, (järv, veehoidla, oja, jõgi või kanal, oja-, jõe- või kanaliosa, siirdev või rannikuveeosa)

Hüdroloogia materjalid

0

Peamised moondetegurid – T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Metamorfsed e moondekivimid tekivad teistest kivimitüüpidest nende mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgenenud temperatuuri, rõhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste – gaaside e fluidide keskkonnas.

Maateaduste kordamisküsimused

0

Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest.

Pärandkoosluste eksamiks

1

Perspektiivboniteet - kõik mulla parandamisvõimalused

Mineraloogia kontrolltöö

0

Pikka ida - Aafrika rannajoont iseloomustavad mangroovisood või liivarannad. Käsitletud regioonis väärivad esiletõstmist Punase mere ja Pärsia (Araabia) lahe suudmealad (entrance), kus esinevad ookeani kõrgeimad isotermid (32-

Fütobentos

0

Palav - troopiline kuum ja kuiv KÕRBED VÖÖDE poolkõrbed lähis- Savannid (ljaanod, kampod, ekvatoriaalne veld) ekvatoriaalne soe ja niiske Ekvatoriaalsed vihmametsad (selva) Muutub jalamilt tipu suunas KÕRGVÖÖNDILISUS

ATMOSFÄÄR

0

Parim kasutus on vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse.

Maakorraldus

0

Paiguti on vetikate osa riffides nii suur, et õigem oleks neid nimetada “algal reef”. Korallriffide vetikaid võib jaotada neljaks: 1. korallide sees elutsevad-nn. endosümbiondid (mikrovetikad), mis

Fütobentos

0

Peenemad on kapillaarid, seda kõrgem veetõus saab esineda ja seda kauem on taimed veega varustatud. Veeaurustumine on tingitud: • mulla ja õhu niiskusest ja temperatuurist • mullalasuvustihedusest.

Mullateaduse kospekt

0

Paljudele vormidele on hakatud aja jooksul omistama mingisuguseid tähendusi ning meelelisust, mistõttu vastava vormi nägemine seostub teatud meeleoluga, näiteks rippuvate okstega puid nimetatakse leinapuudeks.

Kompositioon maastikukujunduses

0

Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed – Anaeroobses keskkonnas vaik ei lagune, koosnevaid ibeosakesi, seotakse kehtib Liebigi tünni reegel – miinimum toide puud, põõsad, rohttaimed.

Mullateaduse teine töö

0

Peamine põhjus on temperatuuri kõikumine. See toimub kivimeid moodustavate mineraalide erineva soojuspaisumise tõttu ööpäevastel ja aasataajalistel temperatuuri kõikumistel.

Mullateaduse eksam

0

Paisuvus - mulla omadus niiskumisel oma mahtu suureneda. Põhjustab kolloidid- ja ibeosakestepinnal seotud vesi, mis lõdvendab osakeste liitumist ning nihutab neid laiali.

Mullateadus

0

Paas on sügavamal kui 30 cm. Vlkjashall moreen võib seega olla mitu meetrit tüse, kihisemin eon ikka kõrgemal, kui 30 cm. Need on väga erineva viljakusega mullad.

Mullateadus

0

Parasvöötme järvedes on see enamasti 2-10m , selgeveelises Baikalis aga ulatuvad taimed 25-30m või isegi 45-50m sügavusele. Kivistel põhjadel võivad olulist osa etendada vetikad.

Fütobentos

0

Perspektiiv on nähtus kus silmapiiril olevad objektid koonduvad ühte punkti, ning üleüldse tundub, nagu muutuksid pikemad objektid kaugenedes järjest väiksemaks.

Maastikukujunduse võtted ja vahendid

0

Piki ida - Austraalia troopilist rannikut asub Suur Vallrahu (Great Barrier Reef), mis on suurim riffide süsteem maailmas. Pikkus2000 km, koosneb 2100 rifist.

Fütobentos

0

Pais - veevoolu takistamiseks ja vabaks laskmiseks, paisuga saab paistada veetaset ka osaliselt. Pais võib tekkid aka voolusängi ahendamise tagajärjel.

Hüdroloogia materjalid

0

Paleomagnetismi aluseks on magma ja settekivimites sisaldavate magnetiliste komponentide võime fikseerida Maa magnetpooluse asukohta, välja tugevust ning selle polaarsust.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Paepealsetel on paas kõrgemal kui 30 cm, valem AT-D, levivad põhja-Eestis ning neid tuleb kuivendada ja pärast kuivendamist võetakse kasutusele rohumaadena.

Mullateadus

0

Par - gis asuvad veel Skulptor Tauno Kangro “Puhkaja” ja Anton Soansi kujundatud pursk- kaev. Looduskaitse alla võeti Toompark 2004 aastal.

Toompark

0

Peamiseks soojusallikaks on päikeseenergia. 3 mullasoojusomaduse põhinäitajat: 1) mulla soojusneelamisvõime - seda suurem, mida tumedam on muld värvuselt.

Mullateaduse alused

0

Pealenihkemurrang – tekib, kui siirdepinna kallakus on väga väike, peaaegu horisontaalne, siis lasuv plokk liigub lamava ploki peale.

Maateaduste kordamisküsimused

0

Peamised moondetegurid – T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Moondekeskkonna minimaalsed ja maksimaalsed temperatuurid.

Maateaduse alused I kordamisküsimused

0

Pendulaarne vesi on omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad.

Mullateaduse eksam

-1

Perspektiivboniteet - pärast maaparandustööde läbiviimist. Olemasoleva seisundi bioniteet(hindepunktides)100 punktilises süsteemis. Kvaliteedilt keskmised maad on 50 hindepunkti.Eesti haritavate maade boniteet kõigub 8..95 hp-ni(valdavalt 35..60) Kõrgema boniteediga maad Ke-E.Madalama boniteediga Ka-E ja Põ-E ning saared.

MUllateaduse II kontrolltöö spiku

0

Peristüül - katusega, sammaskäikudest ümbritsetud õu vanas Roomas ja vanas Kreekas, kuhu avanesid maja üksikud toad.

Maastikuarhitektuuri ajalugu I

0

Perspektiivsem on toota niiduelustikule soodsal viisil nüüdisturul konkurentsivõimelist kaupa, näiteks liha või villa.

Pärandkoosluste eksamiks

0

Pahkingerja kahjustusi on mõnikord segi aetud viljasääse, kõrrevaablase, rootsi kärbse või võrsekärbse kahjustustega.

Puisniitude loomastik

0

Pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.