SÔnu seletav sÔnaraamat

PĂ”hiĂ”iguste adressaadid e. Kohustatud pool-seadusandlik, tĂ€idesaatev ja kohtu vĂ”imu kandjad ning KOV. PĂ”hiĂ”iguste kandjad-Isikud kellele kuuluvad pĂ”hiĂ”igused kui subjektiivsed Ă”igused 1)fĂŒĂŒsiline isik a)igaĂŒhe Ă”igused b)kodanikuĂ”igused 2)Juriidiline isik-pĂ”hiĂ”igused kuuluvad neile sel mÀÀral, kui see on kooskĂ”las juriidiliste isikute ĂŒldiste eesmĂ€rkide ja vastavate Ă”iguste olemusega.
Prokuura on eriline esinduse liik, mis annab esindajale (prokuristile) seadusliku, mitteĂŒleantava ja kolmandate isikute suhtes mittepiiratava Ă”iguse esindada ettevĂ”tjat kĂ”igis tema majandustegevusega seotud Ă”igustoimingutes, vĂ€lja arvatud kinnisasjade vÔÔrandamisel ja koormamisel, millise Ă”iguse vĂ”ib aga prokuristile anda eraldi (ÄS § 16 lg 2). Seega asub prokuura n.ö tehingulise ja seadusliku esinduse vahepeal: see antakse kĂŒll tehinguga, kuid prokuristi volitused on sĂ€testatud seaduses.
Positiivne Ă”igus - kirjapandud Ă”igus Ülepositiivne Ă”igus- kirjutamata Ă”igus, mis on positiivse Ă”iguse peal RiigiĂ”igus kui avaliku Ă”iguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-mĂŒĂŒgi leping, kahju hĂŒvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikĂ”iguslii, vilkuriteta politseiauto- eraĂ”iguslik 4. Juriidiline isik- avalikĂ”iguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusĂ”igus, §3 ÀÀrenr.

Printsiibid ehk pĂ”himĂ”tted ATS §14. Riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nĂ”uded 3.1. Seaduslikkuse (legaalsuse) printsiip (1) Riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsuse ametnikuna vĂ”ib teenistusse vĂ”tta 18-aastaseks saanud vĂ€hemalt keskharidusega teovĂ”imelise Eesti Paragrahv 10. KĂ€esolevas peatĂŒkis loetletud Ă”igused, vabadused ja kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega vĂ”i seaduse alusel kohustused ei vĂ€lista muid Ă”igusi, vabadusi ega kohustusi, mis sĂ€testatud ulatuses.
Puhkuste ajakava on Ă”igus muuta tööandja ja töötaja kokkuleppel.. Õigus nĂ”uda pĂ”hipuhkust sobival ajal on: 1) naisel vahetult enne ja pĂ€rast rasedus- ja sĂŒnnituspuhkust vĂ”i vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust; 2) mehel vahetult pĂ€rast lapsehoolduspuhkust vĂ”i naise rasedus- ja sĂŒnnituspuhkuse ajal; 3) vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; 4) vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kĂŒmneaastast last, – lapse koolivaheajal; 5) koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.
Palju tĂ€htsam on 18 sajand, miks? VĂ”etakse vastu: o Prantsuse Inim- ja kodanikuĂ”iguste deklaratsioon - deklaratsioon algab “KĂ”ik inimesed sĂŒnnivad vabana ja jÀÀvad vabaks“. RÀÀgitakse rahva enesemÀÀramisĂ”igusest o Ameerika Iseseisvusdeklaratsioon – selle aluseks Prantsuse inim- ja kodanikuĂ”iguste deklaratsioon ‱ Ameerikas vĂ”etakse vastu Bill of Rights (1791). Tegemist 10 konstitutsiooni tĂ€iendusega, kus iga sĂ€te on konkreetse Ă”iguse kohta, nt usuvabadus, sĂ”navabadus.

PĂ”histamata akt on ebaseaduslik selle pĂ€rast, et pĂ”histatuse nĂ”ue on tavaliselt seaduses fikseeritud (kohtuotsuse tĂŒhistamise aluseks on tema pĂ”histamatus). Otstarbekohasus Sellel nĂ”udel on kaks tĂ€iesti erinevat aspekti: 1) Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kĂ”ikidele juriidilist tĂ€hendust omavatele asjadele. SeetĂ”ttu seadusest kinni pidamine on kĂ”ige otstarbekohasem 2) Ühiskondlikest suhetest osavĂ”tjate kĂ€itumine seaduse raamides vĂ”ib olla teatavates piirides erinev.
PĂ€rnu maakohtul on viis kohtumaja: ‱ PĂ€rnu kohtumaja asukohaga RĂŒĂŒtli tĂ€naval ja Kuninga tĂ€naval ‱ Haapsalu kohtumaja asukohaga Haapsalus ja KĂ€rdlas ‱ Kuressaare kohtumaja ‱ Rapla kohtumaja ‱ Paide kohtumaja PĂ€rnu kohtumaja tööpiirkonnaks on PĂ€rnu maakond, Haapsalu kohtumaja tööpiirkonnaks on LÀÀne ja Hiiu maakond, Kuressaare kohtumaja tööpiirkonnaks on Saare maakond, Rapla kohtumaja tööpiirkonnaks on Rapla maakond ning Paide kohtumaja tööpiirkonnaks on JĂ€rva
Patendi omanik on isik, kellel on ainuĂ”igus patendi ĂŒle. Patendiomanikul on jĂ€rgmised Ă”igused: vallata, kasutada vĂ”i kĂ€sutada patenti; valmistada, kasutada, levitada, mĂŒĂŒa vĂ”i mĂŒĂŒgiks pakkuda patendiga kaitstud tooteid vĂ”i omandada sh. importida eelpool toodud eesmĂ€rkidel;.valmistada, mĂŒĂŒa vĂ”i pakkuda mĂŒĂŒgiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente; kasutada, levitada vĂ”i pakkuda mĂŒĂŒgiks kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodil valmistatud toodet.

PĂ”hiseaduse ii - XIV ja PĂ”hiseaduse rakendamise seadus ---------- − RV leping − PS § 104 II (konstitutsionaalsed seadused) − Lihtseadus ---------- − EV Valitsuse mÀÀrus − Ministri mÀÀrus − KOV volikogu vĂ”i valitsuse mÀÀrus ---------- − Haldusakt, kohtuotsus (individuaalakt) VĂ”rdluses EL Ă”igusega on EV PĂ”hiseaduse aluspĂ”himĂ”tted siiski kĂ”rgemal (nn puutumatul astmel), kuid EL I ja II taseme Ă”igus vĂ”ib mingil hetkel olla kĂ”rgemal kui muud seadused Eestis.
Peamiseks ĂŒlesandeks on kooskĂ”lastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele – kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu mÀÀramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapĂ€evase halduse seisukohast on nĂ”ukoja roll suhteliselt vĂ€ike ning esimese ja teise astme kohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat Justiitsministeeriumi juures.
PĂ€rimislepingut e. pĂ€rimist lepingu jĂ€rgi e. pĂ€rimise liigina - lepingujĂ€rgset pĂ€rimist (legaaldefinitsioon - PĂ€rS § 19 lg 1). (tekkis hiljem ning tuleneb germaani Ă”igusest, teistes Ă”igussĂŒsteemides kui iseseisvat Ă”igusinstituuti ei tunnustata vĂ”i on koguni otseselt keelatud). PĂ€rimislepingujĂ€rgseks pĂ€rimiseks nimetatakse seda, kui pĂ€rand lĂ€heb pĂ€rijale ĂŒle pĂ€randaja poolt tema elu ajal kellegi teise vĂ”i teiste isikutega sĂ”lmitud kokkuleppe (lepingu) kohaselt.

Positiivsed kĂŒljed on jĂ€rgmised: seda liiki ettevĂ”tlust on lihtsam alustada, piisab vaid vajalike vahendite soetamist ja teatud juhtudel ka litsensi hankimisest, nĂ€iteks alkoholi mĂŒĂŒgiga tegelemiseks; kogu tulu kuulub omanikule, seda ei pea kellegagi jagama; omanikul on ettevĂ”tluses tĂ€ielik kĂ€sutamisĂ”igus; puudub tulu kahekordne maksustamine (ettevĂ”te ja ĂŒksikisiku tulu); mobiilsus, kuna tegevussuundade muutmine sĂ”ltub vaid ettevĂ”tja suvast; ergutavate motiivide kĂŒllus.
Paramneesia e. DĂŒsmneesia - KrĂŒptomneesia(muutub seos minaga): vÔÔrandav(seos kaob) / Assotsieeriv(seos tekib - Konfabulatsioon: asendav, konstruktiivne(realistik), fantastiline konfabulatsioon AMNESTILINE SÜNDROOM MĂ€lu alanemine, eeskĂ€tt lĂŒhimĂ€lu: uue materjali omandamine halvenenud, antero- ja retrograadne amneesia, varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine Ei ole: vahetu mĂ€lu defekti, tĂ€helepanu- ja teadvushĂ€ireid, intellekti globaalset halvenemist
Pigem liberaalne on ka see Burke’i hoiak, mille kohaselt kuningal puudub jumalik Ă”igus valitsemisele (mis oli absolutistliku monarhia pĂ”hiĂ”petusi). Ta leiab, et religioon ja poliitika peaksid olema omavahel lahutatud, sest mĂ”lemal on oma funktsioon, mida ei tohi omavahel Ă€ra 40 Vabakirikud, usuvabadus ja ĂŒhiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 segada. Dr Richard Price’i ĂŒks viga seisneski selles, et ta seostas religiooni ja poliitika.

PÀdevuse puudumisel on halduskohtul kohustus kaebus lÀbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 1 p 1). PÀdevusse mittekuuluva asja lahendamine kujutab endast menetlusnormi rikkumist. Kui kaebus on ekslikult menetlusse vÔetud, tuleb halduskohtul jÀtta kaebus lÀbi vaatamata (HKMS § 151 lg 1 p 1). Paraku ei ole pÀdevuse piiritlemine lihtne, mistÔttu vÔib juhtuda, et esimese astme halduskohus teeb asjas sisulise otsuse ilma, et kohus ja menetlusosalised pÀdevuses kahtleks.
Preventiivseks kinnipidamiseks nimetatakse lisaks sellele meetmele mĂ”nikord ka isiku vahi alla vĂ”tmist eeluurimise ajaks, et vĂ€listada ta pĂ”genemine, hoida Ă€ra kuriteo eeluurimise segamine vĂ”i uute kuritegude toimepanek. MĂ”nes riigis (nt Singapur, Malaisia, India) praktiseeritakse ohtlikuks peetavate isikute (nt kriminaalsetesse grupeeringutesse kuulujate, terrorismis kahtlustatavate) vahistamist ja tĂ€htajatut vahi all hoidmist ilma neile kohtulikku sĂŒĂŒdistust ĂŒldse esitamata.
Poole esindaja - advokaadi poole nĂ”udega vĂ”tta ĂŒhendust tantsukooli juhiga eesmĂ€rgil tasuda temale koheselt ĂŒĂŒr. Advokaat teatas mĂ”ne aja pĂ€rast vastuseks, et tantsutrupp saabub ringreisilt 3 nĂ€dala pĂ€rast ja siis tasutakse ka esinemiste eest saadud rahaga saali ĂŒĂŒr.Varem tasus tantsustuudio ĂŒĂŒri stuudio liikmetelt saadud raha eest, kuid nĂŒĂŒd ei olnud see vĂ”imalik, sest kohustuseks lepingu jĂ€rgi oli ka suure saali remont, mis tĂ”i lisaks suuri kulusid.

Personali puhul on tĂ€htsad kaks omadust: sĂ”bralikkus ja asjatundlikkus. Personaalne kontakt moodustab alatise mulje, mis on ĂŒle reklaamist ja kirjutistest. MĂŒĂŒgipersonal vĂ”ib olla kas kĂ”ige parem vĂ”i kĂ”ige halvem kaupluse imidĆŸi element. Ühelt poolt vaadatuna pole paremat varandust kui firma vÀÀrtus, mis arendatakse mĂŒĂŒgipersonali poolt, kes on hĂ€sti koolitatud ja meelestatud avalikele suhetele, kes on sidunud oma isiklikud eesmĂ€rgid ettevĂ”tte omadega.
Pretsedendid ehk prejudikaadid Üldises ehk anglo-ameerika Ă”igussĂŒsteemis ei ole pretsedendiĂ”iguse norm (sĂ€te) kui selline samal viisil ĂŒldisena ja abstraheerituna, samas lisaks veel ĂŒlimalt ratsionaalselt esitatuna nagu kontinentaalses sĂŒsteemis (ĂŒlimalt deskriptiivsed normid on kĂŒll seadustes ja haldusaktides). Pretsedent ehk prejudikatiivne norm ei ole sihitud mingi ĂŒleĂŒldise ja seejuures pĂŒsiva kĂ€itumisreegli andmisele kĂ”igi sarnastel juhtudel.
Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana vÀljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks mÀÀratud ja vÀhemalt 24 tunni kestel osutatav vÀhemalt kahe jÀrgneva reisiteenuse kogum: 1) veoteenus; 2) majutusteenus; 3) muu teenus, mis ei ole veo- vÔi majutusteenuse kÔrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa. Pakettreisiks on ka reisiteenuste kogum, mida osutatakse vÀhem kui 24 tunni jooksul, kuid mis sisaldab majutust.

PĂ”himĂ”ttega on vĂ”rdne ka juhus kui teo toimepanemise kohas ei kehti ĂŒhegi riigi karistusĂ”igus. § 7 p.1 nĂ€eb ette olukorda kus eesti vĂ”ib oma karistusĂ”iguse jĂ€rgi menetleda sĂŒĂŒtegu mille suhtes saaks rakendada ka teise riigi Ă”igust ja vĂ€ljaspool eesti territooriumi toime pandud kuriteo asja menetluse vĂ”ib eesti ĂŒle vĂ”tta ja kohaldada eesti seadust kui nt. kahtlustatav elab eestis alaliselt ja tema koduriik on esitanud taotluse tema karistamiseks.
PiirmÀÀraks on impordil 21,98 eurot vĂ”i kauba kogus ĂŒletab Eesti maksuseadustega kehtestatud maksuvaba koguselise piiri vĂ”i kui eksporditakse Eestist ĂŒhendusevĂ€lisesse riiki kaupa, mille vÀÀrtus ĂŒletab 1000 eurot vĂ”i kui kauba kogus ĂŒletab 1000 kg. Deklareerida tuleb ĂŒhendusevĂ€lisest riigist Eestisse, Eestist ĂŒhendusevĂ€lisesse riiki toimetatavad kaubad ja kaup, mis tuleb Euroopa Liidu liikmesriigist, kuid kaubal ei ole ĂŒhenduse tollistaatust.
Platoni arvates on tĂ€iesti kĂ”lbmatud riigivormid:  Timokraatia – kodaniku Ă”igused sĂ”ltuvuses varandusest ja seisusest;  Oligarhia – vĂ”imu- ja varanduslike Ă”iguste abil on vĂ”imu haaranud vĂ€ike ladvik;  Demokraatia – andetute ja samas ambitsioonikate ja vĂ”imuahnete hulkade valitsemine teiste ĂŒle;  TĂŒrannia – demokraatiast vĂ€lja kasvanud, halvim kĂ”igist, sest vĂ”imule pÀÀsenud ĂŒksainus vĂ€hearukas, kuid kaval ja vĂ”imuahne isik.

Poliitilisele sĂŒsteemile on omane pidev pingeseisund ja tsirkulatsioon. Ning mida vĂ€hem gruppe ĂŒks vĂ”i teine poliitiline otsus katab, seda suurem on ĂŒldine rahulolematus. Miks inimesed „Musta kasti“ otsuseid aktsepteerivad – traditsiooni kohaselt (lĂ€bi aegade on inimesed allunud kuningatele ja muudele vĂ”imukandjatele); mittekuuletumine toob kaasa sanktsioonid; usutakse mingisse ideoloogiasse ning inimesed loodavad saada kuuletumise eest materiaalset kasu.
Peamine esindaja on Edwin Sutherland (1883 – 1950). Teooria on kirjas kĂ”ikides Ă”pikutes. Teooria vĂ€idab, et nii kuritegelik kui delinkventne (hĂ€lbiv) kĂ€itumine on seotud kuritegude toimepanemise tehniliste vĂ”tete ja seaduserikkumist soodustavate motiivide, pĂŒĂŒdluste, ratsionaalsete seletuste ja hoiakute omandamisega (vastastikuse mĂ”jutamise protsess). Kahjuks on teoorias, nagu ka uuringutes, vĂ€he tĂ€helepanu pööratud sellele, mida omandatakse.
PĂ€rand - pĂ€randaja vara, mis tema surma korral lĂ€heb ĂŒle pĂ€rija(te)le s.o kĂ”ik Ă”igused ja kohustused, v.a need, mis seadusest tulenevalt vĂ”i oma olemuselt on lahutamatult seotud pĂ€randaja isikuga ja seepĂ€rast lĂ”pevad viimase surma korral.

Praak on töö vĂ”i toodang, mida mĂ”ningate mööndustega on vĂ”imalik ettenĂ€htud otstarbel kasutada vĂ”i mida on vĂ”imalik ja otstarbekas tĂ€iendava töötlusega kasutamiskĂ”lblikuks muuta. Praaki pĂ”hjustada vĂ”ivate asjaolude ilmnemisel, samuti praagi tekkimisel on töötaja kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale vĂ”i tema esindajale, kusjuures selle kohustuse mittetĂ€itmise puhul loetakse praak tekkinuks töötaja sĂŒĂŒl.
Politseiriik – alamaid kohustati, riik oli Ă”igustatud, nt absolutislik monarhia; 2) Konstitutsiooniline riik – mĂ”lemal poolel nii Ă”igused kui kohustused; 3) Moodne demokraatia – mĂ”lemal poolel nii Ă”igused kui kohustused, kuid tunnustatakse vaid neid Ă”igusakte, mis on sisu osas kooskĂ”las positiivse Ă”iguse normidega; 4) Õigusriik – pĂ”hiprintsiibid Ă”igus, Ă”iglus ja vabadus ja kĂ”iges legaalsuse ja egaalsuse printsiiibi rakendamine.
Possessio iusta - Ă”iguspĂ€rane valdus /Ausal, seaduspĂ€rasel viisil saadud valdus Possessio iniusta-Ă”iguspĂ€ratu valdus/valdus, mis on saadud nt jĂ”uga, salaja 2. Possessio bonae fidei- heausklik valdus/valdus, kus asja vallatakse heas usus, nii et valdaja ei riku kellegi teise Ă”igusi 3. Possessio malae fidei-halvausklik valdus/valdaja on teadlik,et tal pole ĂŒldse Ă”igust asja valdamiseks vĂ”i tema Ă”igus on vĂ€iksem kui teise oma. VALDUSE OBJEKT.

Personaalne autonoomia - hajutatult elavad etnilised rĂŒhmad loovad oma kultuuri- ja olmekĂŒsimustega tegelevad organistatsioonid, kes vĂ”tavad osa riigi poliitilisest elust, osaledes nĂ”uandva hÀÀleĂ”igusega esinduste kaudu mĂ”nede riigi keskorganite töös.
Politoloogia – riigiĂ”petus e analĂŒĂŒtiline sotsiaalteadus 2. Empiiriline sotsiaalteadus – numbriline statistika 3. Filosoofia 4. RiigiĂ”petus e riigiĂ”igusdogmaatika 3 dimensiooni  Empiiriline dimensioon – kirjeldame, mis on kehtiv Ă”igus  AnalĂŒĂŒtiline dimensioon – arutelu kogutult informatsiooni baasilt, loogika  Normatiivne dimensioon – Formuleerime normi,( mis kĂ€stud, keelatud vĂ”i lubatud) vĂ”i vÀÀrtushinnangu.

Puhkuse ajaks – iga aastane korraline puhkus(28 pĂ€eva) 3) ajutine töövĂ”imetus – lĂŒhiajaline haigestumine 4) osalemine seaduslikus streigis 5)kaitsejĂ”udude tegevteenistuses viibimise aeg 6) aeg, millal töötaja on arestis(vÀÀrtegude eest, max 30 pĂ€eva) vĂ”i vahi all(kui oled sĂŒĂŒdistatav kriminaalkuriteos) 7) kui töötaja on töölt kĂ”rvaldatud distsiplinaarasja menetlemise asjus 8) joobes töötaja on töölt kĂ”rvaldatud
PĂ€rida on vĂ”imalik: *seaduse jĂ€rgi pĂ€rimine *testament, see kes kirjutab on testaator *pĂ€rimisleping. I jĂ€rjekord- lapsed(saavad vĂ”rdse mĂ”ttelise osa pĂ€randusest) ja abikaasa(pĂ€rib lastega vĂ”rdse osa aga mitte vĂ€hem kui ÂŒ). II jĂ€rjekord- vanemad, nende alanejad ja abikaasa(saab Âœ). III jĂ€rjekord- vanavanemad ja nende alanejad ning abikaasa(saab Âœ). Juhul kui keegi vanavanematest on surnud, saab abikaasa ka tema osa.
Piirangud Àrinimes - ei vÔi olla eksitav ettevÔtja Ôigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas; - ei vÔi olla vastuolus heade kommetega; - ei tohi kasutada kaubamÀrgina kaitstavat tÀhist vÔi nende kombinatsiooni ilma kaubamÀrgi omaniku notariaalselt kinnitatud nÔusolekuta, vÀlja arvatud juhul, kui ettevÔtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamÀrk ei ole kaitstud; - peab olema kirjutatud eesti-ladina tÀhestikus.

Printsiipide katalooge on mitmeid. Robert Alexy jÀrgi saaksime seitse jÀrgmist PS pÔhiprintsiipi: inimvÀÀrikus (§ 10), vabadus (§ 19 lg 1), vÔrdsus (§ 12 lg 1 lause 1), Ôigusriik (§ 10), demokraatia (§ 1 lg 1 ja § 10), sotsiaalriik (§ 10) ja Eesti identiteedi ehk rahvusriigi printsiip (§ 1 lg 2). Loetletud pÔhiprintsiipidest neli on sÀtestatud PS §-s 10: inimvÀÀrikuse, sotsiaalriigi, demokraatia ja Ôigusriigi printsiibid.
Promulgeerimine – Ă”igusakti algatus, arutamine,otsustamine, jĂ”ustamine Ex tunc kehtetus – Ă”igusakt on Ă”igustĂŒhine algusest peale, ei ole jĂ”ustunudki; Ex nunc kehtetus – alates nĂŒĂŒdsest hetkest kehtetu Lex superior derogat legi inferiori – Ă”igusaktide hierarhias kĂ”rgema Ă”igusjĂ”uga Ă”igusakt vĂ”i –norm on ĂŒlimuslik madalama suhtes; Lex specialis derogat legi generali – erinorme eviv on ĂŒlimuslik ĂŒldnorme eviva
Possessionem - preetor asetas ĂŒhe isiku varanduse teise isiku valdusesse; interdicta – preetori tingimusteta korraldused, milles oli kĂ€sk midagi teha;Restitutio in intergum-siin andis preetor pĂ”hhjendatud juhtumil eraisikule kaitset sellise kahju puhul, mis on eraisikule tekitatud Ă”igusnormi rakendamisega 9.Igamene Kui keegi oli kinnisasja kaks aastat vĂ”i vallasasja ĂŒhe aasta jooskul enda kĂ€es pidanud sai selle omanikus.

PĂ”hipostulaadiks on see, et Ă”iguse sisuks tohib olla vaid jumala seadus (tahe), mis kindlustatakse inimĂŒhiskonnas kaht tĂŒĂŒpi tahteĂ”iguse abil: € ehedaim jumalik Ă”igus olevat kanooniline Ă”igus; € inimeste loodud Ă”iguse abil, mis on ĂŒks jumaliku tahte avaldumisvorme; Selle teooria kohaselt tuleb positiivset Ă”igust analĂŒĂŒsida selles osas, kas at: € vastab Jumala tahtele; € kas at on Ă”iglane, sest seegi on Jumala tahe.
Programmi kasutajal on Ă”igus ilma programmi autori nĂ”usolekuta ja tĂ€iendava autoritasu maksmiseta reprodutseerida programmi ning seda tĂ”lkida juhul, kui see on hĂ€davajalik informatsiooni saamiseks algsest programmist sĂ”ltumatult loodud programmi ĂŒhilduvuse tagamiseks teiste programmidega, kui on tĂ€idetud jĂ€rgmised tingimused: 1) seda teeb programmi Ă”iguspĂ€rane kasutaja vĂ”i tema ĂŒlesandel mĂ”ni teine vastavat luba omav
Paralleelimport on ĂŒks vastuolulisemaid nĂ€htusi rahvusvahelises kaubanduses – ĂŒhelt poolt jĂ€rgib see rangelt turuseadusi ning kindlustab vabakaubanduse toimimise, samas aga nĂ€evad riikide kaubamĂ€rgiseadused reeglina ette, et kolmas isik ei tohi ilma kaubamĂ€rgiomaniku nĂ”usolekuta Ă”iguskaitse kaubamĂ€rki Ă€ritegevuses kasutada, sealhulgas kaubamĂ€rgiga tĂ€histatud kaupasid mĂŒĂŒgiks pakkuda, importida ega eksportida.

Paranoidne skisofreenia – paranoilised luulumĂ”tted, hallukad(eriti kuulmis), kĂ”ne-, tunde-, tahteeluhĂ€ired ja katatoonsed Ă€hud on vĂ€hevĂ€ljendunud ; kontrolli-, mĂ”justus-, hĂ”ivatusluul ; tagakiusamisluul ; suhtumisluul ; kĂ”rge pĂ€ritolu luul ; missiooniluul ; kehamuutusluul ; kiivusluul ; Ă€hvardavad vĂ”i kĂ€skivad hÀÀled, mitteverbaalsed kuulmishĂ€ired ; lĂ”hna vĂ”i maitsehĂ€ired ; seksuaalsed, muud kehatundemeelepetted.
PĂ€rand - on pĂ€rijale kuulunud varalised Ă”igused ja kohustused, mis lĂ€hevad pĂ€rimise teel pĂ€rijatele ĂŒle. PĂ€randvara hulka kuuluvad pĂ€randaja omandiks olnud asjad ning nendega seotud Ă”igused ja kohustused, nagu
PĂ”hiseaduses on kirjas, et karistusi karmistaval vĂ”i tegusid kriminaliseerival kriminaalseadusel ei saa olla tagasiulatuvat jĂ”udu (PS § 23 lg-d 1, 2) aga karistusi kergendaval vĂ”i dekriminaliseerival kriminaalseadusel on alati tagasiulatuv jĂ”ud (PS § 23 lg 2). Siin kehtib ammune pĂ”himĂ”te – nullum crimen nulla poena sine lege scripta stricta (ei ole kuritegu ega karistust ilma tĂ€pse kirjapandud seaduseta).

PÔhiseadus on siseriiklike Ôigusaktide hierarhias kÔige kÔrgemal positsioonil st ta asub kÔrgemal parlamendi poolt vastuvÔetud seadustest samuti tÀitevvÔimu Ôigusaktidest ning ka kohalike omavalitsuste Ôigusaktidest. Ehk kÔik teised riigis olevad Ôigusaktid peavad olema pÔhiseadusega kooskolas, vastuolukorral tunnistatakse muu Ôigusakt kehtetuks ning seda ei saa kohaldada ilma pÔhiseadust muutmata.
Passiivsem on (1) Itaalia vastupiirangute (controlimiti) mudel, mille puhul kĂŒll kriipsutatakse aeg-ajalt alla Euroopa Liidu ĂŒlimuslikkuse tingimuslikkust, kuid siiani on see jÀÀnud abstraktseks Ă€hvarduseks, sest vastupiirangutele tuginedes pole Itaalia Konstitutsioonikohus tunnistatud mitterakendatavaks ĂŒhtki Ă”igusakti, samuti pole ĂŒksikasjalikult tĂ€psustatud, millistel juhtudel kontrolli teostatakse.
PĂ€rast o - ga lepingu sĂ”lmimist rÀÀkis Jaan automĂŒĂŒgist sĂ”brale A, kes tehingust kuuldes soovis auto ise Ă€ra osta 15000 euro eest. 14. oktoobril sĂ”lmitigi leping, A maksis Indrekule kokkulepitud summa ning Indrek andis auto ĂŒle. 15. oktoobril tuli O autole jĂ€rgi ning sai teada, et Jaan on auto vahepeal A-le mĂŒĂŒnud. Kas O saab Indrekult nĂ”uda lepingu tĂ€itmist? Kas O saaks lepingust taganeda?

Palga alammÀÀr - Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaĂŒhikule (tund, pĂ€ev, nĂ€dala, kuu) vastav palga suurus, millest madalamat ei ole lubatud kokku leppida töötamisel tĂ€istööajaga (2005. aastaks kehtestas Valitsus selle suuruseks 2690.- EEK-i kuus). Palga alammÀÀr on reeglina Valitsuse, tööandjate esindajate ja töövĂ”tjate esindajate kolmepoolsete lĂ€birÀÀkimiste vaidlusteema.
Pahauskne valdaja on kohustatud hĂŒvitama omanikule asja vĂ”i selle pĂ€raldiste hĂ€vimise vĂ”i vÀÀrtuse vĂ€henemise tĂ”ttu tekkinud kahju vastavalt vĂ”laĂ”igusseaduse kahju Ă”igusvastase tekitamise sĂ€tetele.
Partsiaalne ehk osaline Ă”igussubjekt. Kompetentsi jagamise kompetents – riik mÀÀrab Ă€ra oma prerogatiivid ja annab teistele juriidilistele isikutele vastavad kompetentsid ehk paneb peale Ă”igused ja kohustused, riigi eripĂ€ra seisneb ka selles, et ta kontrollib ka teisi jur isikuid – detsentraliseerimine – lĂ”plik otsustus Ă”iguslike ĂŒlesannete ĂŒleandmine iseseisvatele Ă”igussubjektidele.

Pedofiilia on tĂ€iskasvanute psĂŒhholoogiline hĂ€ire, mis vĂ€ljendub seksuaalses kiindumuses lastesse. Selle alla kuulub ka efebofiilia (sksuaalne kiindumus puberteedi- ealistesse) ja mĂ”nikord ka kronofiilia (seksuaalne kiindumus endast tunduvalt noorematesse isikutesse). Pedofiilne kĂ€itumine algab ĂŒldjuhul murdeeas vĂ”i kahe-kĂŒmnendate eluaastate alguses ja jĂ€ljendab sageli kurameerimist.
Paralleelimportijad on aga seisukohal, et nende tegevus on Ôigustatud ja vajalik, kuna see vÀhendab hinnadiskrimineerimist ja suurendab hinnakonkurentsi, mis sunnib tootjaid rakendama vÔimalikult kuluefektiivsed tootmistehnoloogiaid ning lisaks sellele annab tarbijale vÔimaluse valida odavamate paralleelimporditud kaupade ning kaubamÀrgiomaniku enda poolt turul pakutavate kallimate kaupade vahel.
Peamisteks sanktsioonideks on vÀlja kujunenud rahatrahvid, arestid ja vabadusekaotus 5. NÀiteks Eesti Vabariigi karistusseadustik sÀtestab, et teise inimese surma pÔhjustamise eest ettevaatamatusest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega6. 2. Gaiuse Institutsioonid (Institutiones) Gaiuse Institutsioonid on ainus peaaegu tÀielikult meieni jÔudnud Rooma Ôiguse klassikalisel ajastul kirjutatud teos.

Pankrotihaldur on kohustatud nimekirja tutvustama ka vĂ”lgnikule. Pankrotivara mĂŒĂŒgi viisid - Pankrotihaldur vĂ”ib hakata vĂ”lgniku vara mĂŒĂŒma kohe pĂ€rast vĂ”lausaldajate esimest ĂŒldkoosolekut, kui vĂ”lausaldajate ĂŒldkoosolek ei ole otsustanud teisiti (PankrS § 133). Kui vĂ”lgnik on pankrotimÀÀruse edasi kaevanud, ei tohi vara ilma tema nĂ”usolekuta mĂŒĂŒa enne kaebuse lĂ€bivaatamist.
Pg 163 – teistsugune erand, et kui on tegemist vÀÀramatu jĂ”uga (nt selles piirkonnas on eriolukord sisse searud), siis kui peatumist tingiv asjaolu on vÀÀramatu jĂ”ud, siis siin omab tĂ€hendust see, et vÀÀramatu jĂ”ud peatavat toimet omab ainult siis, kui jĂ€rele on jÀÀnud ainult 6 kuud. (viimase kuue kuu jooksul ainult). Enne kui on kuus kuud, siis tal peatavat jĂ”udu pole.
PĂ€evamÀÀrade arv on nĂ€itaja KarS § 44 lg-s 1 sĂ€testatud piirides ja sĂ”ltub ainult kuriteo raskusest. PĂ€evamÀÀra suurus sĂ”ltub sĂŒĂŒdimĂ”istetu sissetulekust pĂ€rast tulumaksu mahaarvamist.

Printsiibiga tegemist on ning kus kaubamĂ€rgi omanik oma kauba turule tĂ”i. Kuna Euroopa Liidus kehtib piirkondlik Ă”iguste ammendumise printsiip, ei ammendu kaubamĂ€rgi omaniku ainuĂ”igused juhul, kui Ă”iguste omaja oma kaupa vĂ€ljaspool Euroopa Majanduspiirkonna riike mĂŒĂŒb. VĂ€ljaspool Euroopa Majanduspiirkonda kaupade paralleelimportimine tĂ€hendaks kaubamĂ€rgi omaniku ainuĂ”iguste rikkumist.
PÔhiideeks on kindlustunne omandiÔigus ja vabadus selle objekte ekspluateerida ( riigi kohustus on omandiÔigust kaitsta, kuid isik kardab alati, et riik vÔtab omandi Àra). III raamat kÀsitleb erinevaid omandiliike ning pÀrimis- ja oblikatsiooniÔigust ( kohustus = vÔlaÔigus). Selles raamatus kinnitatakse ka kokkuleppevabaduse pÔhimÔte, so. , et lepinguta sÔlmimine oleks vaba.
Piirkonnast vĂ€ljumine on lubatud lepitusmenetluse lĂ€biviimisel, vahekohtunikuna tegut- semisel ning enampakkumise, hÀÀletamise, loosimise ja liisuheitmise korraldamisel (NotS § 36 lg 5). Samalaadne tööpiirkonnast lubatud vĂ€ljumise erisus on ka ĂŒhe ametitoimingu puhul: kui notar kin- nitab abielu sĂ”lmimist, vĂ”ib ta seda teha ka vĂ€ljaspool oma tööpiirkonnaks olevat maakonda (NotS § 36

Piiratud teovĂ”ime - alaealine, vaimuhaiged(ravitav), nĂ”rgamĂ”istuslikud(ravimatu), muu psĂŒĂŒhikahĂ€irega (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nĂ”rgamĂ”istuslikkuse vĂ”i muu psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada vĂ”i neid juhtida, on mÀÀratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovĂ”imega ulatuses, milles talle eestkostja on mÀÀratud.
PÀrandaja vÔlad on kÔik pÀrandaja Praegu kehtiva PÀrS § 166 lg 1 kohaselt on muuks pÀrimismenetlust algatama Ôigustatud isikuks ka pÀrandatavad kohustused, mis tekkisid kas enne pÀrandi avanemist vÔi siis pÀrast seda, kuid mille kohalik omavalitsus, nÀiteks juhul, kui pÀrandisse kuuluva kinnistuga piirnevalt kÔnniteelt on lumi tekkepÔhjus oli enne pÀrandi avanemist olemas.
PĂ€dev linna - vĂ”i vallavalitsus, kui see ei kuulu volikogu pĂ€devusse (KOKS § 30 lg 1 p 3). - Osavallale ja linnaosale, samuti tema vanemale KOV-i ĂŒlesannete tĂ€itmiseks sisepĂ€devuse andmise vĂ”imalus tuleneb KOKS § 57 lg 1 p-st 4. Volitamine peaks toimuma osavalla vĂ”i linnaosa pĂ”himÀÀrusega, kuid praktikas on Ă”igustatult lubatud volitamist ka muude volikogu mÀÀrustega.

Positiivses Ôiguses on kÀibel ka mÔiste "normatiivakt". NÀiteks toob töökaitseseaduse § 4 teiste Ôigusaktide nimetuste kÔrval Àra ka termini "normatiivakt". Teoorias mÔistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti - dokumenti, mis sisaldab Ôigusnorme. Sellel alusel liigitatakse haldusakte normatiivaktideks ja individuaalaktideks. Viimased ei sisalda Ôigusnorme.
Piinamisvastane konventsioon – art.1 Piinamise definitsioon: tegevus, millega inimesele tekitatakse mistahes viisil suurt fĂŒĂŒsilist vĂ”i vaimset valu, et saada temalt midagi). Definitsioon pole vĂ€ga selge (kindlasti on piinamine fĂŒĂŒsiline karistamine, vaimset on raskem defineerida). §18 on ilma piiriklauslita! Isikuvabadus: − §20 – IgaĂŒhel on Ă”igus vabadusele ja isikupuutumatusele.
PÀritolumaa vÔi - piirkond, kui selle puudumine vÔib tarbijat eksitada, ning mÀrgistusel, arvestades kÀesolevas mÀÀruses sÀtestatud erijuhtusid, vÀhemalt jÀrgmine teave: 1) nimetus; 2) netokogus; 3) minimaalne sÀilimisaeg vÔi realiseerimise ja tarvitamise lÔpptÀhtpÀev; 4) sÀilitamistingimused; 5) allergiat pÔhjustada vÔivad koostisosad vastavalt §-s 9 2 sÀtestatule.

Poliitilised ideed on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ĂŒhiskonna- ja riigielu korralduse pĂ”himĂ”tete ja arusaamadega. Kesksed on kolm probleemi: 1. milline vĂ”iks olla mĂ”istlik ja Ă”iglane ĂŒhiskonnakorraldus (sh riik) 2. inimese koht ĂŒhiskonnas (inimese ja ĂŒhiskonna vahekord ja tasakaal) 3. ĂŒhiskonna ja riigi muutumine, selle pĂ”hjused Need probleemid vĂ”ivad omavahel pĂ”imuda.
Ptk - s ĂŒldisemaid fundamentaalsemaid pĂ”himĂ”tteid sisaldavad normid (ka Eestis). Saksamaal algab PS- e peatĂŒkiline osa pĂ”hiĂ”iguste ja –vabadustega. Parlamentaarsetes vabariikides on harilikult jĂ€rgmiseks ptk-ks parlament, riigipea, valitsus jm riigiorganeid kĂ€sitlevad ptk-id. Presidentaalsetes vabariikides ja monarhiates eelneb parlamendi ptk-le ptk riigipeast.
Poolte kokkulepe – ehk töölepingu lĂ”petamine poolte kokkuleppel on sĂ€testatud (TLS §76). Poolte kokkuleppel vĂ”ib töölepingu lĂ”petad aigal ajal, kui ĂŒks pooltest esitab vastava sisulise kirjaliku taotluse ja teine pool annab lepingu lĂ”petamiseks kirjaliku nĂ”usoleku. St initsatiiv töölepingu lĂ”petamisel vĂ”ib tulla mĂ”lemalt poolelet, kusjuures pĂ”hjus ei ole oluline.

PĂ”hiĂ”iguste adressaat on pĂ”hiĂ”iguste kohustatud subjekt EnnekĂ”ike riik ja kĂ”ik teised avalik – Ă”iguslikud juriidilised isikud Aga ka eraisikud: - LÀÀnitud eraisikud – riik kannab oma funktsiooni ĂŒle eraisikule - Halduskoostööseadus - LÀÀnitud eraisikud on pĂ”hiĂ”iguste adressaadid - Avaliku teenuse osutajad - Riigi osalusega Ă€riĂŒhingud – ei tohi kohelda meelevaldselt.
PĂ€raldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, nt lukk ja luku vĂ”ti, viiul ja poogen. PĂ€raldise ja peaasja vahekord on oluline, kuna Ă”igused ja kohustused, mille esemeks on peaasi, laienevad ka pĂ€raldisele, kui seaduse vĂ”i tehinguga ei ole mÀÀratud teisiti.
Pantija on kohustatud: 4.1.1. Pandi esemeid sÀilitama ja korras hoidma ning Pandipidaja nÔudel aru andma nende seisundist. 4.1.2. Pandi esemete vÀÀrtuse vÀhenemise vÔi nende hÀvimise ohust viivitamatult Pandipidajale teatama. Kui Pantija ei tÀide oma kohustusi pandi esemete hoidmisel on Pandimidajal Ôigus nÔuda pandiga tagatud nÔude rahuldamist enne tÀhtaega.

Positiivne hĂ€lve - toimimisvariandid, mis antud tingimustes esindavad ebatĂŒĂŒpilist, selles mĂ”ttes normiga mitte-kokkukuuluvat, ent samas seesuguseid kĂ€itumistendentse, mis saavad mingil momendil tĂŒĂŒpilisteks, levinuimateks-normiks. Muutuvas ĂŒhiskonnas on vĂ”imalik, et nt see, mis ĂŒhel ajajĂ€rgul oli negatiivne hĂ€lve, vĂ”ib mingil teisel ajajĂ€rgul olla positiivne hĂ€lve.
PĂ”hikohustused on sĂ€testatud §-des 17, 19 lg2, 25, 27 lg3-5, 32 lg 2, 3. lause, 37 lg1 2. lause, 53, 54 lg1, 55, 113, 124 lg 1. Seejuures mĂ”ned pĂ”hikohustused seovad ka fĂŒĂŒsilisi isikuid omavahel, nt §17, 25, 27 lg 3-5, sellises valdkonnas aga sellisel horisontaalsel siduvusel erilist praktilist tĂ€hendust ei tohiks olla, sest vastavad valdkonnad on seadustega tĂ€idetud.
Prokuura - volitus esindada ettevĂ”tjat kĂ”igis tema majandustegevusega seotud Ă”igustoimingutes (v.a. kinnisasjade vÔÔrandamisel ja koormamisel), mille ettevĂ”tja annab esindajale (prokuristile). 6. Mis on Ă€riregistri koosseis ja funktsioonid? Funktsioonid: 1) abivahend ettevĂ”tjate ĂŒle jĂ€relevalve teostamises; 2) abivahend, millele tugineda Ă”iguslikes vaidlustes.

PĂ”hisuunad on objektiivse iseloomuga, st nende teostamine ei sĂ”ltu riigi suvast, nende iseloomu mÀÀravad riigi eesmĂ€rgid ja ĂŒlesanded, mis omakorda sĂ”ltuvad ĂŒhiskonna ajaloolise arengu tasemest, majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tingitud vajadustest, poliitiliste jĂ”udude paigutusest riigivĂ”imu suhtes ja muudest riigivĂ”imu iseloomu kujundavatest mĂ”juritest.
Pigem liberaalne on ka see Burke’i hoiak, mille kohaselt kuningal puudub jumalik Ă”igus valitsemisele (mis oli absolutistliku monarhia pĂ”hiĂ”petusi). Ta leiab, et religioon ja poliitika peaksid olema omavahel lahutatud24, sest mĂ”lemal on oma funktsioon, mida ei tohi omavahel Ă€ra segada. Dr Richard Price’i ĂŒks viga seisneski selles, et ta seostas religiooni ja poliitika.
Puudutatud isik on telefoni teel Àra kuulatud, samuti on talle vÔimaldatud oma seisukohta kirjalikult esitada. RK vaidles suhtlemise korrale, mida avaldaja vÀlja pakkus, vastu.

PĂ”hiseadu - se § 141 lĂ”ige 2, millele on eelkontrolliga seoses osutatud*96, sĂ€testab ainult osalemisĂ”iguse, mille olemas- olu pĂ”hjendab see, et Ă”iguskantsler ei suudaks jĂ€relkontrolli funktsiooni tĂ€ita, kui tal ei ole piisavalt informatsiooni.*97 JĂ€rele jÀÀb ainult ĂŒldine Ă”igusriigi printsiibist tulenev pĂ€devus juhtida tĂ€helepanu ilm- selgetele vigadele.
Piletilevi - Eesti ja LĂ€ti kultuuri-, meelelahutus- ja spordiĂŒrituste piletid Ümbrikud ja postmargid Parkimiskellad Simpel kĂ”nekaardid ja stardikomplektid Smart kĂ”nekaardid ja stardikomplektid Zen stardikomplekt ja kĂ”nekaardid Pop stardikas Voicenet telefonikaardid Elioni telefonikaardid Diil kĂ”nekaardid ja stardikomplektid Zorro kĂ”nekaardid ja stardikomplektid
PĂ”hiĂ”iguse mĂ”istel on mitu definitsiooni a. formaalne, materiaalne, protseduaalne mĂ”iste - formaalne mĂ”iste jaguneb formaalne KT - kĂ”ik pĂ”hiseaduse teises peatĂŒkis loetletud Ă”igused - formaalne LT – pĂ”hiseaduse teise peatĂŒki ja muudes peatĂŒkkides sisalduvad Ă”igused - pĂ”hiĂ”igused materiaalses tĂ€henduses – on need Ă”igused, mis kuuluvad riigi pĂ”hialuste hulka

Per condictionem - koosneb jĂ€rgmistest toimingutest:  Poolte avaldused oma nĂ”udlustest magistraadi ees. NT:vĂ€idan, et sa vĂ”lgned mulle 100. Opportere-eitan, et vĂ”lgnen sulle 100  Condictio- hageja teadaanne kostjale,, et see ilmuks 30pĂ€eva pĂ€rast asja jaoks kohtuniku mÀÀramiseks  Litis contestatio-HAGI Rakendati hagide kindlale rahasummale
Presidentaalses vabariigis on kĂ”rgeim vĂ”im koondunud parlamendist sĂ”ltumatu presidendi kĂ€tte, kel on parlamendi kĂ”rval seadusandlik pĂ€devus ja kes mĂ”nes riigis on ka valitsuse juht (USA). Valitsus moodustatakse parlamendivĂ€liselt ja valitsus ei vastuta parlamendi ees. 42. Parlamentaarse vabariigi mĂ”iste: Parlamentaarne vabariig rajaneb parlamendi vĂ”imu ĂŒlimuslikkusele.
Puudutavad pĂ”hiĂ” - d – Ă” haridusele, Ă” valida vabalt töökoht/eriala (notarieksam, advokaadieksam). Avalikust teenistusest tulevad hinnangulised otsustused (ametnike sobivuse, vĂ”imekuse, teenistusalaste saavutuste kohta). SĂ”ltumatute ekspertide ja komisjonide vÀÀrtusotsustused (rajanevad subj vÀÀrtushinnangutel) . N: kas vĂ”tta mingi hoone muinsuskaitse alla.

Pakettreis on reisikorraldaja poolt terviksummana vÀljendatud reisitasu eest pakutud, eelnevalt kindlaks mÀÀratud ja vÀhemalt 24 tunni kestel osutatav vÀhemalt kahe jÀrgneva reisiteenuse kogum: o veoteenus; o majutusteenus; o muu teenus, mis ei ole veo- vÔi majutusteenuse kÔrvalteenus ja mis moodustab reisiteenuste kogumist olulise osa (nt ekskursioonid).
Pankade ĂŒhinemisega on seotud kaks esimest alust – o kaks vĂ”i kolm krediidiasutust ĂŒhinevad, tekib tĂ€iesti uus krediidiasutus o ĂŒks vĂ”tab teise ĂŒle ja tegevus jĂ€tkub ĂŒhe nime all. ‱ Vabatahtlik lĂ”petamine inspektsiooni lubades ‱ Kui tegevusluba tunnistatakse kehtetuks ‱ Krediidiasutuse, kommertspanga pankrot, aluseks pankroti vĂ€ljakuulutamine kohtu poolt
Prisma on avatud igal nĂ€dalapĂ€eval 8.00-23.00; ‱ Prismas on lihtne liikuda ja vajalikke tooteid leida - vahekĂ€igud on avarad, tooted on pĂŒĂŒtud paigutada vĂ”imalikult loogiliselt, leidmist hĂ”lbustavad suured viidad riiulite kohal; ‱ Prismas on rÔÔmsameelne, reibas ja teenindusvalmis personal; ‱ Prismas on kiire ja kliendisĂ”bralik kassateenindus.

PĂ€randaja on mÀÀranud kĂŒll jĂ€relpĂ€rija, kuid jĂ€tnud eelpĂ€rija nimetamata; testamendijĂ€rgne pĂ€rija ja/vĂ”i lepingujĂ€rgne pĂ€rija suri enne pĂ€randajat vĂ”i ei vĂ”tnud pĂ€randit vastu ja asepĂ€rijat ei olnud mÀÀratud; testament/PL on tervikuna vĂ”i teatud osas kehtetu; pĂ€randaja ei pidanud kinni testamendis/PL-s seadusjĂ€rgse pĂ€rija sundosaĂ”igusest.
Pisipuuduste kĂ”rvaldamine – sellised puudused, mida saab kĂ”rvaldada asja harilikuks sĂ€ilitamiseks vajaliku vĂ€ikese koristamise vĂ”i hooldamisega. ĂœĂŒrileping on kestvusleping, mis reeglina lĂ”petatakse ĂŒlesĂŒtlemisega. KĂ”ige pĂ”hilisem ĂŒĂŒrniku nĂ”ue on puuduse vĂ”i takistuse kĂ”rvaldamise nĂ”ue, kusjuures nĂ”ude esitamiseks peavad esinema § 278 sĂ€testatud eeldused.
Patriarhaalsed – Aristotelese isavĂ”imu kĂ€sitlusest (perekond>asundus>riik) 2. teoloogilised – maapealne riik on taevariigi peegeldus, Jumala asemik/volinik 3. ĂŒhiskondliku lepingu teooria – Spinoza, Hobbes, Locke, Rousseau 4. psĂŒhholoogiline teooria – nn.enamuse vajadus alluda ehk kari otsib juhti 5. vĂ€givallateooria – sĂ”jalis-poliitilised tegurid

PĂ”hifunktsioon on seaduste andmine konstitutsiooni alusel, selle raames: 1) Parlamendi enda konstrueerimine, enda korraldamine; 2) Riigi poliitilise sĂŒsteemi kujundamine – riigiorganite komplekteerimine; 3) Riigivalitsemise vormi kujundamine; 4) Riikliku korralduse kujundamine; 5) Riigi Ă”iguskorra kujundamine 6) Riigieelarve kinnitamine 7) Kontrollifunktsioon
Pressikonverentside stenogrammid on avalikud, need avaldatakse valitsuse uudisteportaalis www.valitsus.ee/brf. Valitsuse Ă”igusaktid avaldatakse Riigi Teatajas 10 tööpĂ€eva jooksul pĂ€rast nendele allakirjutamist. Istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud valitsuse töökorralduskĂŒsimused sĂ€testatakse valitsuse mÀÀrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis.
Proteksionism – rahvusriiklik mĂ”tteviis majanduses, alati mĂ”eldakse esmajoones kohalike tootjate peale, luuakse neile eelisolukorda tollide ja tariifide kaudu.

Permutatio – vahetus, vahetamine; vahetusleping ; maksmine, rahaĂŒlekanne veksliga, asetamine, ĂŒleviimine obligationes ex contractu – lepingust tulenev obligatsioon e vĂ”lasuhe obligationes quasi ex contractu – nagu lepingust tulenev obligatsioon e vĂ”lasuhe negotiorum gestio – kĂ€sundita asjaajamine bona fides – hea usk mala fides – pahauskus
PsĂŒhhopaatia on isiksuse psĂŒĂŒhilise struktuuri oluline kĂ”rvalekalle, mille puhul on kĂ”ige enam hĂ€iritud tunde- ja tahteelu harmoonia, mis pĂ”hjustab pidevaid reageerimise iseĂ€rasusi ja kĂ€itumishĂ€ireid. PsĂŒhhopaatiat ei saa kĂ€sitleda haigusena, kuna tal ei ole haigusele iseloomulike faase: algust, kulgu ja lĂ”ppu, vaid ta on pidev hĂ€iritud seisund.
PĂ”hiĂ”igusvĂ”ime on seevastu olemas kĂ”igil eraĂ”iguslikel juriidilistel isikutel ja osalise Ă”igusvĂ”imega ĂŒhendustel, mille vĂ€hemalt ĂŒks osak kuulub mĂ”nele fĂŒĂŒsilisele vĂ”i eraĂ”iguslikule juriidilisele isikule eeldusel, et selle juriidilise isiku taga ei ole ainuĂŒksi riik vĂ”i muu avalik-Ă”iguslik juriidiline isik, vaid vĂ€hemalt ĂŒks fĂŒĂŒsiline isik.

PĂ”himĂ”ttelised alused on sĂ€testatud pĂ”hiseaduses, mis mÀÀrab kindlaks pĂ”hiĂ”igused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusĂ”iguslike sanktsioonidega Millisest seadusest lĂ€htutakse karistuse kohaldamisel? Kar.Ă”ig. kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse lisaks pĂ”hiseadusele ka rahvusvahelise Ă”iguse ĂŒldtunnustatud pĂ”himĂ”tteid ja norme.
Progresseeruvalt kodaniku - ja poliitiliste Ă”iguste (sh hÀÀleĂ”iguse) andmise printsiibi); - Regionaal- vĂ”i vĂ€hemuskeelte Euroopa harta (eesmĂ€rk on regionaalsete ja vĂ€hemuskeelte sĂ€ilitamine Euroopa kultuuripĂ€randi unikaalse koostisosana, mis tĂ€hendab nende kasutamist Ă”iguses, koolides, avalikus, kultuuri-, majandus- ja ĂŒhiskondlikus elus ning massiteabes.
PÀrimiskÔlbmatu on isik, kes on toime pannud pÀrandaja vastu surmaga lÔppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja seadusevastaselt takistas pÀrandajat testamenti tegemast vÔi muutmast vÔi isik, kes hÀvitas vÔi muutis omavoliliselt testamenti vÔi pÀrimislepingut. Esimese jÀrjekorra sugulased on lapsed, teise vanemad ja kolmanda vanavanemad.

PĂ”hiĂ”iguslikult on tagatud ainult Ă”igus minimaalselt vajalikele Ă€raelamisvahenditele, milleks tuleb pidada vĂ€hemalt piisava toidu ja ilmastikule vastava riietuse olemasolu, magamisaset, mis peab olema kĂŒlmal aastaajal köetud ruumis, elementaarseid hĂŒgieenitarbeid, pesemisvĂ”imalust, elementaarset meditsiiniabi ning toimetulekut vĂ”imaldavat haridust.
Positiivne Ă”igus on allika osas tekkinud algselt tavaĂ”iguse aluselt, mis riikluse arengu kĂ€igus ĂŒles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Positiivne Ă”igus on riigilt lĂ€htuv tahteĂ”igus, mis fikseerib subjektiivse Ă”iguse ja juriidilise kohustuse, st Ă”igustuse ja kohustuse millekski, ning vastavad subjektid.
Piiratud sĂŒĂŒdivus - kui isiku vĂ”ime oma teo keelatusest aru saada vĂ”i oma kĂ€itumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on kĂ€esoleva seadustiku §-s 34 nimetatud pĂ”hjusel oluliselt piiratud, vĂ”ib kohus kohaldada kĂ€esoleva seadustiku §-s 60 sĂ€testatut. Joobeseisund - tahtlikult vĂ”i ettevaatamatusest pĂ”hjustatud joobeseisund ei vĂ€lista sĂŒĂŒd.

Positivism on ebasobiv sĂ”na]. Minu arvates tĂ€napĂ€eval on tegemist pigem metodoloogilise, Ă”igusteooria uurimiseseme valiku kĂŒsimusega: kas Ă”igust uuritakse nö Ă”igusekeskselt ehk autorefleksiivselt, mille puhul uurimine on paratamatult seotud kehtiva Ă”igusega, vĂ”i uuritakse nö ekstsentriliselt, Ă”iguse suhtes vĂ€liseid faktoreid arvestades.
PrestiiĆŸ – lugupeetavus, teiste inimeste austus ‱ omand – varandus Reeglina eristatakse kolme kihti: ĂŒlem-, kesk- ja alamkiht - straatumid Sotsiaalne stratifikatsioon ehk ebavĂ”rdsus ehk kihistumine (vertikaalne dimensioon) – inimeste vahelised erinevused hĂŒvedes (raha, staatus), mis seavad osad inimesed paremasse olukorda kui teised.
Poliitiliste organisatsioonide – poliitilised erakonnad (parteid) ning ĂŒhendused (nt valimisliit) – ideoloogia baseerub poliitilisel alusel; muude organisatsioonide ideoloogia vĂ”ib baseeruda ka mingil muul alusel (nt maailmavaatelisel – usuorganisatsioonid) vĂ”i ĂŒhendab nende liikmeid ĂŒhine elukutse (nt kutseĂŒhingud) vĂ”i huviala (nt jahimeeste seltsid).

PĂ€rimine on seaduse alusel tekkiv Ă”igusjĂ€rglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara ĂŒleminek ĂŒhelt inimeselt (pĂ€randajalt) teisele vĂ”i teistele (pĂ€rija(te)le) on seotud esimese surmaga III. Notar avaldab hiljemalt 2 tööpĂ€eva pĂ€rast PM algatamist selle kohta teate vĂ€ljaandes Ametlikud (pĂ€randi avanemisega) (PĂ€rS § 1). Teadaanded.
PĂ€rimisleping – pĂ€randaja ja teise isiku kokkulepe, millega pĂ€randaja nimetab teise lepingupoole vĂ”i muu isiku oma pĂ€rijaks vĂ”i mÀÀrab talle annaku, sihtkĂ€sundi vĂ”i sihtmÀÀrangu, samuti kokkulepe pĂ€randaja ja pĂ€rija vahel, millega viimane loobub pĂ€rimisest. Erinevused:  PĂ€rimislepingus tehtud korraldusi ei saa ĂŒhepoolselt muuta
PeatĂŒkist - §7 kuni §23; rakendusseadusest §3, §4, §5; Köhleri Ă”pikust lk 54-57; tĂ€iendavalt: Perekonnaseadus 11. peatĂŒkk, §50, lĂ”ik 2 ja §70’; tsiviilkohtumenetluseseadustikust peatĂŒkid 51, 52 ja 53 3. JURIIDILISED ISIKUD 3.1. Juriidilise isiku mĂ”iste Vt. TsÜS §24 - Juriidiline isik on seaduse alusel loodud Ă”igussubjekt.

Patent on leiutaja ainuÔigus oma uudsele, tööstuslikult kasutatavale tehnilisele seadmele, meetodile, materjalile vÔi nende kombinatsioonile. Tööstusdisainilahendusena mÔistetakse uudse, originaalset esteetilist lahendust tööstustootele, millel on tÀhtis osa toote maine kujundamisel ning mis mÀÀrab tööstustoote vÀlimuse.
PĂ”hiliseks teooriaks on subjektiteooria kus toimub diferentseerimine teineteisega suhtlevate subjektidega, kui subjektid on omavahel vĂ”rdsetes sidemetes (koordinatsiooni sidemed) siis valitseb nende vahel eraĂ”igus, aga kui ĂŒks objekt on teisele allutatud on tegemist avaliku Ă”igusega. Kuigi vĂ”ib subordinatsioonisuhted olla olemas ka eraĂ”iguses.
Puhkusetasu - pÔhipuhkuse kasutamise ajal on töötajal Ôigus saada puhkusetasu, mis arvutatakse keskmise töötasu alusel TLS § 29 lg 8 sÀtestatud korras (TLS § 70 lg 1). Tööandja kohustub maksma töötajale puhkusetasu vÀlja hiljemalt eelviimasel tööpÀeval enne puhkuse algust, kuid selles on vÔimalik ka teisiti kokku leppida.

Piiskopp on sunnitud orduga lepingu tegema, et ordult oma vasallide vastu tuge saada, kes sĂ”na ei kuula ja kiriku omandust vĂ€givaldselt enese kĂ€es peavad (U. B. VI, 2724, a. 1238). Sellevastu ei tarvitsenud vasallide vahekord pĂ€rismaalastega alguses, niikaua kui mĂ”lemad enam-vĂ€hem ĂŒheĂ”iguslikud olid, vahest mitte nii halb olla.
Pankrotimenetluse raugemine tÀhendab pankrotimenetluse lÔppemist pÔhjusel, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks vÔi ei maksa vÔlgnik, vÔlausaldaja vÔi kolmas isik raha pankrotimenetluse kulude katteks juhul, kui vÔlgnikul endal vara puudub, kuid esinevad vara tagasivÔitmise vÔi kolmandate isikute vastu nÔuete esitamise vÔimalused.
PeatĂŒki kohaselt on Ă”iguskantsler oma tegevuses sĂ”ltumatu ametiisik, kelle ĂŒlesandeks on: Ă”igusaktide pĂ”hiseadusele vastavuse kontroll, Ă”igusloome pĂ”hiseaduslikkuse ĂŒldistaja ja sellest Riigikogule ettekande tegija, ettepanekute tegija Riigikogule pĂ”hiseaduslike institutsioonide tippametnike kriminaalvastutusele vĂ”tu otsustamiseks.

PĂ€randaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule ĂŒle lĂ€heb Tahteavalduse(pĂ€rimisleping) vĂ”i seaduse alusel(Pseadus mÀÀrab Ă€ra kes on pĂ€rija) Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema-poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tĂ€did, onud) jĂ€rjekorra pĂ€rijad.
Punktis 20 on vastus esimesele kĂŒsimusele: EMÜ asutamislepingu artiklit 30 tuleb tĂ”lgendada selliselt, et siseriiklikud eeskirjad, millega kohustatakse kĂ”iki importijaid ostma teatav osa oma vajaminevatest naftasaadustest riigi territooriumil asuvast rafineerimistehasest, on koguselise impordipiiranguga samavÀÀrse toimega meede.
Posti teel - Selleks on kolm viisi: tĂ€htkiri – kui eriseadus vĂ”i mÀÀrus kasutab sĂ”nastust posti teel, tuleks seda kĂ€sitada tĂ€htkirjaga saatmisena; lihtkiri – sel viisil vĂ”ib dokumendi saata, kui seda lubab eriseadus vĂ”i mÀÀrus; vĂ€ljastusteatega tĂ€htkiri – saadetakse juhul, kui selleks kohustab seadus vĂ”i mÀÀrus.

Praktiline mĂ”istlikkus on eriline pĂ”hivÀÀrtus, sest selle kaudu tuvastame ja pĂŒĂŒame realiseerida kĂ”iki teisi pĂ”hivÀÀrtusi [ega mitte vastuolu vÀÀrtusega-iseeneses?]. Praktiline mĂ”istlikkus on ka meetod inimhĂŒvede kĂ€situse muutmiseks praktilise ja konkreetse kĂ€itumise juhisteks. F-e arvates on see moraalifilosoofia keskne kĂŒsimus.
Panevezys - Saldutiskise raudtee kohtuasi: Kohtuasja algatas Alalises Rahvusvahelises Kohtus Eesti riik 1937.a Leedu riigi vastu pĂ”hjuseks, et Leedu riik, kes haldas Ă€riĂŒhingule Esimene Juurdeveo Raudtee selts Venemaal kuuluvat Penevezys- Saldutiskise raudteed, oli rikkunud nimetatud Ă€riĂŒhingu varalisi Ă”igusi sellel raudteel.
Paragrahvis 95 on selgelt vÀlja toodud, et pÀrimisleping on oma testamendis vÔi pÀrimislepingus paneb pÀrijale vÔi annakusaajale (sihtkÀsunditÀitjad) kohustuse, ilma laadilt kÀsutustehing ning see, et pÀrimislepingus saab teha selliseid pÀrimisÔiguslikke kÀsutusi nagu et kellelgi tekiks sellele kohustusele vastavat Ôigust.

PÀrimise aluseks on seadus (seadusjÀrgne pÀrimine) vÔi pÀrandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pÀrimine testamendi jÀrgi) vÔi pÀrimislepingus (pÀrimine pÀrimislepingu jÀrgi). PÀrimisÔigust pÀrimislepingu jÀrgi eelistatakse pÀrimisÔigusele testamendi jÀrgi, neid mÔlemaid aga pÀrimisÔigusele seaduse jÀrgi.
Proportsionaalsus – kui kaasnevad tsiviilisikute vigastused on suuremad kui saavutatav sĂ”jaline kasu, ei tohi rĂŒnnata sĂ”jalist objekti.
PĂ”hiseadus - riigi tĂ€htsaim Ă”igusakt, mis reguleerib ĂŒhiskonna ja riigi seisukohalt kĂ”ige tĂ€htsamaid suhteid. Eesti Vabariigi kehtiv pĂ”hiseadus on vastu vĂ”etud rahvahÀÀletusel 28.juuni 1992. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused tĂ€iendavad pĂ”hiseadust ja nende loetelu on sageli Ă€ra toodud pĂ”hiseaduse tekstis.

Parlament on aktiivselt kaasatud Ôigusaktide koostamisse, mis mÔjutavad kodanike igapÀevast elu. Need kÀsitlevad muu hulgas keskkonnakaitset, tarbijate Ôigusi, vÔrdseid vÔimalusi, transporti ning töötajate, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumist. Parlament jagab koos nÔukoguga Euroopa Liidu aastaeelarvega seotud
Paljudes riikides on loobutud aktsia nimivÀÀrtuse nĂ”udest ning on lubatud vĂ€lja lasta ka nimivÀÀrtuseta aktsiaid (sama reeglistik saab olema ka Eestis lubatud seoses euro kasutuselevĂ”tmisega). VĂ€iksema kui 10-kroonise nimivÀÀrtusega aktsia loetakse tĂŒhiseks, selle vĂ€ljaandjad vastutavad vĂ€ljaandmisest tekkinud kahju eest.
PÀrand on pÀrandaja vara koos kÔigi Ôiguste ja kohustustega, mis avaneb pÀrandaja surma vÔi surnuks tunnistamise korral.

PĂ”hivajadused – ILO poolt defineeritud kui perekonna minimaalsed nĂ”udmised eratarbimiseks (toit, peavaru, riietus) ja esmatĂ€htsad avalikud teenused (puhas joogivesi, sanitaartingimused, ĂŒhiskondlik transport jne) Inimarengu indeks HDI – mÔÔdab elukvaliteeti oodatava eluea, haridustaseme ja materiaalse elatustaseme alusel.
Pankrotimenetluses on nĂ”uded ettevĂ”tte vastu jÀÀva suurusega (kui pankrot on vĂ€lja kuulutatud). Saneerimismenetluse kĂ€igus toimub nĂ”uete ĂŒmberkujundamine, mille kĂ€igus vĂ”ib muuhulgas pikendada nĂ”ude tĂ€itmise tĂ€htaega, rakendada osamakseid nĂ”ude tasumiseks, vĂ€hendada vĂ”lasummat vĂ”i asendada vĂ”lg ettevĂ”tt eaktsiatega.
Perekonnaseisuasutus - registreerid sĂŒnde ja surmi, kinnitab abieluse sĂ”lmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeĂ”iguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning vĂ€ljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri vĂ€ljavĂ”tteid.

Prokurist on ettevÔtja esindaja, kellel on Ôigus esindada ettevÔtjat kÔikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel.
Puberteediea lĂ”puks on laps seksuaalse arengu faasid lĂ€binud ning seksuaalselt kĂŒps, st. tunge enam ei jĂ€rgita, sest seda on tĂ”kestama hakanud moraal (nt. hĂ€bi, vastikustunne jms.). Freudi teooria alusel on 5 seksuaalse arengu faasi: 1 - Oraalne faas - sĂŒnnist kuni 12 (mĂ”nel juhul 18) elukuuni; 2 - Anaalne faas - 1-3 eluaastani.
Protsessi rakenduslik - kriminoloogilise uurimise protseduuridest, mis on ĂŒles ehitatud pĂ”himĂ”ttel “lihtsamalt keerulisemalt”. Komplekti iga vaadeldav protseduur erialdi vĂ”etuna vĂ”imaldab saada teatavad lĂ€bilĂ”ike kuritegevuse sotsiaalse determineerimiseprotsessist, toob esile selle protsessi mingi konkreetse tahu vĂ”i lĂŒli.

PÀdevusse avalik - Ôiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sÀtestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine, seadusega halduskohtu pÀdevusse antud muude asjade lahendamine. Sama paragrahvi lg 2 jÀrgi halduskohtu pÀdevusse ei kuulu avalik-Ôiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus nÀeb ette teistsuguse menetluskorra.
PĂ€randis on vallasasi, mis olemata peaasja osa teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (vt TSÜS §57, lĂ”ige 1). (nt lukk ja luku vĂ”ti, tsello ja tsello poogen). PĂ€randise olemise ĂŒheks oluliseks tingimuseks on ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi olemasolu.
PĂ€risorjuse olemus – sunnismaisus, mĂ”isnik oli talupoja omanik (teda vĂ”is mĂŒĂŒa tema kasutuses olevast maast lahus, sest maa oli mĂ”isa omand), mĂ”isnik sĂ€ilitas kodukariĂ”iguse (karistuseks mÀÀrati sageli ihunuhtlus); olid ka kitsendused vallasvara omamisel; ei saanud esitada kaebust mĂ”isniku vastu vastutusele vĂ”tmiseks.

Poliitika sisuks on inimesed, formaalseks kujuks on vÔimukorraldus (aristokraatia, demokraatia vms), kujundajaks on seadusandja vÔi valitseja ning eesmÀrgiks on hea elu. Vorm on see, tÀnu millele vormita materjalist saab mingi asi. Igas asjas, mida me oma meelte ja aruga tunnetame, on vorm (idee) ja mateeria lÀbi pÔimunud.
PĂ”hiĂ”iguste kandjaiks on ka juriidilised isikud sel mÀÀral kui see on kooskĂ”las juriidiliste isikute ĂŒldiste eesmĂ€rkidega ning vastavate pĂ”hiĂ”iguste olemusega – juriidilisel isikul ei ole kindlasti Ă”igust elule ning haridusele vĂ”i abile puuduse korral, kĂŒll aga on Ă”igus omandile, vĂ”i Ă”igus Ă”iglasele kohtumĂ”istmisele.
PĂ”hjamaades - Rootsis ja Soomes hakkas sĂ€testatud (kirjutatud)Ă”igus kĂ”rvale tĂ”rjuma vana tavaĂ”igust juba XIV-XV saj Kuid kirjutatud Ă”iguse sisu oli peamiselt vana romaani-germaani pĂ”hi, mille mĂ”jutused tulid varaseimal perioodil kanoonilise Ă”iguse kaudu ning pĂ€rast seda alates XVIIsajandist ĂŒlikoolide vahendusel.

Peamiseks Ôigusallikaks on normatiivakt. Angloameerika Ôigusperekond: Tekkis keskajal Inglismaal, umbes 11 saj. Olulised tunnused: 1) TÀhelepanu on pööratud konkreetse situatsiooni lahendamisele (konkreetne norm) 2) On loodud kohtuniku poolt, lahendab konkreetse situatsiooni selle normiga 3) Peamiseks Ôigusallikaks on pretsedent.
Personaal – liikmeskond kujuneb kas vastava kutseala ĂŒhendusena vĂ”i vabatahtlikkuse alusel teatud huvist lĂ€htuvalt.
PakendijÀÀtmete taaskasutus - toimub pakendijÀÀtmete ringlussevÔtuna vÔi energiakasutusena PakendijÀÀtmete ringlussevÔtt- jÀÀtmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmÀrgiga kasutada materjali kas esialgsel vÔi muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevÔtt, kuid vÀlja arvatud energiakasutus.

PĂ”hiseaduse alusel on presidendil Ă”igus vastu vĂ”tta: 1. erakorralisi dekreete – juhul kui riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmuvad edasilĂŒkkamatud riiklikud vajadused 2. hĂ€dadekreete – edasilĂŒkkamatud riiklikud vajadused ilmnevad valitsuse vĂ€lja kuulutatud eriolukorras, kus riigikogu ei saa vĂ”i ei jĂ”ua kokku tulla.
Planeerimisdokument on ĂŒleriigiline, maakonna-, ĂŒld- vĂ”i detailplaneering planeerimisseaduse tĂ€henduses, strateegiline arengukava riigieelarve seaduse tĂ€henduses, vĂ”i muu kava, programm vĂ”i strateegia, mille kehtestab Riigikogu, Vabariigi Valitsus, valitsusasutus, maavanem vĂ”i kohaliku omavalitsuse organ Ă”igusaktiga.
Preambulis on pouvoir constituant (juttu rahvast, kes vĂ”ttis vastu pĂ”hiseaduse ehk konstitueeris riigi) §56 KĂ”rgeimat riigivĂ”imu teostab rahvas hÀÀleĂ”iguslike kodanike kaudu (rahva tĂ€hendus suurem – teostavad vĂ”imu kellegi kaudu) §105 (2) Rahva otsus tehakse hÀÀletamisest osavĂ”tnute hÀÀlteenamusega.

PĂ€randvara hoiumeetmed on pĂ€randvara valitsemise korraldamine ja TsMS-s sĂ€testatud hagi tagamise abinĂ”ude rakendamine (nt kohtulik hĂŒpoteek, vara arestimine). EesmĂ€rk on tagada pĂ€randvara sĂ€ilimine ja selle eesmĂ€rgipĂ€rane valitsemine kohtu jĂ€relvalve all. PĂ€randvara hoiumeetmeid rakendab kohus hagita menetluse korras.
Privaatsel ehk isiklikul tasandil toimub kaks etappi: 1) mÔtlemisaktid, mille kÀigus teostatakse a) mÔistmine, b) otsustamine ja c) mÔttekÀik; 2) mÔtlemisaktide tulemuseks on mÔttetegevuse produktid, isiklikud mÔtlemise vormid: a) isiklikud mÔisted, b) otsustused, c) personaalses mÔtlemises toimuv arutlus.
PĂ€raldis – vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt lukk ja luku vĂ”ti, viiul ja poogen) (vt TSÜS §57 lg 1). PĂ€raldiseks olemise ĂŒheks oluliseks tingimuseks on ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi olemasolu.

PĂ€rimisregister on riiklik elektrooniline register, kuhu kantakse andmed testamentide, pĂ€rimislepingute, pĂ€randvara hoiumeetmete, pĂ€rimismenetluste, pĂ€rimistunnistuste ja pĂ€randvara ĂŒhisusest osa vÔÔrandamise kohta18. Notarid kannavad pĂ€rimisregistrisse pĂ€rimismenetlusega seotud andmeid ja testamendi andmeid.
Praeguses asjas on tuvastatud, et Pooled vaidlevad selle ĂŒle, kas testamendi tĂŒhisuse tuvastamiseks PĂ€rS § 93 ja TsÜS § 13 lg 1 alusel testaator suri 3. jaanuaril 2003. Hagi esitati 24. mail 2004. Seega ei ole hageja kaotanud Ă”iguslikku peab hageja olema pĂ€randi PĂ€rS §-s 117 sĂ€testatud korras vastu vĂ”tnud.
P1x on kujutus (funktsioon), mis seab igale hulga M elemendile (indiviidile) x vastavusse ĂŒhe kindla tĂ”evÀÀrtuse 1 (tĂ”ene) vĂ”i 0 (vÀÀr). Hulka M, millel predikaat on mÀÀratud, nimetatakse selle predikaadi baashulgaks (domain)2. Hulga M elemente x∈ M nimetatakse selle predikaadi indiviidideks.

PĂ”hiseaduse preambula - Meie, Ameerika Ühendriikide rahvas, selleks, et moodustada veel tĂ€iuslikum/ parem ĂŒhendus, seada jalule Ă”iglus, kindlustada sisemina rahu, pakkuda ĂŒhist kaitset, arendada tervishoidu, ja kindlustada meie vabadus ja meie Ă”itseng, mÀÀrame ja loome selle Ameerika Ühendriikide Konstitutsiooni.
Prismas on lihtne liikuda ja vajalikke tooteid leida - vahekĂ€igud on avarad, tooted on pĂŒĂŒtud paigutada vĂ”imalikult loogiliselt, leidmist hĂ”lbustavad suured viidad riiulite kohal; ‱ Prismas on rÔÔmsameelne, reibas ja teenindusvalmis personal; ‱ Prismas on kiire ja kliendisĂ”bralik kassateenindus.
PrĂŒgila - on jÀÀtmekĂ€itluskoht, kus jÀÀtmed ladestatakse maa peale vĂ”i maa alla, kaasa arvatud jÀÀtmekĂ€itluskoht, kuhu jÀÀtmetekitaja ladestab jÀÀtmed tekkekohal (kĂ€itisesisene prĂŒgila), ja jÀÀtmekĂ€itluskoht, mida kasutatakse pĂŒsivalt jÀÀtmete vaheladustamiseks vĂ€hemalt aasta vĂ€ltel.

Presidiaalne – valitseja otse rahva poolt valitud Poolpresidiaalne – vĂ€ga tugev president, nt vĂ”imalus parlamenti laiali saata (nt USA, Prantsusmaa) ‱ LĂ€birÀÀkimiste demokraatia / argumentatsiooni demokraatia LĂ€birÀÀkimiste demokraatia - otsuseid langetatakse pragmaatiliste otsuste tagajĂ€rjel.
PuhkepĂ€ev - l lisapuhkepĂ€ev kuus, mille eest tasutakse keskmise palga alusel riigieelarve vahenditest. RiigipĂŒha ja rahvuspĂŒha on ĂŒldjuhul puhkepĂ€evad, sĂ€testatud pĂŒhade ja tĂ€htpĂ€evade seaduses. Selle kohaselt on rahvuspĂŒha ja puhkepĂ€ev 24. veebruar -iseseisvuspĂ€ev, Eesti Vabariigi aastapĂ€ev.
Pulbri - kotikesed Pakendis, mis vÔimaldab toodet tarbida vÀikeste mÔÔdetud kogustena(nt. Tilgutuspudel) Mis erinevus on toidulisandil ja ravimil? Toote eesmÀrk Toimeaine kogus Turustamise kuju Esitlemiseviis Sööge hÀsti tasakaalustatud, mitmekesist ja toitaineliselt tÀisvÀÀrtuslikku toitu.

PĂ”hiĂ”igusnormid on ĂŒlimalt avatud ja mÀÀramatud, mis tingib selle, et me oleme selles klassikalises olukorras, et mida tĂ€htsam on ĂŒks ese, seda mÀÀramatum ja avatum ta on. PS vĂ”imaldavad vĂ€ga laia tĂ”lgendust, samas tuleb seda teostada vĂ€ga suure vastutustundega, kuna need puudutavad meie kĂ”igi elu.
PĂ€rimisregistrist on vĂ”imalik pĂ€randaja kohta saada andmeid selle kohta, kas tema pĂ€rimismenetlus on algatatud, kas tema pĂ€rimismenetlus on lĂ”petatud ning kes on pĂ€rijad, kas pĂ€rijad on loovutanud pĂ€randvara ĂŒhisuse osasid, kas ta oli teinud testamendi ning kas on rakendatud pĂ€randvara hoiumeetmeid.
PĂŒsijÀÀtmed - tavajÀÀtmed, milles ei toimu olulisi fĂŒĂŒsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. PĂŒsijÀÀtmed ei lahustu, pĂ”le ega reageeri muul viisil fĂŒĂŒsikaliselt vĂ”i keemiliselt Biolagunevad jÀÀtmed- anaeroobselt vĂ”i aeroobselt lagunevad jÀÀtmed, nagu toidujÀÀtmed, paber ja papp.

PĂ€raldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (nt viiul ja poogen). Asja vili on asjast loodusjĂ”ul vĂ”i inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab Ă”igussuhte tĂ”ttu.
Pct - sĂŒsteem ei anna patendile automaatselt Ă”iguskaitset rahvusvahelises taotluses mĂ€rgitud riikides, vaid ainult lihtsustab patenditaotluse esitamist paljudes vĂ€lisriikides korraga ja annab patenditaotlejale lisaaega patenditaotluse lĂ”plikuks esitamiseks teda huvitavates vĂ€lisriikides.
Peatamine – mÀÀrusega: ‱ Raske haiguse tĂ”ttu ‱ Pikemaajaline Ă€rasĂ”it kodukohast vĂ”i töölĂ€hetus ‱ Kui ĂŒks pooltest sureb ja on vaja otsustada Ă”igusjĂ€rglus ‱ Ku ion vaja oodata kriminaalotsust – mĂ”nes teises sellega haakuvas asjas Menetlust jĂ€tkatakse uuendusega, mÀÀrusega.

Positiivne Ă”igus on allika osas tekkinud algselt tavaĂ”iguse aluselt, mis riikluse arengu kĂ€igus ĂŒles kirjutati, kuid allikaks on ka pretsedent, leping, tuntud juristide arvamus jne. Riigi avaliku vĂ”imu organisatsiooni poolt loodud ning kogu kehtivat Ă”igusnormistikku tĂ€h. mĂ”istega positiivne Ă”igus.
PĂ”lvnemine - indiviidi pĂ€rinemine oma eellasest, mis on seaduses ettenĂ€htud korras tĂ”estatud: – geneetiline pĂ”lvnemine (PKS § 38 lg 2 ja 3) – Ă”iguslik pĂ”lvnemine (PKS § 38 lg 1) ‱ emadus - mÀÀravaks reeglina geneetiline pĂ”lvnemine ‱ isadus - mÀÀravaks pigem Ă”iguslik pĂ”lvnemine
PĂ€randaja – isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule ĂŒle lĂ€heb Surnud isiku Ă”igsusjĂ€rgsed mÀÀratakse kindlaks: 1) PĂ€rimisseaduse alusel 2) PĂ€randaja enda tahte jĂ€rgi, mis on avaldatud testamendis PĂ€rand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pĂ€randaja surmapĂ€ev

Protesti kohaselt on suulise enampakkumise kord hoonestusÔiguse seadmiseks sÀtestatud N.Linna linnavara eeskirja paragrahvides 21,23 ja 53. Eeskirja paragrahv 21 lg.3 kohaselt on enampakkumise lÀbiviija kohustatud kehtestama enampakkumise sammu suuruse ja avalikustama selle enne pakkumiste alustamist.
Personaalne moe - ja ilunĂ”ustamine ‱ Iluteenused Tallinnas ‱ Iluteenused Tartus ‱ Kellassepp, kullassepp ja graveerimine ‱ Internetipunkt ja WiFi ‱ Pakkimine ja lilled ‱ RĂ€tsep Tartu Kaubamajas ‱ Parim kingitus ‱ Transporditeenus ‱ Selveri köök ‱ Selveri retseptid ‱ Parkimine
Poliitilised kaalutlused ehk rolli. Kuid siin jĂ”uame me veel ĂŒhe mitmetasandilise kohtuliku kontrolliga seotud probleemi juurde: Ă”iguslik vaidlus jĂ”uab mitme vastuolulise, eri Ă”iguskordades lĂ”plikuna kehtiva kohtuotsuse korral tupikusse, kust pÀÀsetakse vĂ€lja vaid poliitiliste lĂ€birÀÀkimiste teel.

Piirhind – sama toimeainega ravimid pannakse kokku, odavuselt teise hind mÀÀratakse piirhinnaks (keskmise pĂ€evase doosi hind). Kui on ĂŒksik, siis tehakse hinnakokkulepe SoMi ja edasimĂŒĂŒja vahel, viimane peab esitama ravimi hinna teistes maades-ka tootjamaal ja ennustatava mĂŒĂŒgimahu.
Pooltel on   vĂ”rdne   Ă”igus   ja  vĂ”imalus oma nĂ”uet pĂ”hjendada ja vastaspoole esitatuÂ ĂŒmber lĂŒkata vĂ”i sellele vastu vaielda. Pool mÀÀrab ise, mis  asjaolud ta oma nĂ”ude pĂ”hjendamiseks esitab ja milliste tĂ”enditega neid asjaolusid tĂ”endab. 
PĂ”hiĂŒlesanneteks on mĂ”jutada tarbijapoliitikat ja tarbijakaitsealast Ă”igusloomet, esindada tarbijate huve suhetes valitsusasutuste ning kauplejate vĂ”i tootjatega, nĂ”ustada ja teavitada tarbijaid, korraldada tarbijakaitsealaseid uuringuid ning kasutada teisi TKS § 15 lg 2 tulenevaid Ă”igusi.

Paiksustsensus on mingi riigi kodakondsuse saamiseks nÔutav aeg, kaua indiviid peab seal riigis enne elama (Eestis 5 aastat, San Marinos 20 aastat) Keeletundmine Isiklik sooviavaldus koos ustavusvandega uuele riigile MÔndades riikides saavad naised abielludes automaatselt mehe kodakondsuse.
Positiivne mÀÀratlus - avalik haldus on mitmekesine, konditsionaalne vĂ”i ĂŒksnes eesmĂ€rgistatud, ĂŒldist huvi silmas pidav ja vastutav, plaaniline, tĂ€idesaatev ning kujundav tegevus kogukonna asjade kasutamisel Negatiivne mÀÀratlus – haldus on kĂ”ik see, mis ei ole seadusandlus ja kohtuvĂ”im
Vote UP
-1
Vote DOWN
Politseiriik –  selle puhul ei tunnistata inimeste isiklikke Ôigusi, pole tagatisi politsei ega muude  sunniorganite omavoli vastu. Riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bĂŒrokraatlik ning inimeste eraelu  onÂ ĂŒksikasjalikult reglementeeritud. Haldusriik on riigivĂ”imukorraldus, kus kĂ”ige tĂ€htsamat osa etendavad riigi tĂ€idesaatva vĂ”imu  organid ja neil on vĂ”imalik otsustavalt mĂ”jutada nii seadusandliku kui ka kohtuvĂ”imu tegevust

Pantija on kohustatud pandipidajale viivitamata teatama ettevĂ”tte majandamise peatamisest vĂ”i ettevĂ”tte jagamisest, vÔÔrandamisest vĂ”i muul viisil ĂŒleandmisest, samuti vara vĂ€henemisest, kui tagatise vÀÀrtus oluliselt langeb, samuti vara vĂ”i selle suurema osa hĂ€vimisest.
PÀrimisÔiguses on tehingu sisu ja ka 3 teine lause) 4) sihtmÀÀrang 3) vastastikune 94) vormireeglid imperatiivselt reguleeritud, samas kui vÔlaÔiguslike lepingute sisu puhul on enamasti (PÀrS § 76-77) testament vaid 1996. a pÀrimisseaduses: tegu eelkÔige dispositiivsete normidega.
PandiĂ”igusega on tagatud ka nĂ”udega seotud kĂ”rvalnĂ”uded, sh intressid ja leppetrahv, kui seaduses ei ole sĂ€testatud vĂ”i tehingus kokku lepitud teisiti, samuti menetluskulud, asja mĂŒĂŒgiga seotud kulutused ja pandipidaja poolt pandieseme sĂ€ilitamiseks tehtud vajalikud kulutused.

Protokollis on selle sĂ”nastuse kohta mĂ€rgitud jĂ€rgmist: „Siin oli pĂ”hiseaduse pĂ”himĂ”te maksmas, et piinlik on omale palka mÀÀrata ja et seda wĂ”ib muuta ainult tulewase riigiwolikogu koosseisu kohta ja praegune koosseis ei wĂ”i seda muudatust enese kohta mitte ette wĂ”tta.
PĂ€randvara jagamine on kokkuleppeliselt. 3. Notaritest – vaba elukutse esindajad, tegutsevad oma nimel, tööd juhib notarite koda, justiitsministeerium ja notari ametitoimingud on: 1. Tehingute ja tahte avalduste tĂ”estamine 2. Lihtsamad toimingud: allkirjade ja Ă€rakirjade kinnitamised.
PĂ”hiseadus – sĂ€testab riigi Ă”igusliku pĂ”hikorra; Seadus formaalses mĂ”ttes – Riigikogu (rahvahÀÀletus) tahteakt seaduse vormis sĂ”ltumata sisust; Seadus materiaalses mĂ”ttes – sisu jĂ€rgi eristamine, sisaldab Ă”igusnormi; Seadluse jĂ€rgi vĂ”ib president anda Ă”igusnorme.

PĂ”hjavesi - maapĂ”ues sisalduv vesi; mineraalvesi on pĂ”hjavee alaliik Mereala-hĂ”lmab sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit ĂŒheskoos, kaasa arvatud nende all asuv merepĂ”hi ja maapĂ”u merealapiiride seadusega ning Eesti Vabariigi vĂ€lislepingutega kehtestatud ulatuses
PolĂŒgraaf ehk „valedetektor“: Aparatuursed meetodid, mille abil inimese psĂŒggofĂŒsioloogilisi- eelkĂ”ige emotsionaalseid- reaktsioone registreerides ja mÔÔtes pĂŒĂŒtakse kindlaks teha, kas inimene valetab vĂ”i varjab mingit olulist (kas sĂŒĂŒlist vĂ”i kaasteadvat) teavet.
PĂ”himĂ”tteliselt rahvas on suverÀÀnne ning tal on Ă”igus saata laiali valitsus, mis astub ĂŒle inimeste pĂ”hiĂ”igustest, kui praktikas see Locke’i arvates nii lihtne ei ole. Et vĂ€ltida korratust, vĂ€idab Locke, et rahvas ei peaks esimese valitsuse ĂŒleastumise pĂ€rast veel vastu hakkama.

PĂ€rimise korral on tegemist aga universaalse e. tĂ€isĂ”igusjĂ€rglusega, ‱ pĂ€rimisĂ”igus kui eraĂ”iguse osa ei reguleeri kĂ”iki isiku surmaga tekkivaid Ă”iguslikke sest ĂŒks tsiviilĂ”iguse subjekt lĂ”peb ja tema asemele astub teine vĂ”i teised ning kĂ”ik temale kuulunud kĂŒsimusi.
PĂ”histamata akt on ebaseaduslik seepĂ€rast, et pĂ”histatuse nĂ”ue on tavaliselt seaduses fikseeritud (nt kohtuotsuse tĂŒhistamise aluseks on tema pĂ”histamatus). 3. Otstarbekohane: a. Seadus ise annab ainsa otstarbekohase lahendi kĂ”ikidele juriidilist tĂ€hendust omavatele asjadele.
Passiivne tööpoliitika – tegeleb tööpuuduse tagajĂ€rgede leevendamisega, andes sotsiaalseid garantiisid. Töötu abiraha – rahaline toetus, mida töötu saab kindla aja jooksul 9.1. TĂ€ishĂ”ive mĂ”iste TĂ€ishĂ”ive on olukord majanduses, kus kĂ”ik ressursid on tĂ€ielikult rakendatud.

Positiivne Ă”igus - kehtiv Ă”igus *TsiviilĂ”igussuhte ese- millele Ă”igussuhe on suunatud(pastaka laenuleping) Tasulistes Ă”igussuhetes on alati ĂŒheks suhtepooleks raha, rendi poolest on ka rendiobjekt ja raha *Subjektid- kui on tekst, siis esmalt tekstist vĂ€lja kirjutada subjektid
PÀrandvara hoiumeetmetena on § 110 lÔikes 2 nimetatud: sÀtestas § 117 lg 2: PÀrija, kes pÀrandvara valdab, kasutab vÔi kÀsutab, vÔib pÀrandist loobuda, 1) pÀrandvara valitsemise korraldamine; esitades pÀrandist loobumise avalduse kÀesoleva seaduse §-s 118 sÀtestatud tÀhtajal.
PĂ”randal - libedad plaadid) 5) KAITSE MÜRA EEST ehitusmĂŒra ei tohi kahjustada lĂ€heduses oleva inimese tervist, peab saama rahuldavalt magada, elada ja töötada; sots ministri mÀÀrus 4. mĂ€rts 2002 nr 42 – mĂŒra normtasemed elu ja puhke aladel, elamutes ja ĂŒhiskasut.

Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad, seened, ulukid riigile vÔi omavalitsusele kuuluvas metsas) vÔi kui omanik on valduse lÔpetanud valdusest loobumise tahtega (on talle kuulunud asja n-ö "ara visanud"). 3. Vallasomand tekib leiu omandamisega.
Puhaseksport – ekspordi ja impordi vahe Hinnatase P – nĂ€itab, kuidas on hinnad vĂ”rreldes baasperioodiga muutunud, levinuim nĂ€itaja on SKP deflaator Klassikaline koolkond – ĂŒks kahest levinuimast kogunĂ”udluse-kogupakkumise tasakaalu kujunemise ja olemuse kĂ€sitlusest.
PÀrimise aluseks on seadus (seadusjÀrgne pÀrimine) vÔi pÀrandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pÀrimine testamendi jÀrgi) vÔi pÀrimis-lepingus (pÀrimine pÀrimislepingu jÀrgi). AlljÀrgnevalt on kÀsitletud pÀrimist testamendi jÀrgi, eriti testamendi liike.

PĂ€rimisvĂ”ime – igal Ă”igusvĂ”imelisel isikul; fĂŒĂŒsiline isik, kes oli surma ajal elus vĂ”i juriidiline isik, kes oli sellel ajal olemas; erandiks eostatud laps PĂ€rimiskĂ”lbmatu isik, kes:  Tahtlikult ja Ă”igusvastaselt pĂ”hjustas pĂ€randaja surma vĂ”i pĂŒĂŒdis seda teha
Perioodiks – ehk siiskirjutatud ja kirjutamata Ă”iguse periood (Ă”iguse eelajalugu ja Ă”iguse ajalugu).Enne kirjutatud Ă”iguse kujunemist: sugukondlik Ă”igus, Ă”igus kui sotsiaalne kord pole piisavalt eraldatud tava- jamoraalikorrast, normatiivsed ĂŒldistused olid lihtsad.
PĂ”hiseaduse normid on ĂŒlimusliku juriidilise jĂ”uga, on nn. baasnormideks teistele Ă”igusnormidele. PĂ”hiseadus on aluseks ja mÀÀraks haldusele ning haldusĂ”igusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt vĂ”i kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega; 2) formaalsed seadused.

Pankrs – s on defineeritud, mida mĂ”istetakse maksejĂ”uetuse ja pankrotina (§1). MaksejĂ”uetuse ja pankroti mÀÀratlusi ei tule kĂ€sitleda kĂ”ikehĂ”lmavate definitsioonidena, eesmĂ€rgiks on selgitada, millises tĂ€henduses neid mĂ”isteid seaduse tekstis kasutatakse.
PĂ”hidilekti tuletised on teod millede karistatavus vajab lisaks pĂ”hidilektile tĂ€iendavat pĂ”hisust ja tĂ€iendavat tuvastamist.Olulisemad ĂŒleminekud pĂ”hidilekti tuletisele vĂ”ivad olla: 1.Esialgu tahtlikuna nĂ€iv sĂŒĂŒtegu vĂ”ib osutuda hoopis ettevaatamatusest toime pandud teoks.
PĂ”hiidee - ĂŒksikud Ă”igusnormid on kohustavad niivĂ”rd, kuivĂ”rd nad on kooskĂ”las (pole vastuolus) ĂŒleĂŒldise loodusĂ”igusega (loomuĂ”igusega). Kehtivad on ĂŒksikud Ă”igusnormid seetĂ”ttu, et nad ongi kooskĂ”las ĂŒleĂŒldise loomuĂ”iguse normidega, mis juhivad esimesi.

PĂ€rimisseaduse kohaselt on siis, kui ei ole teisi pĂ€rijaid, seadusjĂ€rgseks pĂ€rijaks pĂ€randi avanemise ‱ 7/8 osas on seadusjĂ€rgseks pĂ€rijaks Linda (pĂ€randaja ĂŒleelanud abikaasa) koha kohalik omavalitsusĂŒksus; kui pĂ€rand on avanenud vĂ€lismaal, on seadusjĂ€rgne pĂ€rija riik.
Peamine vÀÀrtus on Ă”nn, nauding ning utilitaristide arvates tuli pĂŒĂŒelda vĂ”imalikult suure Ă”nne koguse suunas kogu ĂŒhiskonna jaoks (vĂ”imalikult paljudele vĂ”imalikult suur Ă”nn) ning riik on Ă”igustatud vaid sel juhul, kui ta aitab kaasa kogu Ă”nne hulga suurenemisele.
Pidajal on Ă”igus nĂ”uda vara vÀÀrtust kahandava tegevuse lĂ”petamist, tĂ€iendava tagatise andmist. laevahĂŒpoteeki vĂ”ib kĂ€sutada (pantida, vÔÔrandada), aga seda vĂ”ib teha ainult kinnistusraamatusse kantud h.pidaja, seda omaniku notariaalse nĂ”usoleku alusel.

Protsessiosalisteks on avaldaja ning asjast huvitatud isikud (TsMS § 66 lg 1 p 2). Kaebuses vĂ”lausaldajate ĂŒldkoosoleku otsuste peale on menetlusosalisteks PankrS § 271 lg 5 alusel kaebuse esitaja, haldur ja vĂ”lausaldajate ĂŒldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees vĂ”i
Parenteel - e. tĂŒvikondade sĂŒsteemi on omaks vĂ”tnud peamiselt Kesk- ja PĂ”hja-Euroopamaad: Austria, Liechtenstein, Saksamaa, Ć veits, Taani, Norra, Rootsi, Soome, aga ka TĂŒrgi ja Kreeka ning Justinianuse klassisĂŒsteem: endisest Jugoslaaviast iseseisvunud riigid.
Paarisuhe on ainult mehe ja naise vahel ja kui on lÀinud teistmoodi, siis ma arvan, et nendel inimestel, kes ostivad armastust omasooliste hulgast, siis on neis teatud sisemised vastuolud ja tunded, mis mÔjutavad neid ostima armastust ja tuge samasooliste juurest.

Planeeringu puhul on ostjate liikumistee kaupluse selgroog (inglise keeles spine selgroog). Sel juhul lĂ€bib keskne ostja liikumistee kauplust ĂŒhest otsast (sissepÀÀsust) teise otsa (vĂ€ljapÀÀsu juurde). PĂ”hiliselt kasutatakse antud tĂŒĂŒpi planeeringuid kaubamajades;
Pooltel on vĂ”rdne Ă”igus esitada kohtu ees oma vĂ€iteid ja tĂ”endeid – nn â€œĂ€rakuulamisĂ”igus”. Informeerituse printsiip PS § 21 lg 1 „IgaĂŒhelt, kellelt on vĂ”etud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse vĂ”tmisest.
PÔllumajanduslikust toorainest on toodetud keskkonnasÔbralikult, jÀlgides mahepÔllunduse pÔhimÔtteid. MÀrgist annab vÀlja Soome Taimetootmise Kontrollkeskus (Evira). 9. Sinine ingel (Der Blaue Engel) Blue Eco Angel (ametliku nimega Umweltzeichen) on Saksamaal kasutatav ökomÀrk.

PsĂŒhhiaatriline sundravi on mĂ”jutusvahend, mille kohus mÀÀrab isikule, kes on sĂŒĂŒteo toime pannud sĂŒĂŒdimatus seisundis, vĂ”i on pĂ€rast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse Ă€rakandmist jÀÀnud vaimuhaigeks, nĂ”drameelseks vĂ”i on tal tekkinud raske psĂŒĂŒhikahĂ€ire.
PĂ€rijal on vĂ”imalik oma vastutust kohustuste eest piirata ja keelduda kohustuste jÀÀnud isik, keda pĂ€randaja ĂŒlal pidas ja/vĂ”i kelle ainsaks eestkostjaks pĂ€randaja oli. § 74 kohaselt on rahuldamisest ulatuses, milles need ĂŒletavad pĂ€randvara vÀÀrtust.
PĂ”himĂ”ttest on tĂŒĂŒptingimuste kasutamine enim vastuolus ja miks vastuolust hoolimata ikkagi tĂŒĂŒptingimustega lepinguid sĂ”lmitakse? Millal muutuvad tĂŒĂŒptingimused lepingu osaks? Mis on tĂŒĂŒptingimuste peamiseks tĂŒhisuse aluseks ja nende tĂŒhisuse tagajĂ€rjed?

Piraatkoopia on teose vĂ”i autoriĂ”igusega kaasnevate Ă”iguste objekti mis tahes vormis ilma teose autori, tema Ă”iguste valdaja vĂ”i autoriĂ”igusega kaasnevate Ă”iguste valdaja loata mis tahes riigis reprodutseeritud koopia ĂŒhes vastava pakendiga vĂ”i ilma selleta.
Politseiriik – riigivĂ”imu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke Ă”igusi, pole tagatisi politseide ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bĂŒrokraatlik ning inimeste eraelu on ĂŒksikasjalikult reglementeeritud.
Printsiipi on konventsioonides erineval moel defineeritud ja seetĂ”ttu puudub universaalne ettevaatusprintsiibi mudel. Vaatamata erinevustele mÀÀratlustes, on kĂ”igil neil ĂŒhised elemendid, mis teevad vĂ”imalikuks printsiibi universaalse mudeli mÀÀratlemise.

PĂ€raldis - vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu (lukk ja lukuvĂ”ti). Asja vili on asjast saadud saadus, samuti tulu, mille asi annab Ă”igussuhte tĂ”ttu.
Paratamatu tingimus - tingimus, mille saabumine on kindel TÀhtajaline tehing Pole tingimuslik tehing kuna Ôiguslike tagajÀrgede saabumine pole seotud asjaoludega, mille saabumine oleks ebakindel, sellele vaatamata kohaldatakse siin tingimusliku tehingu regulatsioone.
Piinav viis - ( kestvat suurt valu pÔhjustamine) + Julm viis- ( nÀitab erilist lugupidamis inimelu kui selle suhtes, nt momentaalselt tapab aga on brutaalne nt teerulliga inimesest yle sÔitmine, koht- nt laste juures olekul, igasugused rituaalsed tapmised ) -

Pouvoir constituant – rahvas annab endale pĂ”hikorra, konstitueerib ennast Pouvoir constituĂ© – (see, mis §1 silmas on peetud) – juba konstitueeritud rahvas (pĂ”hiseadus on juba olemas) Rahvas vĂ”ib olla antud kontekstis hÀÀleĂ”iguslikud kodanikud vĂ”i valijad.
Probleemi mÀÀratlemine – vastamine kĂŒsimustele, kus me oleme praegu ja miks me soovime midagi muuta?; 2. eesmĂ€rkide pĂŒstitamine – vastamine kĂŒsimusele, kus me soovime olla?; 3. peamiste poliitikavalikute kujundamine – vastamine kĂŒsimusele, kuidas me vĂ”ime sinna
Politseiriik - vastand Ôigusriigile- absoluutne, totalitaarne

Prokuratuur on kaheastmeline, koosnedes Riigiprokuratuurist kui kÔrgemalseisvast prokuratuurist ning neljast ringkonnaprokuratuurist. Riigiprokuratuuri tööpiirkonnaks on terve Eesti, ringkonnaprokuratuuride tööpiirkonnad kattuvad PPA prefektuuride omadega.
Parlamendi reservatsioon ehk olulisuse pĂ”himĂ”te – mingid kĂŒsimused on reserveeritud ainult parlamendile. See, mida PS jĂ€rgi on kohustatud tegema seadusandja, ei saa delegeerida edasi tĂ€itevvĂ”imule, isegi mitte ajutiselt ja kohtuvĂ”imu kontrolli alustes tingimustes.
Printsiibid on Ă”igusnormide kĂ”rval teine Ă”iguse normatiivse sĂŒsteemi osa ja kohtunik tĂ€idab seaduse normilĂŒngad printsiipide abil, siis seaduse lĂŒnkade tĂ€itmisel “uue Ă”iguse” loomist ei toimu ja kohtunik nn diskretsiooniĂ”igust ei kasuta ega vaja.

Panter - Brick: KOV vĂ”imaldab ĂŒksikisikutel vĂ€ljendada oma vajadusi ja Ă”ppida praktilise poliitika kunsti W.J.M. Mackenzie: KOV evib elanike seas traditsioonilist lojaalsust, sest on efektiivne teenuste osutamisel ja suudab tagada ĂŒldsuse kaasamise.
Pignus - on leping, mille alusel kreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja, mille ta oli saanud oma nÔudmise kindlustamiseks 45.Literaalsed ja verbaalsed lepingud Literaalsed on lepingud mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi olemasolu.
PÀÀstekeskuse pĂ€devuses on tĂ€ita kĂ€esolevas seaduses sĂ€testatud ĂŒlesandeid ohtlikes ja suurĂ”nnetuse ohuga ettevĂ”tetes Ă”nnetuse vĂ€ltimise, avalikkuse teavitamise, Ă”nnetuse tagajĂ€rgede hindamise ja Ă”nnetuse korral tulemusliku pÀÀstetöö teostamise eesmĂ€rgil.

PÔhipuhkus - 28p, alaealisel 35p, haridus ja teadustöötajal 56p Puhkusetasuks on keskmine töötasu, makstakse hiljemalt eelviimasel tööpÀeval Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud vÔi mis tuleneb seadusest v muust Ôigusaktist.
PĂ”hikirjal on lepinguline iseloom (vt RKTKo 19.12.2005.a. otsus nr 3- 2-1-145-05. Lepinguvabaduse teostamisel tuleb lĂ€htuda pĂ”himĂ”ttest, et vĂ”rdsetel asjaoludel tuleb aktsionĂ€re kohelda vĂ”rdselt (ÄS § 272). Asutamisstaadiumid: Asutamine on protsess.
PĂ”hiseaduse ii – XIV peatĂŒkk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused pĂ”hiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse mÀÀrus 7. Ministri mÀÀrus 8. KOV volikogu mÀÀrus 9. KOV valitsuse mÀÀrus 10. (kehtiv Ă”igusnorm) individuaalakt

PĂ”hikiri on juriidilistel isikutel nt OÜ, MTÜ, SA, pĂ”himÀÀrus aga kohaliku omavalitsuse ĂŒksustel (valdadel, linnadel). PĂ”himÀÀrus kinnitatakse kas mÀÀruse vĂ”i kĂ€skkirjaga ja on Ă”iguslikus mĂ”ttes selle osa, mitte iseseisev Ă”igusakti liik.
PĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve on mitmetĂ€henduslik: − IgaĂŒhe tuvastamispĂ€devus (igaĂŒks vĂ”ib tuvastada vastuolusid pĂ”hiseadusega) − TĂŒhistamispĂ€devus (pĂ€devus siduvalt Riigikogu poolt vastuvĂ”etud akt tĂŒhistada) – Selline pĂ€devus on Eestis ainult Riigikohtul.
Paberraha – vĂ”eti esimesena kasutusele Hiinas, PĂ”hja-Ameerikasse jĂ”udsid 17. saj, Euroopasse 18. saj. ‱ Arveldusraha – eheda raha liikumine jĂ€i vĂ€iksemaks ja hakati tegema ĂŒlekandeid ‱ Elektronraha – sellest vĂ”ib rÀÀkida tĂ€napĂ€eval.

Perekonnaasjades on kohtul samuti kohustus jÀrgida eelkÔige lapse huvide kaitsmist ja selle tagamiseks on kohtul vÔimalik omal algatusel mÀÀrata lapsele menetluses esindaja, kohaldada esialgse Ôiguskaitse rakendamist ja kaasata asja eestkoste asutus vÔi
Peanduma - ing k. Ought, sks k – Sollen (2) Ka a- indiviid, a tĂ€idab koosseisu K tunnused, vastab K tunnustele (3)OTa JĂ€relikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada Ă”iguslikku tagajĂ€rge T See mĂ”ttekĂ€ik on iga juristi elementaarne kĂ€sitlusoskus.
Pikaajaline töövĂ”imetus - Tööandjal on Ă”igus lĂ”petada TL töötaja töövĂ”imetuse ajal: 1) kui töötaja on töövĂ”imetuse tĂ”ttu töölt puudunud ĂŒle nelja kuu jĂ€rjest, tuberkuloosi haigestumise tĂ”ttu ĂŒle kaheksa kuu jĂ€rjest; vĂ”i 5 kuud kalendriaastas.

Poliitilised noorteorganisatsioonid on koostööaltimad ja rohelisema maailmavaatega oma ,,vanade” erakonnast. Noortekogusse vĂ”ivad kuuluda noored alates 14.eluaastast, nii et Noored Rohelised on vĂ”imalus noortele, kes pole veel 18, aga tahaksid poliitikas kaasa rÀÀkida.
Provintsiaalne omand – tĂ”eline kviriitlik omand kĂ€is ainult maade kohta, mis kuulusid Rooma territooriumi hulka selle sĂ”na tĂ€pses tĂ€henduses, s.t. kodakondsuse laiendamisel kogu Itaaliale- ainult praedia in Italico solo, s.o. Itaalias asuvate maade kohta.
PÀrimise aluseks on seadus (seadusjÀrgne pÀrimine) vÔi pÀrandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pÀrimine testamendi jÀrgi) vÔi pÀrimislepingus (pÀrimine pÀrimislepingu jÀrgi). 59. PÀrimise vormid, seaduslik, testament, pÀrimisleping.

P pĂ€rijatel – 184 ja 184 prim – vajadusel omaabi (valduse kaitse sĂ€tted). Reaalservituut ei anna valdust, see on ainuke asjaĂ”iguse piirang, millel ei tule valdust, aga ikkagi on seadusest tulenev laienud, et saab kasutada valduse kaitse sĂ€tteid.
PalgasĂ”durid on kĂŒll julged sĂ”prade seas, kuid arad vaenlaste ees, nad on nĂ”us vĂ”itlema selle eest, kes maksab rohkem, kuid ei ole ustavad kellelegi, on tihti isegi ohtlikumad palkajale kui tema vaenlastele. Kodanike armeed aga ĂŒhendab patriotism.
Privaatsuse piiramisega on tegemist isiku ja tema asjade vaatluste korral, seaduslikesse valdustesse sisenemise korral . Isikupuutumatuse ja vabaduse piiramisega seonduvad isiku kinnipidamine, tema suhtes fĂŒĂŒsilise iseloomuga sunni kohaldamine, sundlĂ€bivaatus.

PĂ€deva jĂ€relevalve - ja juhtimisvĂ”imu abil saab valitsus oma ĂŒlesandeid tĂ€ita, nende eest rahvaesindajate ees vastutust kanda, kogu riigi tegevusele kindla suuna anda ja hoolitseda selle eest, et sellest liinist peaksid kinni ka talle alluvad instantsid.
PĂ€randaja on isik, kelle vara lĂ€heb tema surma korral teisele isikule ĂŒle (PĂ€rS § 1 lg 2). PĂ€rand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pĂ€randaja surmapĂ€ev (PĂ€rS § 3). Sellest ajast algab pĂ€rimismenetlus ehk pĂ€rimise kĂ€ik.
Pankadele on ka muid isikuid, kes peavad tĂ”kestama rahapesu: lisaks pankadele muud finantsasutused, fondivalitsejad, investeerimisasutused, ja muu ettevĂ”tja, kes vĂ”tab omavahel seotud tehingutega sularahas 100 000 ja ĂŒlekandega 200 000 krooni.

Pontifeks - juristide algatatud traditsiooni kujundada Ă”igust peamiselt just vastuste andmisega ĂŒksikjuhtumite lahendamiseks jĂ€tkati hiljem veel sajandeid. Kogu religioosse Ă”iguse perioodi oli Ă”igus pontifekside kĂ€es ning nende tĂ”lgendada.
Primaarne lĂŒnk - Ă”igussĂŒsteemis, -harus, -aktis vĂ”i -normis oli lĂŒnk selle vastuvĂ”tmisest (loomisest) alates; ‱ sekundaarne lĂŒnk - Ă”igussĂŒsteemis, -harus, -aktis vĂ”i -normis kujuneb lĂŒnk jĂ€rgneva lĂ€bimĂ”tlematu muutmise vĂ”i tĂŒhistamise
Pankrotihalduril on Ă”igus saada oma ĂŒlesannete tĂ€itmise eest tasu ning nĂ”uda selleks tehtud kulutuste hĂŒvitamist. Kui ajutine pankrotihaldur tekitab oma kohustuste rikkumisega vĂ”lgnikule vĂ”i vĂ”lausaldajale kahju, kannab ta selle eest vastutust.

Peamisteks infoallikateks on esmased ja teisesed uuringud, mis kvaliteedi alusel lihtsustatult reastades moodustavad hierarhia, mille kohaselt on kuriteoennetuses olulisemateks infoallikateks sĂŒsteemsed ĂŒlevaated ja metaanalĂŒĂŒsid ning juhuvalimiga uuringud.
Premisside pĂ”hjendamine on eksterne Ă”igustamine O – vĂ€ljendab peandumist (sollen, ought) Kas peandumise maailmas kehtivad loogilised seosed? (1) Loogika on teadus lausetest (2) Laused, mis sisaldavad normi ehk peandumist, ei saa olla tĂ”esed ega vÀÀrad.
Punkt 2 – ei saanud Ă”igus kaitsta (kohtuvaidlus toimus nii kaugel; mĂ”itslikult vĂ”ttes oli sinna kallis sĂ”ita; olulisim – kohus ĂŒtles, et lahendi pĂ”hjus oli see, et ema ei tulnud kohale; kohale ei saanud tulla, sest emal polnud raha.

PĂ”hiseaduse muutmiseks on sĂ€testatud kĂŒllaltki suur hÀÀlteenamuse nĂ”ue, mille eesmĂ€rgiks on taotlus teha pĂ”hiseaduse muutmine raskeks ning vĂ”imalikuks ĂŒksnes juhul, kui selles on kokku leppinud enamik Riigikogus esindatud poliitilistest jĂ”ududest.
Pakitud toidu - ja esmatarbe kaupa ja lisaks: suures valikus kulinaariatooted, kohapeal grillitud ning kĂŒpsetatud tooteid ning kiirtoitu, lĂ€hikauplustes kuni 5000 pakitud toidu- ja esmatarbekaupa ning kohapeal grillitud vĂ”i kĂŒpsetatud tooteid.
Pant - Asja vÔib pandiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on Ôigus pandiga tagatud nÔude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nÔuet ei ole koheselt tÀidetud . Vallaspant - vallasvara tagatisel antav pant.

Prantsuse Ă”igus – Araabia riigid c. Hollandi Ă”igus - Indoneesia Osad riigid sellised, kes ei oska valida kummagi vahel – lÀÀne Ă”iguse mĂ”istete (Common Law ja ius commune) ja islami Ă”igusest tulenevate tĂ”lgenduste ja traditsioonide sulam.
Probleemsed on vÔÔrsĂ”nad ja homonĂŒĂŒmid, mis on kirjapildilt sarnased, kuid kontekstist olenevalt omavad erinevat tĂ€hendust. VĂ€ltimaks selliseid olukordi luuakse mittetĂ€ielikke definitiivseid Ă”igusnorme, kus tĂ€psustatakse mĂ”iste sisu.
PĂ”hiideeeks on inimvÀÀrikuse kaitse ning on ka selle tagamise instrumendiks. Õigus olla Ă€ra kuulatud peab tagama ka siis kui selleks pole Ă”iguslikku regulatsiooni. HMS § 40. Pane haldusorgamile ka kogustuse selle Ă”iguse realiseerimisel.

Piiratud asjaÔigused on Ôigused vÔÔrale asjale.
Pretsedent - lahendatakse sarnaselt varem toimunud juhtumitega(anglo-ameerika Ă”igusperekonnas)kui pole,peab kohus tegema uue pretsedendi,Ă”igust mĂ”istab vandekohus(12 liiget),kohtunik mÀÀrab karistuse,juhib protsessi,KOHUS LOOB ÕIGUST.
PÔhiÔiguse piiramine on pÔhiseaduspÀrane juhul, kui piirangul on legitiimne eesmÀrk, piirang sobib selle eesmÀrgi saavutamiseks, on vÔimalikest sobivatest vahenditest kÔige leebem ja mÔÔdupÀrane 15. Seadusereservatsiooni pÔhimÔte ja liigid

PĂ€rimisĂ”igus – PĂ€rS 1.01 1997 1.01.2009 PĂ€rimise alused (mille alusel pĂ€ritakse jne) PĂ€rimise kĂ€ik VÕLAÕIGUS – VÕS 1. 07.2002 (muudatustega) ÜldsĂ€tted Lepingud LepinguvĂ€lised kohustused See on ratsionaalne oma ĂŒlesehituselt.
PĂ”hiline Ă”igusakt – töölepinguseadus. TööÔigus lĂ€htub kaitstud paindlikkuse pĂ”himĂ”ttest, st, et töösuhete regulatsiooni aluseks on kujundada töösuhe, mis vĂ”taks arvesse parimal vĂ”imalikul viisil lepingupoolte vajadusi ja huvisid.
Pankadel on Ă”igus laenata vĂ€lja rohkem raha, kui seda on hoiustatud, siis on kommertspankade sĂŒsteem muutunud riigi keskpanga ja valitsuse kĂ”rval ĂŒheks oluliseks raha pakkumist ja seega kogu majandussĂŒsteemi mĂ”jutavaks teguriks.

Pant on panditud vara, millega omandatakse mingile asjale Ă”igus ja kohustused. Kui kohustusi ei suudeta tĂ€ita on isikul, kelle kasuks pant on seatud, Ă”igus panditud varale (AÕS § 276). Pandi liigid on vallaspant ja kinnispant.
PĂ€rast 1 - kuulise tĂ€htaja möödumist, kui juhatus ei ole koosolekut kokku kutsunud, on osanikel Ă”igus koosolek ise kokku kutsuda, kusjuures tuleb jĂ€lgida, et koosolekust teatatakse ette vastavalt ÄS-s vĂ”i pĂ”hikirjas ettenĂ€htud
PĂ”hipuhkus on ĂŒldjuhul 28 kalendripĂ€eva, aga on ka erandeid: Alaealise pĂ”hipuhkus – alaealise iga-aastane pĂ”hipuhkus on 35 kalendripĂ€eva TöövĂ”imetuspensoni saava töötaja pĂ”hipuhkus – iga-aastane puhkus on 35 kalendripĂ€eva

Pakti jĂ”ustamismehhanism on pigem poliitilise kui juriidilise iseloomuga. Aruandluskord ilma ĂŒksikisikute ja riikidevaheliste kaebuste esitamise vĂ”imaluseta nĂ”rgendab jĂ€relevalvet pakti tĂ€itmise ĂŒle ning paktis sĂ€testatud Ă”iguste jĂ”ustamist.
Poliitiline reziim – kujutab endast poliitilise vĂ”imu teostamise meetodite kogumikku, mis iseloomustab demokraatlike Ă”iguste ja vabaduste reaalset kasutamist ĂŒhiskonnas ning riigivĂ”imu organite seotust oma tegevuse ja Ă”iguslike alustega.
Pool elanikkonnast on naised. Nordrhein- Westfaleni justiitministeeriumi andmetel moodustab naiste osa sĂŒĂŒdimĂ”istetute hulgast viimasel 10 aastal keskmiselt kĂ”igest 6%. Vatavalt on naistele mĂ”istetud ka vĂ€hem vabaduskaotuslikke karistusi.

Projektiivtest - inimene peab tĂŒlgendama midagi- eeldatakse, et tĂ”lgendused ei ole juhuslikud, ei ole ka ĂŒhesugused kĂ”igil- sĂ”ltuvad inimese karakterist- harjumuslik kĂ€itumine, vaated jne. Isiksus projekteerib end vĂ€lja tĂ”lgendusse.
Paralleelimpordi eelduseks on et kui intellektuaalomandi omaja turustab oma toodet eri riikides erineva hinnaga, andes sellega paralleelimportijale vĂ”imaluse kaubad osta odavama 16 hinnaga ĂŒhest riigist ja importida mĂŒĂŒmise eesmĂ€rgil teise riiki.
Piirkonnakohtud ehk menetluskohtud. Sinna kuulub 94 piirkonnakohut- 646 aktiivset ja 300 erru lÀinud kohtunikku. (O'Connor, 2006, lk 306-308.) Piirkonnakohtud jagunevad 50 osariigi, Kolumbia föderaalringkonna ja nelja territooriumi vahel.

Pannud naistest on palju neid, kes panevad neid pidevalt: kerjused, hulkurid, kellel ei ole alalist elamisluba. Ja just nende isikutega on vÀga raske lÀbi viia erinevaid tegevusi, et takistada kuritegevust ja kuritegijaid paremaks muuta.
PĂ”hiseadus - Ă”igusnormide sĂŒsteemi, mille normidel on teiste Ă”igusnormide suhtes kĂ”rgem juriidiline jĂ”ud ning millega mÀÀratakse kindlaks kĂ”ige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse pĂ”hialused.

PĂ”himĂ”isteteks on siin kĂ”ige ĂŒldisemad instituudid, institutsioonid, terminid, definitsioonid, klassifikatsioonid, doktriinid ning kontseptsioonid riigi ja Ă”iguse kohta ning ĂŒldised seosed Ă”igusteaduse ja Ă”iguse rakendamise vahel.
Paljundus - ja transpordivahendeid 7) informeerida ettevĂ”tte omanikku, valitsusasutusi, töötajate ĂŒhinguid ja liite tööseaduste, kollektiiv- ja töölepingute ninng muude tööalaste kokkulepete rikkumistest tööandja poolt
Poolte vĂ”istlevus – isikute vĂ”rdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega – kohus peab ise seadust hĂ€sti tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus – kirjalik lubatud seaduses sĂ€testatud juhtudel.

Pos kĂŒlg – nĂ€itab Ă”igusnormide funktsiooni kĂ€tte; probleem: (paneme jĂ€relduse eeldusesisse), mis normid ĂŒldse reguleerivad riiki kui sellist? RKÜKo(Riigikohtu ĂŒldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus.
PÔhiseadusega seoses on vajalik rÔhutada vÀÀrtuste regulatiivset iseloomu.8 Regulatiivseks teeb pÔhiseaduses sisalduvad vÀÀrtused asjaolu, et nad kuuluvad pÔhiseadusesse. Preambula on pÔhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks.
PĂ€randaja on piiratud oma tahte kindlaksmÀÀramisel ainult nn sundosaga: pĂ€randaja ei saa pĂ€randist ilma jĂ€tta seaduse jĂ€rgi pĂ€rima Ă”igustatud töövĂ”imetut ĂŒlenejat vĂ”i alanejat sugulast ega töövĂ”imetut abikaasat.

PÔhiseaduses on ka teisi sÀtteid, mis tÀiendavad legaalsuse printsiipi. NÀiteks pÔhiseaduse §146 jÀrgi mÔistab Ôigust ainult kohus, kes on oma tegevuses sÔltumatu ja mÔistab Ôigust kooskÔlas pÔhiseaduse ja seadustega.
Peamine eelis – Rahvusvahelise kohtuliku jĂ€relevalve mehhanism ‱ Peamine puudus – kaitse ex post (ei rakendata ettevaatusprintsiipi). Inimene hakkab keskkonnast huvituma alles siis, kui tema esmased vajadused on rahuldatud.
PuhkusenĂ”ue –  4 aastat ïŻ TĂ€htaeg algab jĂ€rgmisel pĂ€eval pĂ€rast selle pĂ€eva  saabumist vĂ”i sĂŒndmuse toimumist, mil töötaja vĂ”i  tööandja sai vĂ”i pidi saama teada oma Ôiguse  rikkumisest.

Pakkumuseks on VÕS § 16 lĂ”ike 1 alusel lepingu sĂ”lmimise ettepanek, mis on piisavalt mÀÀratletud ja vĂ€ljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nĂ”ustumuse andmise korral sĂ”lmitava lepinguga Ă”iguslikult seotud.
Peamine seadus – mittetulundusĂŒhingute seadus jĂ”ustunud 1 okt 1996 § 1. MĂ”iste (1) MittetulundusĂŒhing on isikute vabatahtlik ĂŒhendus, mille eesmĂ€rgiks vĂ”i pĂ”hitegevuseks ei vĂ”i olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
Piirangute ulatus on sÔltunud kehtivast riigikorrast (nt N. Liidus oli eraomand keelatud, Poolas ja SDV-s piiratult lubatud, LÀÀne-Euroopas pÔhimÔtteliselt lubatud, kuid piirangutega). PÔhjus on erinevates vÀÀrtushinnangutes.

Printsiibid – vĂ€ljendavad kriminaalmenetluse ĂŒldist iseloomu: ● isikupuutumatus – inimese fĂŒĂŒsiline puutumatus; ● Ă”igusemĂ”istmine ainult kohtu poolt – isikult vĂ”ib vabaduse vĂ”tta/sĂŒĂŒdi mĂ”ista ĂŒksnes kohus.
Pouvoir constituant tĂ€hendab rahva pĂ€devust vastu vĂ”tta riigi kĂ”rgeima Ă”igusjĂ”uga akt – konstitutsioon (pĂ”hiseadus), mis sisaldab kindlasti kahte komponenti: a) isikute pĂ”hiĂ”igusi ja vabadusi ning b) riigivĂ”imu korraldust.
PĂ”hikapital on jaotatud teatud arvuks aktsiateks. NĂ”uded Ă€rinimele: peab viitama selle piiratud Ă”iguslikule vormile ja tĂŒĂŒbile (avatud vĂ”i kinnine). Peale selle peab AS omama firma nime, mis oleks unikaalne, kordumatu.

PĂ”hikirja nĂŒĂŒd on muudetud siis mis peaks jĂ€rgnema? Mis on ĂŒhigu ja tema liikmevaheline suhe? Ühistul tekib nĂ”ue osamakse osas liikme vastu! Kui otsus on kehtiv ja seadluslik siis poel oluline et isik nus ei olenud sellega.
Pension on maksuvaba. Õigust saada parlamendipensioni pole nendel, kes lahkusid parlamendist omal soovil, tagasiastumise korral ja nendel, kelle volitused on lĂ”ppenud ennetĂ€htaegselt seoses kohtuotsuse jĂ”ustumisega.
Perekonnasisene lastekasvatus on samuti aastatega muutunud ÀÀrmiselt palju lÔdvemaks ning vÀhem reguleerituks, kuivÔrd naiste Ôigused on mÀrkimisvÀÀrsel tasemel kasvanud ja kasvatust nÀhtakse kui iga pereliikme praktilist tegevust.

Poolte vahel on ĂŒhelt poolt tegu ruumilise dimensiooniga (kaugus, mida lugeda lepingu sĂ”lmimise kohaks), teisalt aga tuleb siin mĂ€ngu ka ajakriteerium (oferdi ja aktsepti kĂŒsimused, lepingu sĂ”lmituks lugemise hetk jne).
PĂ€raldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Asi ei ole pĂ€raldis, kui seda kĂ€ibes pĂ€raldiseks ei loeta.
PĂ€rimisĂ”igus – 1) objektiivses mĂ”ttes – kogu seadusandlus, mis pĂ€rimise kohta 2) subjektiivses mĂ”ttes – tekib pĂ€rimisĂ”igus varalistele Ă”igustele ja kohustustele PĂ€rija – asunud pĂ€randvara valdama ja kasutama.

PÔhivarad on materiaalsed ja immateriaalsed. Immateriaalsed pÔhivarad on kaubamÀrgid, kontsessioonid, frantsiisid, patendid, litsensid, firma vÀÀrtus (goodwill) ning kapitaliseeritud asutamise ja arengu vÀljaminekud.
Parlamendi abiaparaadiks on tema juures olevad teenistused, kelle ĂŒlesandeks on osutada organisatsioonilist, teaduslikku ja tehnilist abi parlamendile tervikuna, kodadele, komiteedele ja ĂŒksikutele deputaatidele, ka fraktsioonidele.
Paljudes maades on tulevaste sĂŒĂŒtegude Ă€rahoidmiseks kasutusel vabadusekaotuslik mĂ”jutusvahend, mille eesmĂ€rk on reageerida kurjategijast lĂ€htuvale ohule, pĂŒĂŒdes nii takistada tema tulevaste kuritegude toimepanemist.

PĂ€risnime on siiski mugav kasutada selleks, et osutada teatud kindlale objektile, sĂ”ltumata selle omaduste muutumisest, kui vaid seda objekti mingil pĂ”hjusel pole ĂŒmber nimetatud, nt vĂ”ib inimene oma nime vahetada.
PĂŒsielupaik - aitsealuse looma sigimisala ja/vĂ”i selle perioodiline koondumise paik (sh pruunkaru talvitumispaik),kaitsealuste kalade (sh lĂ”he ja jĂ”esilmu) koelmu ning kaitsealuse taime vĂ”i seene looduslik kasvukoht.
PÀrandaja vara on nii Viljandi, Tartu kui Tallinna kohtu piirkonnas. Kostja K elab Tallinnas ja pÀrandaja viimane elukoht oli ilmselt Tallinnas, kuid ta elas pÔhiliselt Venemaal ja sisse on ta registreeritud Viljandisse.

PĂ€rimisregister on riiklik elektrooniline register, kuhu kantakse andmed testamentide, pĂ€rimislepingute, pĂ€randvara hoiumeetmete, pĂ€rimismenetluste, pĂ€rimistunnistuste ja pĂ€randvara ĂŒhisusest osa vÔÔrandamise kohta.
Parandusettepanekud on lÀbi hÀÀletatud, siis saadetakse eelnÔu juhtivkomisjoni, et see koostaks eelnÔu lÔpliku teksti ja kÔrvaldaks eelnÔust vÔimalikud vastuolud, mis tekkisid parandusettepanekute lÀbihÀÀletamisel.
Poliitilises ĂŒhiskonnas on inimese vabadus- ja Ă”igushĂŒvede tagamiseks vajalik poliitiline kontseptsioon vabast, vĂ”rdvÀÀrselt koheldavast, moraalse vĂ”imu ja vĂ”imetega, ĂŒhiseks tegevuseks ja koostööks vĂ”imelisest isikust.

Piiratud teovÔime on faktiline seisund, mis alla 18-aastaste isikute puhul tuleneb nende vanusest (vastavalt seadusele). Alaealine vÔib seega olla asja omanik, kuid ta ei saa asja tehinguliselt kÀsutada piiratud teovÔime
PersonaalfooliumisĂŒsteem - register korrastatakse Ă”igustatud isikute jĂ€rgi, seega kinnistu omanike jĂ€rgi,siis mĂ€rgitakse igakord Ă€ra, missugused kinnistud antud omanikule kuuluvad. RĂ”hutatakse igakordset Ă”igustatud isikut.
Puffendorf – loodusĂ”igus pĂ”hineb Jumalikule tahtele, aga tuleneb vaatamata sellele mĂ”istusest. Õigus pĂ”hineb in ĂŒhiskondlikule vajadusele ja enesealalhoiuinstinktile, toonitab et rahu on in loomulik seisund.

PĂ”hilistele looduseadustele ehk loomuĂ”igusele. LoomuĂ”iguse sisuks on kĂ”ige ĂŒldisemad inimĂ”igused nagu elu, vabadus, vĂ”rdsus, omand jt). Riik on inimestele, mitte inimesed riigi jaoks. Riik tagab korra ja tasakaalu ĂŒhiskonnas.
PÔhiprintsii - pide preambuli kohaselt on ette nÀhtud kÔikide isikute inimÔiguste ja pÔhiliste vabaduste piisava kaitse tagamine, et igal isikul oleks vÔimalik saada kutseala sÔltumatu esindaja kÀest Ôigusabi.
PĂ”hiseaduse kohaselt on riigil passiivne info andmise kohustus, kui seda informatsiooni soovitakse. EIÕK ( Euroopa InimĂ”iguste Konventsioon) alusel on riigil teatud juhtudel ka elanikkonna aktiivse informeerimise kohustus.

Vote UP
-1
Vote DOWN
PĂ”hiseaduslikud vĂ”rdĂ”igused on nĂ€iteks kĂ”igi ja igaĂŒhe Ă”igused, vabadused ja kohustused - IgaĂŒhel on Ă”igus riigi ja seaduse kaitsele, igaĂŒhel on Ă”igus oma Ă”iguste vĂ”i vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse, kellegi au ega head nime ei tohi teotada, igaĂŒhel on Ă”igus elule, eneseteostusele, kedagi ei tohi sĂŒĂŒdi mĂ”ista teo eest kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jĂ”us teo toimepanemise ajal.
Peaassambleel on Ôigus valida kohtunikud ja julgeolekunÔukogu mittealalised liikmed, ta nimetab ametisse julgeolekunÔukogu soovitusel peasekretÀri jne. Peaassamblee kontrollib ja kinnitab organisatsiooni eelarve.
PĂ”hiidee - tunnustab ĂŒksnes positiivset ehk sĂ€testatud Ă”igust (inimese poolt loodud Ă”igust). Kehtiv Ă”igus on riigiametnike (-organite) poolt kinnitatud riigi tahe, mis andis Ă”igusnormidele nende pĂ€devuse.

Pankrotis on ĂŒĂŒrnik (Ÿ 51)  ĂœĂŒrileandja ei saa lepingut ĂŒles öelda (vt. VÕS Ÿ 319) (PankrS Ÿ 51 lg 1).  Haldur vĂ”ib ĂŒhekuulise etteteatamisega ĂŒĂŒri-/rendilepingu ĂŒles öelda (PankrS Ÿ 51 lg 3).
Puhas Ă”igus on ideaal mille poole peab iga riik pĂŒĂŒdlema lĂ€bi Ă”igukorra korrastamise, riik pannes paika oma siseelu reguleerivaid seadusi ja muid Ă”igust reguleerivaid akte peab meeles pidama eeskĂ€tt Koraani.
Paljuski romaani - germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. NÀiteks esimese, 1920.a. pÔhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon.

Peamisteks eesmÀrkideks on noorte aktiivsem kaasamine Eesti poliitikaellu inimeste keskkonnateadlikkuse tÔstmine ja Eesti jÀtkusuutliku arengu tagamine lÀbi noorte kaasamine meie kÔigi elu puudutavate otsuste tegemisse.
PĂ€randajal on Ă”igus testament igal ajal tĂŒhistada kas uue testamendi vĂ”i pĂ€rimislepinguga. Kuni pĂ€randaja on elus, ei anna testament pĂ€randvara osas pĂ€rijale Ă”igusi ega too pĂ€randajale kaasa kohustusi.
PĂ”himĂ”ttega on vastuolus teabe andmise nĂ”uded, mis on esitatud liiga tihti vĂ”i nĂ”uavad vĂ€ga mahukat ja ĂŒksikasjalikku informatsiooni ilma, et kĂ€sundiandjal oleks sellie nĂ”ude esitamiseks Ă”igustatud huvi.

PĂ”hjuslikud seosed on keskkonnas tihti ĂŒlikeerukad ning peaaegu kunagi ei esine konstruktsiooni â€žĂŒks pĂ”hjus, ĂŒks tagajĂ€rg“. Teadusliku ebakindluse tĂ”ttu on keskkonnaĂ”iguses kesksel kohal ettevaatusprintsiip.
Politseiriik - selline riigivÔimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke Ôigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,inimeste eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud.
Palgaarvestusajaks on kalendrikuu. 3.2. Palga maksmine toimub ĂŒks kord kuus makstavale kuule jĂ€rgneva kuu 5.-ks kuupĂ€evaks kas aktsiaseltsi kassast vĂ”i töötaja kirjaliku avalduse alusel töötaja pangakontole.

Pankrotihaldur on pankrotimenetluses vÔlgniku seaduslik esindaja, kes teeb vÔlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning esindab vÔlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes.
Pressil on Ă”igus mitte ainult levendada infot ja ideed kui ka on Ă”igus saada selle informatsiooni. Kui see oleks teistmoodi, siis pressil poleks vĂ”imaluse â€žĂŒhiskondliku vaataja“ rolli teostamises.
PĂ€randitomp - isiku surmaga ei lĂ€he pĂ€rand kohe pĂ€rijale ĂŒle, vaid pĂ€rand kui niisugune loetakse pĂ€randitombuks, mille nimel vĂ”ib mitte ainult omandada Ă”igusi vaid astuda ka juriidilistesse suhetesse.

PĂ€rimissĂŒsteemi muutmist on pĂ”hjendatud sellega, et uue pĂ€rimissĂŒsteemi puhul ei ole sugulastel vĂ”imalik teisi pĂ€rijaid „maha vaikida” ja et kĂ”ik pĂ€rijad saavad vara omanikuks juhul kui nad pĂ€randist ei loobu.
PĂ”hiseaduse aluspĂ”himĂ”ted – inimvÀÀrikuse, demokraatia, Ă”igus- ja sotsiaalriigi jĂ€rgimine. PĂ”hiĂ”iguste tagamist kontrollides on vĂ”imalik omakorda hinnata Ă”igustloovate aktide kooskĂ”la pĂ”hiseaduse ja seadustega.
PÔhiÔiguste kandja on pÔhiÔiguste Ôigustatud subjekt 2. kui kaugele ulatuvad subjektiivsed Ôigused ? § 27 V, § 25 PÔhiÔiguste kandmine lÔpeb seal, kus lÔpeb subjektiivne Ôigus ja algab objektiive kohustus

Perioodil 1940 - 1991, mil Eesti Vabariik inkorporeerituna kuulus N-Liidu föderaalse riikliku korralduse toimealasse, kehtisid tema territooriumil 1940 ja 1979.a pÔhiseadused, mis vastasid nimetatud liitriigi
Poliitiline reĆŸiim – poliitilise vĂ”imu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike Ă”iguste ja vabaduste reaalset kasutamist ĂŒhiskonnas ning riigioranite seotust oma tegevuse Ă”iguslike alustega.
Prokuratuur on ka mitmel muul viisil initsiaa- torina tegev, nÀiteks otsustab ta ka apellatsioon- ja kassatsioonprotesti esitamise Ôigusest tulenevalt vastava kriminaalasja kÔrgemate kohtute ette viimise.

Pks - e analĂŒĂŒsimisel terviklikkuse seisukohalt ilmneb, et vastav Ă”igusakt moodustab sĂŒsteemi ĂŒhtse osa ning samas on vastavuses teiste Eesti Vabariigi Ă”igussĂŒsteemi kuuluvate Ă”igusaktidega.
Puhkuste ajakavasse on tööandjal kohustus kanda (TLS § 69 lg 2) o PÔhipuhkus; o Poolte kokkuleppel muud puhkused, nt isapuhkus, lapsepuhkus, Ôppepuhkus; Ajakava vÔib muuta poolte kokkuleppel (TLS § 69 lg 4).
Puuduste avaldumisel on loetud pÔhjendamatute ebamugavuste tekitamiseks olukorda, kus asja on vÀhemalt kahel korral kaupleja kulul parandatud ja sellel avaldub kolmandat korda puudus, mille eest vastutab kaupleja.

PĂ€devus ehk kompetents. 22. Mida tĂ€hendab Ă”igusvĂ”ime, millal see tekib ja lĂ”peb (Kama 40) – ÕigusvĂ”ime on isiku vĂ”imelisus olla Ă”igussuhtest osavĂ”tjaks – vĂ”imet omada Ă”igusi ja kohustusi.
PĂ”hiseaduse advokaat – normikontrolli algataja (ANK monopol) 3. immuniteediprokurör 4. Ă”iguskorra arendaja – probleemidele tĂ€helepanu juhtija 5. pĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve kohtumenetluses osaleja 6. muud
PĂ€raldis on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu, nĂ€iteks lukk ja lukuvĂ”ti, viiul ja poogen.

PĂ€rinevaid tooteid - tingimusel, et toode on teises riigis seaduslikult toodetud ja turustatud ja et tarbimisriigis ei takista selle importimist ĂŒkski ĂŒlekaalukas pĂ”hjus, nt rahvatervise vĂ”i keskkonna kaitse.
Professioonide eripÀra on teatud eelisseisund, suurem vÔim igapÀevases töös, vÔrreldes nende partneritega. Tundlikud teemad on valetamise rakendamine seaduse tagamise vahendina, konfidentsiaalsus ja privaatsus.
Projektsioon - alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid ĂŒle kanda- tagarÀÀkimine, halvustamine.

Peamiseks pĂ”hju - seks on vajadus kaitsta kliendi huve, pĂŒĂŒdes vĂ”imalikult vĂ€ltida huvide konflikti tekkimist, juhul kui Ă”igusnĂ”ustaja tegutseb Ă”igusteenuse osutamise kĂ”rval ka muude tegevusaladega.
Peamiseks sisuks on tsiviilprotsessi, maavaldust ja perekonda puudutavad sĂ€tted ning sanktsioonid teiste isikute Ă”iguste ja huvide rikkumise kohta, peale selle “rida administratiivse iseloomuga reegleid.
Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid sÀÀstusid, investeerib need erinevatesse vÀÀrtpaberitesse ning teostab inimestele pensioniea saabudes vÀljamakse vÔi vÀljamaksed.

PĂ€rimiskĂ”lbmatu on isik, kes nt tahtlikult ja Ă”igusvastaselt pĂ”hjustas pĂ€randaja surma vĂ”i pĂŒĂŒdis seda teha, vĂ”ltsis pĂ€randaja tehtud testamendi vĂ”i pĂ€rimislepingu jne (vt loetelu PĂ€rSi §-s 6).
PÔhiÔiguse rikkumisega on tegu alles siis, kui kaitseala riivet ei ole vÔimalik Ôigustada (vÔrdsuspÔhiÔiguse kaitseala riive kohta vt § 12 komm 2.1.3; kaitsepÔhiÔiguse kaitseala riive kohta vt § 13 komm.
Pandi esemed on Pantija omandis vastavalt Tallinna notari . . . . . . . . . . . poolt . . . . . . . a tĂ”estatud ehitiste ostu-mĂŒĂŒgilepingule, mis on registreeritud notariaalregistris nr . . . . all.

Phja - Itaalia linnadest said petatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tÀhtsate kaubateede ristumiskohalning sai juriidilise likoolihariduse hÀlliks.
Piiravateks teemadeks on vajadus Ă”iguse jĂ€rele, Ă”igusvahendite otstarve (funktsioon) kui rahuldav vastus vajadusele ning Ă”iguse teadmispĂ”hine (episteemiline) funktsioneerimisviis”. (Rosentau 2004, lk 15)
Positiivne Ă”igus on kehtivad Ă”igusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. See Ă”igusnormide kogum selgitab ĂŒhiskonnaliikmetele, milline kĂ€itumine on aktsepteeritav ja milline mitte.

PrimaarĂ”igus – Euroopa Ă”iguskorra tugevus seisneb tema liikmesriikide Ă”iguskordade rikkuses. MĂ”istagi puudub euroopa liidul et ta vĂ”ib reguleerida erinevaid eluvaldkondi oma Ă€ranĂ€gemise jĂ€rgi.
PĂ”hiseadus on sĂ€testanud ainult ĂŒhe sĂ”na- selge kontrollimehhanismi: vastavalt pĂ”hiseaduse §-le 74 on igal Riigikogu liikmel arupĂ€rimisĂ”igus, mil- le adressaadiks vĂ”ib olla ka Ă”iguskantsler.
Predikaat on eitavas vĂ€ites piiritletud, kuna mingi omaduse kandjaid vĂ€listades peame tagasi lĂŒkkama kĂ”ik selle omaduse kandjad eraldi ning sellega ka kĂ”igi omaduse kandjate hulga kui terviku.

Poolte vahel on sĂ”lmitud leping, mille jĂ€rgi „kĂ”ik vaidlused lahendatakse „Soome Ă”iguse jĂ€rgi“. PĂ€rast lepingu sĂ”lmimist teeb A B-le ettemaksu 35 000 EUR, kuid B lubatud tarnet ei saabu.
Primaarne preventsioon on pĂ”himĂ”tteliselt suunatud kogu ĂŒhiskonnale. EesmĂ€rgiks ei ole tegeleda vĂ”imalike ohvritega, vaid ĂŒldisi elutingimusi parandades vĂ€ltida kuritegevust soodustavate tegurite mĂ”ju.
Protsessimis - vĂ”i kiivusluul vĂ”i luululine veendumus, et isiku keha on moondunud *tavaliselt pĂŒsiv, vahel kogu eluaja *algus tavaliselt keskeas *emotsioonid, kĂ”ne ja kĂ€itumine muus osas normid.

PĂ€rimislepingu pĂ”hiidee on korraldada vara saatus surma puhuks nii, et seda ei saaks kohtulahendid: TrtRKo II-2-425/98) enam niisama lihtsalt ĂŒmber muuta vĂ”i tĂŒhistada nagu on see reegliks testamendi korral.
PÀrimisregistripidajaks on Notarite Koda (kuni 31.12.14 Harju Maakohus). PÀrimisregistrile ja selle pidamisele kohaldatakse avaliku teabe seaduses andmekogude kohta sÀtestatut PÀrS-is sÀtestatud erisustega.
PÀrimisseaduses on mÀrksa 10. PÀrimisÔiguse arengu etapid suuremal mÀÀral, kui see oli vÔimalik nÔukogude pÀrimisÔiguses, rakendamist leidnud erapÀrimisjÀrgluse ja eraautonoomia pÔhimÔtted.

PĂ”hiseadus on seadus milles sĂ€testatakse riigi ĂŒhiskondliku ja poliitilise korralduse alused, mÀÀratakse kindlaks kĂ”rgemate vĂ”imuorganite pĂ€devus ning kodanike vabadused Ă”igused kohustused.
Prantsuse pĂ”hiseaduses - "valitsuse liige ei saa kuuluda parlamenti".  materiaalĂ”iguse/protsessiĂ”iguse normid (viimaseid nimetatakse ka menetlusnormideks). Valdav enamus norme on materiaalĂ”iguse normid.
Premissid on inimmĂ”istuse tulemus); 2) XVIII saj alates - jagamatult ĂŒksnes inimmĂ”istus (premissid on kindlalt inimmĂ”istuse vili ja nende tunnetamiseni jĂ”utakse formaalloogika vĂ”tete abil).

Puhkeaeg on aeg, mille kestel on töötaja vaba töökohustuste tÀitmisest ja vÔib seda kasutada oma ÀranÀgemise jÀrgi. Puhkeaeg on tööpÀevasisene, töönÀdala vaheline ja iganÀdalane.
PĂ”hiidee - Ă”igusnormid on kehtivad ĂŒksnes siis, kui neid ka rakendatakse. Kehtima hakkamise eeldus on alati see, et ametnikud seda ka riigis tegelikult pĂ€rast jĂ”ustumist kohaldama hakkavad.
PĂŒramiidi tipus on roheline tĂ€pp (maailm on karvane varvas). Õigus peab olema kantud Ă”iguseideest, mille olulisem komponent on Ă”iglus ja kĂ”ik pĂŒramiidi astmed peavad olema kantud Ă”igluseideest.

Peamiseks ĂŒlesandeks on edendada majandusarengut, inimĂ”iguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd erinevates sotsiaalvaldkondades ning koordineerida ÜRO eriagentuuride, programmide ja fondide tegevust.
Pankrotimenetluse eesmÀrgid - pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse vÔlausaldajate nÔuded vÔlgniku vara arvel PS ettenÀhtud korras vÔlgniku vara vÔÔrandamisel vÔi vÔlgniku ettevÔtte tervendamise kaudu.
Periodiseerimine on toimunud sellest lĂ€htudes: - milline on keskkonnapoliitika- ja Ă”iguse asend EÜ eesmĂ€rkide ja tegevuse hulgas - milline oli keskkonnaalaste ĂŒhtlustamismeetmete Ă”iguslik alus.

Piiriklausel ehk seaduse reservatsioon – pĂ”hiĂ”iguses on ette nĂ€htud vĂ”ialus pĂ”hiĂ”igust piirata. (§ 31 lause 2) 2. Õigus ja Ă”iguse piir Õiguse piir eeldab natuke teistpoodi mĂ”tlemist.
Poolautomaat – peale lasku viiakse kĂŒll tĂŒhi padrunikest vĂ€lja ja ka uus padrun rauda ning vinnastatakse löögimehhanism, kuid lasu sooritamiseks on vaja vajutada pÀÀstikule (ĂŒksiklasud)
Pretsetendiks on Ôiguse allika tÀhenduses vaid teatud osa kohtulahendist, mida vÔib kÀsitada reegli tÀhenduses, muu on motivatsioon ehk juriidilised arutlused, kuidas sellise reeglini jÔuti.

PÀrimise aluseks on seadus (seadusjÀrgne pÀrimine) vÔi pÀrandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pÀrimine testamendi jÀrgi) vÔi pÀrimislepingus (pÀrimine pÀrimislepingu jÀrgi).8
PĂ”hiseaduse assamblee ehk PĂ”hiseaduslik Assamblee oli Eesti Vabariigi uue pĂ”hiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu, mille 20. augustil 1991 moodustasid Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi ÜlemnĂ”ukogu.
Parlament - sh parlamendi pĂ€devus ja parlamendi liikmete Ă”iguslik staatus 38. Parlament on riigi seadusandlik esindusorgan, mis vĂ”tab vastu seadusi – ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumiseeskirju.

Poliitiline autonoomia on vĂ”imalik seal, kus etnilised rĂŒhmad asuvad maa-alal kompaktselt, mistĂ”ttu saab luua autonoomseid vabariike, ringkondi, oblasteid, rajoone jne. 11. Õiguse mĂ”iste ja tĂ€htsus.
Positiivne Ôigus on kehtivad Ôigusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. Positiivselt Ôiguselt oodatakse, et temas kÀtketud Ôiguslikud lahendid oleksid head ning Ôiglased.
PĂ”hiprintsiipidele iseloomulikuks on see, et nad on abiks teiste printsiipide avamisel ja pĂ”hiseaduse enda ĂŒksikute normide kohaldamisel (tĂ”lgendamisel); et ilma nendeta pole vĂ”imalik sĂŒsteemselt pĂ”hiseadusest

Palgaarvutamise viis ehk palga sĂŒsteem, on oluline tingimus ja töötajal peab olema teada kas talle arvutatakse palka tööl oldud aja vĂ”i tehtud tööhulga (sooritatud töö operatsioonide) jĂ€rgi.
PalgasĂŒsteem on reeglistike kogum, mille alusel arvatakse töötasusid. Selleks, et sĂŒsteem oleks otstarbekas, tuleb: ‱ Hinnata ametikohti – tagab T-le tema positsiooni arvestamise firmas.
Paljudes mtĂŒ - des arvatakse juhatuse liige juhatusest vĂ€lja kui ta ei osale teatud perioodil (jĂ€llegi erinev periood)juhatuse koosolekutel ja ei vĂ”ta mitte mingil moel osa MTÜ tegevustest.

Paralingvistilised signaalid - kÔnega kaasnevad, mittesÔnalised- kasutatavus varjatud seisundite ja suhtumise avastamiseks- kÔnepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused kÔnes, foneetiline reduktsioon (sÔna
Peanduma - ing k. Ought, sks k – Sollen (2) Ka a- indiviid, a tĂ€idab koosseisu K tunnused, vastab tunnustele (3) OTa JĂ€relikult tuleb/peandub a suhtes kohaldada Ă”iguslikku tagajĂ€rge T
Politseiriik – on selline riigivĂ”imu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklike Ă”igusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omaoli vastu, riigivĂ”im on bĂŒrokraatlik.

PÔhiÔigused on ka selleks etaloniks, millega seadusandja kontrollib seda, kas konkreetne vastuvÔetav seadus peab kaitsma individuaalhuve vÔi mitte ning millisel mÀÀral ta peab seda tegema.
Perekonnanimi – ĂŒks nimi vĂ”i kaks sidekriipsuga ĂŒhendatud (ĂŒhel abikaasal Ă”igus saada topeltnimi). Kui laps sĂŒnnib surnult, antakse perekonnanimi, kui vanemad soovivad, siis ka eesnimi.
Piirangu eesmÀrgist on kaitsta neid isikuid vÔimalike kahjulike tagajÀrgede eest, mis vÔivad saabuda pÔhjusel, et need isikud ei ole vÔimelised tehingu tegemisel asjaolusid adekvaatselt hindama.

Plans - i kohaselt (§ 23 lg 1) teostatakse antud §-s sĂ€testatud jĂ€relevalvet maakonnaplaneeringu, ĂŒldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise ĂŒle enne planeeringu kehtestamist.
Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva kitsendab mingi riigiorgan vÔi seisuslik esindus, kellega tal tuleb arvestada, mistÔttu monarhi vÔimul puudub absoluutne iseloom.
Poliitiline reziim on riigivĂ”imu teostamise meetodite sĂŒsteem, mis iseloomustab demokraatlike Ă”iguste ja vabaduste olkorda riigis ning riigiorganite suhet nende tegevuse Ă”iguslikesse alustesse.

Prg 3 – rahvusvahelised Ă”igusaktid Prg 104 – seadused – kĂ”ik kooskĂ”las PS-ga Prg 65 – Riigikogu vĂ”tab vastu Prg 109 – presidend – seadlused Prg 87 – valitsev pĂ€devus
Primaar - ja sekundaarnorm KaristusÔigus ei reguleeri inimeste kÀitumist, pole regulatiivne (§ 113 ei keela tapmist, tapmine on niigi keelatud). Keelud ja volitused tulevad moraalist.
PĂ”hikirja muutmine on igal ajal vĂ”imalik liikmete ĂŒldkoosoleku (volinike koosoleku) otsusega, mille poolt hÀÀletab ĂŒle 2/3 ĂŒldkoosolekul osalenud vĂ”i seal esindatud liikmetest (MTÜS § 23).

PĂ”hiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: ‱ Seadusandlikud riigiorganid (parlament) ‱ TĂ€itev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) ‱ Kohtuorganid
PÔhjuslik seos on Berni tegevuse ja Antsule tekitatud raske tervisekahjustuse vahel olemas, kuna Berni poolt visatud kivi tÔttu kukus Ants ning talle seetÔttu tekkisid eluohtlikud vigastused.
Poliitilised asjad on olemuslikult erinevad mittepoliitilistest (sest igal asjal on oma loomus) ‱ InimĂŒhiskond on jĂ€etud inimeste korraldada, poliitilised asjad on inimestele kĂ”ige tĂ€htsamad

Pooltel on Ôigus loovutada kÀesolevast lepingust tulenevaid nÔudeidÔigusi kolmandatele isikutele ainult teise poole kirjalikul nÔusolekul, juhindudes LS paragrahvist 166 lg.2 ja 3.
Positiivseks kĂŒljeks on see, et niisuguse teraapia lĂ€biviimine ei vaja kĂ”rge kvalifikatsiooniga terapetilist personali KĂ€itumise modifitseerimise programmid töötavad kinnistes asutustes hĂ€sti.
PĂ”hikĂŒsimuseks on see, kuidas mĂ”jutavad ĂŒksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mĂ”jutavad indiviidi kĂ€itumist.

Prokuratuur on pĂ€rast leebustaotlejalt saadud tĂ”endite hindamist leidnud,et ei ole alust isiku suhtes leebust kohaldada,teatab prokuratuur leebusetaotlejale taotluse tagasilĂŒkkamisest.
Patoloogiline efekt - haiguslikul pinnal- teadvus hĂ€irunud, mĂ€lulĂŒngad, oma tegude tĂ€henduse mĂ”istmine hĂ€iritud, kontroll puudub (sĂŒĂŒdimatuseni kvalifiseeritav; psĂŒhhiaatria kompetents.
Poisil on telekas mĂŒĂŒdud; naabrimees tahab aga kindlust saada, et ta vĂ”ib rahulikult telekat vaadata; naaber vĂ”ib minna poisi vanemate juurde ja kĂŒsida, kas nad kiidavad heaks.

Pratikas tÀhendab see ennekÔike olukorda, kus laenu vÔtta sooviv isik teeb laenuandjale ettepaneku laenulepingu sÔlmimiseks ja laenuandaja annab nÔusoleku nimetatud ettepanekule.
Pretsedendi tÔlgendamine - kahte liiki 1. TekstipÔhisel tÔlgendamisel lÀhtutakse tekstist ehk mis on kirjas ja arvesse vÔetakse sÔnade tavatÀhendusi, ka kirjavahemÀrkidel on oluline koht siin.
PĂ”hiseaduse jĂ€rgi on Vabariigi Presidendil erinevaid ĂŒlesandeid nii sise- kui ka vĂ€lispoliitikas. VĂ€lissuhtlemises tĂ€idab Vabariigi President peamiselt traditsioonilisi esindusĂŒlesandeid.

Pikemad constitutions on jaotatud paragrahvideks. Codex Iustinianuse tÀhtsus on klassikalise rooma Ôiguse tundmaÔppimise seisukohalt minimaalne, ta on rooma Ôiguse languse ajajÀrgu saavutis.
Public company - aktsiaselts) 4. Ameerika Ühendriigid (general partnership- tĂ€isĂŒhing; limited partnership- usaldusĂŒhing; close corporation- osaĂŒhing; public corporation- aktsiaselts)
PÀrimisseadus - PÀrS (kehtib alates 01.01.2009)-reguleeritakse pÀrimist seaduse jÀrgi, testamendi jÀrgi, pÀrimise kÀiku, kaaspÀrijate vahelisi suhteid ja pÀrimisregistri pidamist.

PolĂŒpol – kujuneb tĂ€ielik konkurents, kui kaubeldakse homogeensete hĂŒvistega (palju pakkujaid, palju tarbijaid). Turul osalejate arv on seotud nende vĂ”imetega mĂ”jutada hinda.
Pp 547 - 576. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a vÀljaanne). 4. Gibsoni, J. L. Truth, Reconciliation, and the Creation of a Human Rights Culture in South Africa.
Puhkuse katkestamine - tööandjal on Ă”igus katkestada vĂ”i edasi lĂŒkata töötaja puhkus ettenĂ€gematu olulise töökorralduse hĂ€davajaduse tĂ”ttu, eelkĂ”ige kahju tekkimise Ă€rahoidmiseks.

PĂ€rimiskĂ”lbmatus – tunnistatakse pĂ€rimiskĂ”lbmatuks siis, kui ta on toime pannud raske isikuvastase kuriteo pĂ€randaja vastu ehk kui ta on tapnud selle isiku Ă€ra, kelle vara ta pĂ€riks.
PÔltsamaa selveril on kaks lahtiolekuaja perioodi, talvine ning suvine, talvisel ajal kui mina olin praktikal, oli lahtiolekuajaks 9.00-21.00, suvisel perioodil on lahtiolekuajaks 9.00-22.00.
Parasiidid –  laiuss: ­HĂ€vib kui kala kĂŒlmutada vĂ€hemalt  ­24 tundi vĂ”i kala kĂŒpsetatakse (65° C) Allergeen ­ kalalĂ”hn Kala kasutamine  toiduvalmistamisel

Piimatee - Chai latte vĂŒrtsikas (Chaipur) Matcha vĂŒrtsikas (Matcha) Orgaaniline tee- Cha spring mint Cha earl grey Lahustuv tee-Venda “earl grey” Quali tea sidruni maitseline
PÀrandaja on siin sÔltuvuses teise poole nÔusolekust (vrd testament). Seda ka juhul, kui teine pool ei 48. PÀrimislepingu vorm ja liigid vÔta endale mingit omapoolset kohustust.
PĂ€rast bar - Kohba ĂŒlestĂ”usu ning juutide vĂ€ljasaatmist toimus oluline juutide diasporaa suurenemine, seni eelkĂ”ige tihedalt Palestiinaga seotud juutide ajalugu laienes ĂŒle tema

Pahauskne on valdaja kes omandamisel teadis vÔi ei teadnud raske hooletuse tÔttu ta ei ole valduseks Ôigustatud vÔi sai hiljem sellest teada, et ta ei ole valdusks Ôigustatud.
Personaalse autonoomiaga on tegemist siis, kui hajutatult elavad etnilised rĂŒhmad loovad oma kultuuri- ja olmekĂŒsimustega tegelevad organisatsioonid, kes vĂ”tavad osa riigi poliitilisest elust.
Piiratud teovĂ”imega on isik, kes ei ole tĂ€isealine vĂ”i kes ei saa kestvalt oma tegudest aru vĂ”i ei suuda neid juhtida vaimuhaiguse, nĂ”rgamĂ”istuslikkuse vĂ”i muu psĂŒĂŒhikahĂ€ire tĂ”ttu.

PÔhimÔteteks on vÔlausaldajate vÔrdne kohtlemine,selle all mÔeldakse et kÔiki vÔlausaldajaid pankrotimenetluses tuleb kohelda vÔrdsetel alustel ja vÔlausaldajate kollektiivsus.
Pankrotihaldur – on kohtu usaldusisik,kes kontrollib maksejĂ”uetu vĂ”lgniku majandustegevust, valitseb pankrotivara ja kaitseb kĂ”igi vĂ”lausaldajate samuti vĂ”lniku Ă”igusi ja huve.
Par 992 – vastutab valdaja, kes on muretsenud endale valduse keelatud omavoliga vĂ”i karistatava tegevusega, lubamatust tegutsemisest tulenevate kahjutasu eeskirjade kohaselt.

Pks on Riigikogu poolt 18.11.2009.a seadusena vastu vÔetud, vÀlja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning on jÔustunud 01.07.2010.
PsĂŒhhiaatrid - Freudistid vaatlevad seda kui vĂ”itlust teadvuse sĂŒvakihtides peituvate ja vĂ€ljendust nĂ”udvate bioloogiliste tungide ja kultuuri poolt ettekirjutatud normide vahel.
PĂ€devuse muutumine – vt HMS § 9 lg 3; - haldusakt on proportsionaalne (HMS § 3 lg 2); - haldusakt on kaalutlusvigadeta (HMS § 4); - haldusakt jĂ€rgib vorminĂ”udeid (HMS §-d 55–57).

PÔhiÔigused on riikluse eksisteerimise ja funktsioneerimise seisukohalt sedavÔrd olulised, et nende vÔimaldamist vÔi mittevÔimaldamist ei saaks jÀtta lihtseaduste mÀÀratleda.
Palga maksmisel on tööandja kohustatud talle andma kirjaliku teatise. Tööandjal ei ole Ôigust ilma töötaja nÔusolekuta avaldada andmeid töötaja palga kohta, va. Maksuametile.
Parlamentarismi printsiip – kĂ”rgema esindusorgani (legislatiivorgani) vĂ”imu ĂŒlimuslikkus tĂ€idesaatva (eksekutiivorgani) ees. KĂ”rgemad esindusorganid vĂ”ivad olla ĂŒhe- vĂ”i kahekojalised.

Piiratud ulatuses on vÔimalik rÀÀkida ka mÀÀrustest uue Ôiguse loomisest - praeterlegem mÀÀrused - seadus on volitanud nad uut looma. Selline seadusandlus on vÔimalik ka Eestis.
Palju probleeme on siis, kui hakata mÔtlema, kas ka ettevaatamatuse tÔttu toime pandud kuritegude puhul mingisugune neutraliseerimine vajalik on vÔi kas seal midagi taolist toimub.
Pankrotti on alus vÀlja kuulutada siis, kui vÔlgniku suutmatus vÔlausaldajate nÔudeid rahuldada ei ole ajutine, vaid on iseloomulik tema majanduslikule olukorrale tervikuna.

Parktikas on kĂŒllalt juhtumeid, mis pĂ€lvinud ajakirjanduse tĂ€helepanu ja kus inimene on vÔÔral maal sooritanud kuriteo, mis Eesti ĂŒhiskonnas oleks heal juhul taunitav, kui
Patenti on mĂ”ttekas taotleda ĂŒksnes territooriumil, kus leiutise objekti plaanitakse kasutada vĂ”i kuhu plaanitakse eksportida vĂ”i kus loodetakse kasutusĂ”igus maha mĂŒĂŒa.
Peamisi ideid – mĂ”tteid inimeste ja rahvaste ainulaadsusest, mÔÔduka pĂ”hiseaduse poole pĂŒĂŒdlevast ja inimestega hoolikat ĂŒmberkĂ€imist nĂ”udvast optimistlikust inimvaimust.

Peitvara kinnis - vÔi vallasasja omaniku loata, leiutasu ei saa. MÔnel peitvaral vÔib olla aga eriline vÀÀrtus, kas ajaloolise, teadusliku, kunstilise vÔi muu vÀÀrtuse tÔttu.
Pos element – omandi tĂ€ielikkus Neg element – ainulikkus OmandiĂ”igusest tuletuvad: *Valdus – Ă” asja enda kĂ€es pidada ja kĂ”iki kĂ”rvalisi iskuid valdamisest kĂ”rvaldada.
PĂ”hipuhkus on 28 kalendripĂ€eva (TLS § 55). PĂ”hipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul (TLS § 68 lg 5). o TLS ei ĂŒtle, millise perioodi eest töötajale puhkust antakse.

Piraatlus – peab olema tegu aktiga vĂ€ljaspool mingi riigi territoriaalmerd (kui sees siis kriminaal kuritegu). Tegu peab olema isikliku kasu saamise eesmĂ€rgil toime pandud.
PĂ€rimine on kĂ”igi Ă”iguste ĂŒlekandumine, mis oli surnule kuulunud 28. Kogu Ă”iguse kas on loonud ĂŒksmeeles vĂ”i on selle mÀÀranud vajadus vĂ”i on selle kindlustanud tava.
PĂ”himĂ”ttest tulenevalt on pooltel vaba vĂ”imalus hinna suuruses kokku leppida ning kokkulepitud hind on poolte jaoks ĂŒldjuhul siduv ka siis, kui see ei vasta asja vĂ”i teenuse turuhinnale.

Partia suurriik - 150.a.e.m.a., BabĂŒloni kadumine ajalooareenilt 2.1. Vana-BabĂŒloonia riiklik korraldus 18. saj. e.m.a. Vana-BabĂŒloonia riiklik korraldus (18.saj.e.m.a.) Kuningas
Protsessiosalisel on Ôigus tutvuda toimikuga, teha sellest Àrakirju, vÔtta 2) ringkonnakohtutest; osa kohtuistungitest, teada asja arutava kohtu koosseisu, esitada 3) Riigikohtust.
PĂ€rimine on isiku surma korral tema vara ĂŒleminek teisele isikule 1. Kuna isiku surmaga lĂ”ppeb ka tema Ă”igusvĂ”ime, siis ei saa ta enam olla Ă”iguste ja kohustuste kandja.

Pankrotis on ĂŒĂŒrileandja (Ÿ 50)  Haldur ei saa lepingut lĂ”petada (erinevalt ĂŒldreeglist Ÿ-s 46), v.a. kui see Ă”igus tuleneb lepingust endast (PankrS Ÿ 50 lg 1 ls 1).
PĂ€randaja Ă”dede - vendade lastel seevastu aga puudus Ă”de Milvi saab sellest poole ehk 1/8 pĂ€randist ja varemsurnud venna Ülo lapsed jagavad oma tĂ€di pĂ€rimisĂ”igus tĂ€ielikult.
Palgaseaduse jÀrgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule vÔi Ôigusaktile, samuti muudel Ôigusakti, kollektiiv- vÔi töölepinguga ettenÀhtud juhtudel.

Poola nÀitel on tÔestatud, missugused ohud varitsevad kohtuvÔimu autonoomiat siis, kui tÀitevvÔimule jÀÀb kohtute suhtes fiskaal- ja haldusjÀrelevalve teostamise Ôigus.
Prejudikatiivne Ă”igus – olemuselt kasuistlik, kohaladatav ĂŒksnes ĂŒksikjuhtudel. Selle ideoloogiaga ei sobi idee ĂŒleĂŒldistest Ă”igusnormidest nagu kontinentaalses Ă”igussĂŒsteemis.
Peamine seadus – Sihtasutuse seadus jĂ”ustunud 1 okt 1996 vt pg 1 Peamine erinevus Ă€ri- ja mittetulundusĂŒhingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionĂ€re.

Piiratud sĂŒĂŒdivus - Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusĂ”igusesse piiratud sĂŒĂŒdivuse mĂ”ite: kui isiku vĂ”ime oma teo keelatusest aru saada vĂ”i oma kĂ€itumist vastavalt
Plebistsiit on (lad. k. plebis citum) pĂ”himĂ”tteliselt ka rahvahÀÀletus (mittetehnilises tekstis sĂŒnonĂŒĂŒm), aga plebistsiidi korral otsustab korraldamise ĂŒle riigipea.
Poliitilises valdkonnas - valitud sÔjapealik vÔi rahvahÀÀletuse teel vÔimule tulnud valitseja, vÀljapaistev demagoog ja poliitiline parteijuht). NÀiteks Hitler oli seda kindlasti.

Peaministrikandidaadi mÀÀramine – formaalselt vĂ”iks Vabariigi President kandidaadi valiku teha tĂ€iesti iseseisvalt, kuid tegelikkuses peab ta arvestama Riigikogus kujunenud enamusssuhetega.
PeatĂŒki 7 - es jagu „Seksuaalse enesemÀÀramise vastased sĂŒĂŒteod“, mille § 141 lg 1 jĂ€rgi karistatakse teo toimepannud isikut ĂŒhe- kuni viieaastase vangistusega.
PeatĂŒkki on laste ja alaealiste vastu suunatud kuritegusid kĂ€sitletud, kui enamohtlikke kuritegusid ning seal on peetud lapse alaelisust kuritegu raskendavaks asjaoluks.

Poeetiline osa – pealkirjaga “Kirjad”. Ühtekokku kuulub VT 39 raamatut, kuid Ă”igusajaloolises mĂ”ttes on olulisim allikas “Seadus” ehk Moosese raamatud e. seadused.
Printsiipide tÀhtsust on rÔhutatud ka metanormatiivse funktsiooniga (programmeerimise ja pÔhjendamise funktsioon). Hesser leiab, et printsiibid laiendavad kohtuniku otsustamisruumi.
Prokuura – selline esinduse vorm, kus esindaja mÀÀratakse tehinguliselt, kuid tema esindusĂ”igus tuleneb seadusest. Prokurist on esindajaks ainult ettevĂ”tjate puhul.

Peamine seadusandlusorgan on parlament, kĂ”rgeim tĂ€idesaatev vĂ”im kuulub valitsusele. Monarh kui rahvuse sĂŒmbol on veel tĂ€napĂ€evalgi tĂ€htsal kohal, sest kehtestab rahvuse ĂŒhtsust.
Piiranguks on samuti karistuse mÀÀramine koosoleku korraldamise vĂ”i isegi selles osalemise eest sĂ”ltumatu sellest, kas inimene koosolekult ka fĂŒĂŒsiliselt osa vĂ”tab.
Pinnaveel on suhteliselt suur enesepuhastusvÔime, ent pÔhjavee selline potensiaal toimib aeglaselt, mistÔttu tulebki pÔhjavee kaitseks rakendada rangemaid abinÔusid.

Praktiline tĂ€htsus – kui nĂ”utakse inventuuri, siis pĂ€randvara vastuvĂ”tmisel vastutatakse vĂ”lgade Kui inventuuri ei ole nĂ”utud, siis vastutab inimene ka oma isikliku varaga.
PĂ”himĂ”tteline vastuolu on sotsiaalteaduste ja Ă”igusteadusliku lĂ€henemise vahel inim- kĂ€itumisele. Õigusteadusele on inimkĂ€itumine vaba, kui ei ole vaba tahet ei ole ka vastutust.
PĂŒsivara on tarkvara, mis on pĂŒsivalt salvestatud riistvarasse (tĂ€psemalt pĂŒsimĂ€llu). Seega on sellel nii tarkvara kui ka riistvara omadusi, kuid on siiski tarkvara.

Pandi alusel on krediitoril Ôigus, juhul kui vÔlgnik ei tÀida pandiga tagatud kohustust, saada rahuldust panditud vara vÀÀrtusest, eelistatuna teistest krediitoritest.
PĂ€rimisĂ”igus – 1) objektiivses mĂ”ttes – kogu seadusandlus, mis pĂ€rimise kohta 2) subjektiivses mĂ”ttes – tekib pĂ€rimisĂ”igus varalistele Ă”igustele ja kohustustele
PĂ”hikoosseisu tavad on lg.1 kirja pandud – s.o. tegelik koosseisu sisu kvalifitseeritud koosseis on raskendav koosseis(lg.2,lg.3),priviligeeritud koosseis on kergendav koosseis.

Pandipidaja nÔusolek on ka vajalik panditud Ôiguse muutmiseks, kui sellega kaasneb pandieseme vÀÀrtuse vÀhenemine vÔi kui muutmine vÀhendab muul viisil pandipidaja tagatist.
PerekonnaÔigus on Ôigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja pÔlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist.
Piiratud asjaĂ”igused on tuletatud omandist kui laiaulatuslikust Ă”igusest. Omand on pigem Ă”iguste pĂ”hjus kui Ă”igus ise. Omandi kĂ€sitlus asjaĂ”iguses jaguneb ĂŒld- ja eriosaks.

Pooltel on vĂ”rdne Ă”igus esitada kohtu ees oma vĂ€iteid ja tĂ”endeid- nn „ÀrakuulamisĂ”igus“. Üldjuhul kohus ei kogu tĂ”endeid, erand uurimispĂ”himĂ”te HKMS-s-
Probleemse meetmega – karistusjĂ€rgne kinnipidamine, mis mĂ”jutab oluliselt Eesti kriminaalpoliitikat ning millest tulenevalt on vajalik Ă€sja sisseviidud muudatuste analĂŒĂŒs.
PĂ”hjendatuse nĂ”ue – tĂ€hendab, et kĂ”ik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt vĂ€lja selgitatud; otsus peab tuginema antud asja faktilisele alusele.

Parlament – ĂŒlesehitus Euroopa Parlament on ainulaadne rahvusĂŒlene institutsioon, mille liikmed valitakse demokraatlikul teel otsese ĂŒldise valimisĂ”iguse alusel.
Positiivne diskrimineerimine on spetsiifiliste meetmete rakendamine sotsiaalsetel vÔi ajaloolistel pÔhjustel tekkinud ebasoodsate olude kÔrvaldamiseks, et saavutada sisuline vÔrdsus.
Probleemide ees - esines tunnistajate Àraostmist ja hirmutamist, liiga jÀika reeglite rakendamist ja erapooletuse mitte kasutamist tulenevalt menetluse osalise staatusest.

Problemaatiline on kĂŒsimus, kas piisab ĂŒksnes olemasolevast seadusest, mis ei sisalda konkreetseid vĂ”i konkreetset delegatsiooninormi, et asuda teda mÀÀrustega tĂ€itma.
Puuduse olemasolu tĂ€hendab VÕS § 645 lg 2 mĂ”istes tööl puuduse esinemist, mille olemasolu on ilmne ja mille vĂ”iks avastada tavapĂ€rase ning pĂ”gusa ĂŒlevaatuse kĂ€igus.
PĂ€rimislepingu siduvus on vĂ€ga oluline ning on tingitud eelkĂ”ige asjaolust, et tegemist on kahepoolse tehinguga ehk lepinguga, mitte ĂŒhepoolse tehinguga, nagu seda on testament.

PĂ€rimislepinguid mĂ”nikĂŒmmend – Liini Ă”pik andmeid, nĂŒĂŒd ilmselt rohkem), sest testamenti on kokkuleppega. Selliseid pĂ€rimislepinguid nimetatakse ka tasulisteks pĂ€rimislepinguteks.
PÔhiÔiguse kaitseala ehk kaitsevaldkond mÀÀrab kindlaks pÔhiÔigusliku kaitse eseme ja Ôigustatud subjekti. Kaitseala jaguneb omakorda esemeliseks ja isikuliseks kaitsealaks.
PÔhjamaades - Rootsis ja Soomes hakkas sÀtestatud (kirjutatud) Ôigus kÔrvale tÔrjuma vana tavaÔigust juba XIV-XV saj Kuid kirjutatud Ôiguse sisu oli peamiselt vana

Personaalne ehk teatavate isikute ringi suhtes – reeglina kehtivad riigi seadused ja muud normatiivsed aktid kĂ”igi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes.
Praktikas olulisemad on siin juhtumid, kus kĂ€sundiandja annab kĂ€sundisaajale ĂŒlesande osta/mĂŒĂŒa tema nimel mingeid kaupu ning annab talle selleks ka vastava esindusĂ”iguse.
President ettekandja - kohtuniku ettepanekul ning pÀrast teiste poolte Àrakuulamist, kas eriline kiireloomulisus kiirendatud menetluse kasutamiseks on pÔhjendatud vÔi mitte.

PĂ€raldis on vallasasi mis olemata peaasja oluline osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majandusliku eesmörgi ja sellele vastava ruumilise seaose kaudu.
Peamiseks sihiks on kontrollida notari ametitegevust, et aidata kaasa Ôiguskindluse tugevnemisele Ôigussuhetes, mille tekkimise vÔi muutmise aluseks on notariaaltoiming.
Perekonna ĂŒl on Ă”petada ĂŒhiskonna toimimise reeglid, mida tohib ja mida ei tohi, mis on karistused jne. Ühiskond ootab perekonnalt tĂ€isvÀÀrtuslikke uusi liikmeid.

Poliitika sisuks on inimesed, formaalseks kujuks on vÔimukorraldus (aristokraatia, demokraatia vms), kujundajaks on seadusandja vÔi valitseja ning eesmÀrgiks on hea elu.
PĂ”histatuse nĂ”ue – kĂ”ik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt vĂ€lja selgitatud ning otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele;
PÔhjendatud huvi on lisakriteerium Ôiguste rikkumisele, s.o tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema isiku Ôigusi rikutud ning lisaks peab isikul olema pÔhjendatud huvi.

Pankrotitoimkonna roll - Toimkond kaitseb muuhulgas pankrotimenetluses kĂ”igi vĂ”lausaldajate huve, valvab halduri tegevuse ĂŒle ja kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt.
Positiivne Ôigus on riigilt lÀhtuv tahteÔigus, mis fikseerib subjektiivse Ôiguse ja juriidilise kohustuse, st Ôigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid.
Pruuklaen - commodatum. Üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lĂ€he.

Puududa – viidata PS-le. PĂ”hiĂ”igused sisaldavad 3 elementi: ‱ Õ kandja – isik, kellele Ă” laieneb ‱ Õ adressaat – av vĂ”imu kandja / kohustatud isik
PĂ€randi avanemine – pĂ€randaja surma aeg. Teadmata kadunud – isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast mĂ€rku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg.
PÔhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tÔendeid, tuleb apellatsioonkaebuses mÀrkida uute asjaolude ja tÔendite esimese astme kohtus esitamata jÀtmise pÔhjus.

Pakkumus – ofert peab olema suunatud konkreetsele isikule, olema piisavalt mÀÀratletud ning vĂ€ljendama isiku tahet olla ettepaneku vastuvĂ”tmisel kohustatud.
Palgatööliseks nimetatakse nö lihttöölist, kellel on kindlad tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded ja kes vastutab oma töö eest, mitte kĂ”igi töötajate tulemuste eest nagu ettevĂ”tja.
Perekonnapea vÔimu nimetatakse abielu puhul manus, s.t kÀsi mis on abielumehe vÔimu vÀljenduseks. Terminist manus on tuletatud ka abielu nimetused Cum Manu ja Sine Manu.

Pooldajad on vastupidisel seisukohal ja vÀidavad, et neutraliseerimine peab toimuma enne, et indiviidid ilma neutraliseerimata neid tegusid toime pannud ei oleks.
Pooltel on Ă”igus kaasata lĂ€birÀÀkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörĂŒhmi.
Portfelliinvesteeringud – vÀÀrtpaberiinvesteeringud, mis jaotatakse omandi ja vĂ”la- vÀÀrtpaberiinvesteeringuteks ning kajastatakse maksebilansis majandussektorite lĂ”ikes

Positiivne Ôigus on riigilt lÀhtuv tahteÔigus, mis fikseerib subjektiivse Ôiguse ja juriidilise kohustuse. Ta on sotsiaalse kontrolli eriti effektiivne vahend ja vorm.
Patentsuse kriteeriumid - Patendiseadus (lĂŒhend PatS) § 8. Patentsuse kriteeriumid (1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.
PerekonnaÔigus keskajal - riigi tekkega suur roll kirikul, kes vÔttis abielude sÔlmimise oma kÀtte. Vallaslaste tapmine keelati, kirik vÔttis nende hoolitsemise enda kanda.

Platoni vÀitel on inimloomus sÔjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kÔrgem inimene ning kÔrgem peab end madalamast vabastama vÔi vÀhemalt seda ohjeldama.
PrioriteedikuupĂ€eva on ĂŒkskĂ”ik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku vĂ”i suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise lĂ€bi vĂ”i mis tahes muul viisil.
PĂ€raldis – vallasvara mis kuulub kinnisasja juurde Kinnisasi on piiritletud maatĂŒkk millel onn ehitised ja liikumatu vara Vallasasi on see mida saab liigutada

PĂ€rida on vĂ”imalik: 1) seaduse alusel 2) testamendi alusel 3) pĂ€rimislepingu alusel  neist kĂ”ige suurema alusega PĂ€rida vĂ”ib ka kĂ”igi 3 punkti alusel.
Palgata puhkust on tööandja kohustatud andma puh §34 alusel  GĂŒmn riigieksamite, kutseĂ”ppeasutsute, rakendrusliku kĂ”rgkooli vĂ”i ĂŒlikooli siseastumise ajaks.
Parlamendi puhul on valitsus harilikult vastutav ainult alamkoja ees. Erandid on parlamentaarsetest riikidest Itaalia ja Jaapan, kus valitsus vastutab mÔlema koja ees.

Planeerimisotsustused – ei ole tegemist Ă”n subsumeerimisega vaid n poolt sĂ€testatud eesmĂ€rkide konkretiseerimisega ja eesmĂ€rgi saavutamise teede kindlaksmÀÀramisega.
Pp 534 - 546. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a vÀljaanne). 2. Herber, E.D. The (Japanese) administration of justice and the will to truth.
Prokuura on juhtimise volitus, mis annab ettevÔtja esindajale ehk prokuristile Ôiguse esindada ettevÔtjat kÔikide maj tegevusega seotud tehingute tegemisel.

Ps Ôigusriik on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida jÀrgitakse, on olemas ka pÔhiÔigused, vÔimude lahusus, sÔltumatud kohtud ja seadusi jÀrgiv haldus.
Pankrotiseaduse kohaselt on isik maksejÔuetu, kui ta ei suuda rahuldada vÔlausaldaja nÔudeid ja see suutmatus ei ole vÔlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Praktiliselt alati on moodustatud rahandus-, vĂ€lis- ja kaitsekomiteed. Parlamendi sisekĂŒsimuste lahendamiseks on moodustatud mandaat-, reglemendi- ja eetikakomiteesid.

Presidentaalne v – president on tĂ€idesaatva riigivĂ”imu tipuks, mĂ”neljuhul (USA) ka valitsuse juht, kellel on ĂŒhtlasi parlamendi kĂ”rval ka seadusandlik pĂ€devus.
Programmid - osaliselt vÔi tÀielikult rahastatud ravikindlustuse eelarvest Kasutatud kirjandus https://www.riigiteataja.ee/akt/115032011017 AitÀhh kuulamast!
Puudusega kaupa on lubatud tarbijale pakkuda ja mĂŒĂŒa ainult juhul, kui selline kaup on ohutu elule, tervisele ja varale ning tarbijat on teavitatud kauba puudusest.

PĂ€raldised - vallasasjad, mis pole peaasja osa, kuid teenib peaasja ning on sellega seotud ĂŒhise majanduslik eesmĂ€rgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu.
Pahauskne valdus - Valdus on pahauskne, kui valdaja teab vÔi peab teadma, et tema valdusel puudub Ôiguslik alus vÔi et teisel isikul on suurem Ôigus asja vallata.
Proportsionaalsuse pĂ”himĂ”te on teine mĂ”iste! Valimisproportsionaalsus nĂ”uab, et hÀÀlteloleks vĂ”rdne kaal – see nĂ”ue on sees juba ka valimiste ĂŒhetaolisuse pĂ”himĂ”ttes.

Pseudo - Isidoriuse dekretaalide nime all on tuntud varaseim kanoonilise Ă”iguse ĂŒldine kodifikatsioon, mis koostati 9. sajandi II poolel Reims’i linnas.
Pss on immuniteet reguleeritud PSe §-s 76. Selle kohaselt on Rkogu liige puutumatu ja teda saab krimvast-le vÔtta Ô.kantsleri ettepanekul Rkogu kooss.
Punktides 2 - 4 Ă€ratoodud printsiipe jĂ€rgiti kuni klassikalise ajastu lĂ”puni st u 3. saj lĂ”puni, ent dominaadi ajal – jĂ€relklassikalisel ajal nad kadusid.

PĂ€evapoliitilistest konfliktidest – maksustamisega seotud kĂŒsimustest, rahvuskĂŒsimustest, kolooniaid puudutavatest kĂŒsimustest, eriti aga, mis puudutasid kuningavĂ”imu piiramist.
PĂ€ris kindlasti on vaja suurendada ĂŒhiskonna teadlikkust piraatluse alal ja selles osas, kuidas tarbija saab teha vahet teose piraatkoopia ja legaalse koopia vahel.
PĂ”himenetluse haldur on ĂŒldreeglina pĂ€dev viima lĂ€bi teistes riikides menetlustoiminguid pĂ”himenetluse riigi seaduste jĂ€rgi (lĂ€htudes universaalsuse printsiibist ).

Pankroti halduril on Ôigus pÀrast tööandja pankroti vÀlja kuulutamist töölepingut lÔpetada. Pankrot on kohtuotsusega vÀljakuulutatud vÔlgniku maksujÔuetus.
Parlamentaarne vabariik - on riigi valitsemise vorm, mis rajaneb parlamendi vĂ”imu ĂŒlimuslikkusel. Seadusandlik vĂ”im, tĂ€idesaatev vĂ”im ja kohtuvĂ”im peavad olema lahus.
Positiivne Ôigus on kehtiv Ôigus, millelt oodatakse temas kÀtketud Ôiguslike lahendite headust ning Ôiglust. Positiivne Ôigus vÔib olla sel juhul Ôige Ôigus.

Problemaatiline on arhitektiga vÔi advokaadiga sÔlmitava lepingu liigitamine (esimesel juhul pigem töövÔtt, advokaadi puhul seevastu reeglina kÀsundusleping).
PÔhimÔttelised seisukohad on vÀljendatud pÔhiseaduses, valla- ja linnaeelarve seaduses, maksukorralduse seaduses, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutuste seaduses.
PĂ”hiseaduspĂ€rasust on PS § 20 p-d 1 ja 3. Esimesel juhul on tĂ€htis vabaduse vĂ”tmise fakt sĂŒĂŒdimĂ”istva kohtuotsuse tagajĂ€rjel ja seaduslikkuse nĂ”ude jĂ€rgimine.

Poliitilised Ôigused - inimÔigused:Ôigus elule, isikuvabadus, liikumisvabadus, kodu puutumatus jne; poliitilised Ôigused-valimisÔigus, koosolekute pidamise vabadus.
PĂ”hikĂŒsimuseks on olnus see, et kui palju vĂ”ib ĂŒks sĂ”ltumau demokraatlik Ă”igusriik delegeerida pĂ€devusi Euroopa Liidule ja kus on selle delegeerimise piirid.
Paljuski on seega tegemist nn kaasaegse loomuĂ”iguse kĂ€sitlustega Ă”iguse olemusest, taas ka Ă”iglase Ă”iguse kĂŒsimusega, samuti Ă”igusriigi doktriiniga.

PÀrijatel on Ôigus pÀrandist loobuda, kuid peale pÀrandi vastuvÔtmist sellest loobuda ei saa. Samuti ei saa pÀrast loobumist ka pÀrandit vastu vÔtta.
PÀrimisseaduses on tÀiendada PÀrS § 16 lÔikega kolm, mille kohaselt vÔib abikaasa juhtudel on oluline abikaasade vara vÀÀrtus abielludes ja surma momendil.
PÔhiline reegel on lisaks sellele, et nad iseseisvalt tehinguid teha, vÔidakse piiratud teovÔimega inimese eestkostja olla ja tema eest ja nimel tehinguid teha.

PĂ”hiĂ”iguse adressaadid ehk kohustatud pool on riik, sest traditsiooniliselt on pĂ”hiĂ”igused ĂŒksikisiku Ă”igused riigi vastu – riik ei tohi sekkud inimeste tegevusse.
PĂ”hiĂŒl on teenindav funktsioon vĂ”i tĂ€idavad muid ĂŒl kultuuri, hariduse, sotsiaal- vĂ”i muus valdkonnas (riigi muuseumid, riigi teatrid, riigi koolid).
Parlamendi pinnal on lihtsam moodustada enamusvalitsust, miinuseks peetakse seda, et parlamendi poliitiline struktuur ei kajasta ĂŒhiskonna poliitilist struktuuri.

Parlament - volitused ja menetlused Alates lepingute revideerimisest on Euroopa Parlamendi osatĂ€htsus Euroopa Liidu institutsioonide hulgas ĂŒha kasvanud.
Piiramatu monarhia – monarhile kuulub kogu vĂ”imutĂ€ius: on ĂŒheaegselt riigipea, kĂ”rgeim seadusandliku vĂ”imu organ tĂ€idesaatva vĂ”imu juht ning kohtumĂ”istja.
PĂ”hidelikti tuletised on teod, mille karistatavus vajab lisaks pĂ”hideliktile tĂ€iendavat pĂ”histuste erilist tuvastamist. Kaasaaitamine ehk osavĂ”tt on ĂŒks tuletisi.

PĂ”histamata akt on ebaseaduslik selle pĂ€rast, et pĂ”histatuse nĂ”ue on tavaliselt seaduses fikseeritud (kohtuotsuse tĂŒhistamise aluseks on tema pĂ”histamatus).
Parafiiliad – muutunud seksuaalsĂ€ttumus *Homoseksuaalsus – pederastia, lesbism, autoerotism, nartsism *Pedofiilia *Gerontofiilia *Intsest, verepilastus
ParemakÀelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad kÔnekeskuse eest , abstraktse mÔtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad.

PerekonnaÔigus 1800 - 1914 18 sajandil oli Euroopa perekonnaÔigus patriarhaalne ja seda iseloomustas kiriku religioosne dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale.
Pkgs pĂ”hikooli - ja gĂŒmnaasiumiseadus PS pĂ”hiseadus RS ringhÀÀlinguseadus TS tsiviilseadustiku ĂŒldosa seadus VKS vĂ€hemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemissalas olev valitsusasutus, mida juhib Riigipeaprokurör, kellele allub nii Riigi- kui Ringkonnaprokuratuurid.

Puhkuse kestus on kuni 30 pÀeva kalendriaasta jooksul, kusjuures makstakse keskmist töötasu 20 kalendripÀeva tasemekoolituse ja tööalase koolituse puhul.
PĂ”hiseadus - (PS) tĂ€htsaima Ă”igusaktina reguleerib riigi ja ĂŒhiskonna seisukohalt kĂ”ige tĂ€htsamaid suhteid, vastuvĂ”tmiseks ette nĂ€htud eriline kord.
PÔhiÔ - d moodustavad kaitseÔ riiklike abinÔude vastu (mitte ainult otsese sekkumise, vaid ka kitsenduste ja piirangute vastu). Nn spetsiaalpÔhiÔ.

Piirklausel ehk seadusreservatsioon – pĂ”hiseaduse norm, mis annab seadusandjale volituse piirata pĂ”hiĂ”igust 2. piir – pĂ”hiĂ”iguse Ă”igustatud riive
Piisav seos on eelkÔige pÔhikohustuste vahel, kÔrvalkohustused on harva seotud omavahel selliselt, et vÔlausaldajal tekiks Ôigus tÀitmisest keelduda.
Politseiametnik – oleme tsiviilis! Potentsiaalsed tunnistajad – sellisel juhul peaks nad kohtusaalist eemaldama, et saaks hiljem tunnistajana ĂŒle kuulata.

PĂ€devus - fikseerib vastava institutsiooni poolt tĂ€idetavate haldusĂŒlesannete ringi ning nende realiseerimiseks vajalike Ă”iguste ja kohustuste mahu.
Parlamentaarsed vabariigid - sellises riigis rajaneb vĂ”imukorraldus parlamendi vĂ”imu ĂŒlimuslikkusel. Riigipeal on parlamentaarses vabariigis ainult esindusfunktsioon.
Peitvara leidmisel – omanikuks saab isik, kelle maatĂŒkilt vara leiti. Kui oli omaniku nĂ”usolek, siis on Ă”igus saada leiutasu ja kui ei olnud, siis ei saa ka

Pille juurikas on oma lĂ”putöös „Intellektuaalse omandi probleemid Ă”pilaste pilgu lĂ€bi“ viinud lĂ€bi uuringu Valga GĂŒmnaasiumis 2009. aasta kevadel.
Poliitika valdkonnas on ELi ĂŒlesanded seotud liidu kodakondsusega, Ă”igusalase koostööpoliitikaga kriminaalasjades ning ĂŒhise vĂ€lis- ja julgeolekupoliitikaga.
Positiivne Ă”igus – antud ajal antud riigis kehtiv Ă”igus Ülipositiivne Ă”igus – ĂŒldinimlike vÀÀrtuste sĂŒsteem, millele peab positiivne Ă”igus vastama.

Protsentuaalselt on kunagi olnud nad kunagi 100% lÀheduses (nÔukogude aeg; sÔltub registratsioonist). Avastuse protsent langes kuni 1992. Praegu see kasvab.
PankrotivĂ”lgnik on fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. VĂ”lgnikuks ei saa olla riik ja kohalik omavalitsus.
PsĂŒhholoogina on Marston vĂ€hem tuntud, kĂŒll aga sai 1960- ndatel tema 1928.aastal ilmunud pĂ”hiteosest „Emotions of Normal People“ DISC - keele alus.

PĂ”hiseaduse aluspĂ”himĂ”tted on paljuski universaalse iseloomuga – samadele vĂ”i sarnastele printsiipidele tuginevad ka kĂ”igi teiste demokraatlike riikide pĂ”hikorrad.
Pöördumise vormiks on hagiavaldus. Töötaja ja tööandja vÔivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni vÔi kohtusse.
Patria potestas - isa vĂ”im, mÀÀrab laste ja vanemate vahekordi Laste ja vanemate vaheliste Ă”iguste aluseks on ĂŒldreeglina seaduslik abielu ja perekond.

Piiratud monarhia on monarhia alamliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani vÔi seisusliku esindaja poolt, kellega tal tuleb arvestada.
Positiivne Ă”igus ehk objektiivne Ă”igus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law sĂŒsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud Ă”igusnormide kogum.
PÀrimisseaduse jÔustumisega on toimunud Eesti territooriumil kehtivas pÀrimisÔiguses radikaalne pööre, kui vÔrrelda seda senikehtinud nÔukogude pÀrimisÔigusega.

PÔhiÔigused on riikluse seisukohalt nii olulised, et nende vÔimaldamist vÔi mittevÔimaldamist ei saa jÀtta parlamendi lihthÀÀlteenamuse otsustada.
Parandus – 200 aastat oli menetluses). 3) vahel on ette nĂ€htud K-i kui terviku vĂ”i mĂ”ne ĂŒksiku valdkonna sĂ€tte muutmine ĂŒksnes referendumil.
Pg 56 - 57-58-59. Kui on nt ostetud kinnistu, kanne kinnisturaamatus tehud ja ostja vĂ”tab valduse ĂŒle... PĂ€raldis on 57-3 ... midagi sihukest.

Piiratud monarhija - monarhija alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani vÔi seisusliku esinduse poolt, kellega tal tuleb arvestada.
Preambulis - tugineb harta muuhulgas Euroopa Liidu liikmesriikide ĂŒhistele pĂ”hiseaduslikele tavadele ning demokraatia ja Ă”igusriigi pĂ”himĂ”tetele.
Proportsionaalsed sĂŒsteemid – esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade vĂ”i kandidaatide vahel vĂ”rdeliselt nende saadud hÀÀlte arvuga.

Paljudes sektorites on ettevĂ”tjate jaoks tulemuslikuks tegutsemiseks mÀÀrava tĂ€htsusega kĂŒsimus, kas riik vĂ”i omavalitsused sĂ”lmivad nendega lepinguid.
Piirivalve on rahuajal Siseministeeriumi valitsemisalas olev organisatsioon, mis valvab ja kaitseb riigipiiri seaduses ettenÀhtud alustel ja korras.
Prokuura – Ă€riĂ”iguslik ĂŒldine esindusĂ”igus, mis annab prokuristile Ă”iguse esindada ettevĂ”tjat kĂ”igis majandustegevusega seotud tehingutes.

Puutumatus on vÀlisriigi diplomaatilisel esindajal ja muul isikul kes vastavalt rahvusvahelisele Ôigusele ei allu kriminaalasjades asukoha riigile.
PÀris lÔpus ehk siis 19 sajandi lÔpuks hakkasid vÀlja kujunema laste Ôigused ja kohustused, millest esimesed jÔudsid ka seadusandja kaante vahele.
PĂ”hiseaduses on EV territoorium sĂ€testatud §122. Riigipiiri seaduse §4, mis ĂŒtleb kus kohast see piir tĂ€psemalt kulgem, tĂ€psustab paragrahvi 122.

PeaeesmĂ€rk on ennistada Ă”igusrikkumisele eelnenud olukord, taastada Ă”iguspĂ€rane suhe (nĂ€iteks kahju hĂŒvitamine, töötaja tööle ennistamine).
PeatĂŒkkis on vĂ€lja toodud erinormid, mis sisustavad mĂ”juva pĂ”hjuse mĂ”istet ning mida vĂ”ivad kohaldada nii liisinguandja kui ka liisinguvĂ”tja.
PressinÔukogu on ajakirjanike poolt loodud kohtuvÀline organ, mis lahendab kaebusi toetudes heale ajakirjandustavale ja ajakirjanduseetika koodeksile.

Puhkeaeg – tööpĂ€eva jaotab kaheks 1 puhkeaeg, mida ĂŒldiselt nimetatakse lĂ”unavaheaeg, seda on Ă”igus vĂ”tta siis kui on töötatud 4 tundi.
Vote UP
-1
Vote DOWN
PÀrandvara jagamine - § 144 jj. pÀrandi hulka kuuluv vara pÀrandi avanemise aja seisuga (§ 106 lg 1), millest oli maha arvestatud kulutused. PÀrandina arvestati ka eelpÀrandit ja pÀrandaja poolt teistele isikutele sundosa vÀhendamise eesmÀrgil viimase kolme aasta jooksul enne pÀrandaja surma tehtud kingitusi (§ 106 lg 2008 aasta PÀrimisseadus:
PĂ€rimisseaduse jĂ€rgi on see ĂŒks olulisemaid muudatusi vĂ”rreldes varasema nĂ”ukogude Ă”igusega ning seda nii pĂ€randajate kui ka omavalitsuste vaatepunktist.

PÔhiseaduslikud printsiibid on eelkÔige teiste seaduste tÔlgendusabid, kuid nad vÔivad olla otseselt tarbitavad, kui neid tÀpsustavaid Ôigusnorme ei ole olemas.
Pantija on kohustatud kindlustama Pandi Eseme oma kulul Pandipidaja poolt aktsepteeritud kindlustusfirmas Pandipidajat rahuldavatel tingimustel.
Parandamise ehk vÀÀrtustamise funktsioon – jutt on normide Ă”igest sisust ning faktilisest vĂ”rdsusest, aga ka normide objektiivsest sobivusest.

Precarium – erineb tavalisest pruuklaenu lepingust peamiselt seepoolest, et kasutada andja vĂ”ib prekaristilt nĂ”uda igal ajal asja tagastamist.
Prentsedendi nÀol on tegemist, Ôigusaktis sÀtestatud reeglite, pÔhilise tÔlgenduvahendina ja see annab ka aluse tÀiendava Ôigusakti vastuvÔtmiseks.
Prioriteedid – vajadus siduda vastav Ă”loome teadusuuringute, arendustegevusega, kus ELi areng on otseselt seotud tehtava Ă”loome ja teadustööga.

Pariisi rahuleping - 1783 2.2. 1776.a. Iseseisvusdeklaratsioon- see vÔeti vastu 2. juulil ning kaks pÀeva hiljem kuulutati iseseisvus ametlikult vÀlja.
Posttraumaatiline stressihĂ€ire - pikaajaline reaktsioon, hilinenud reacts hirmutavale vĂ”i raskete tagajĂ€rgedega sĂŒndmusele, mis pĂ”hjust mĂ€rgatava emotsion pinge.
Prantsuse valitsust nimetatakse ministrite nÔukoguks, kui selle eesistujaks on president. Kui eesistuja on peaminister, siis on nimetus kabineti nÔukogu.

Puudustega otsust on vĂ”imalik selle vastuvĂ”tnud organil kinnitada (ÄS § 302 lg 2), seda eelkĂ”ige juhtudel, kui tegu on menetlusliku vĂ”i vormiveaga.
PĂ”hifunktsioonid on orgaaniliselt seotud halduse olemusega, haldusliku mĂ”jutamise sisuga. PĂ”hifunktsioone vĂ”ib liigitada ĂŒld- ja erifunktsioonideks.
PĂ”hjendamatu on kostja vĂ€ide, mille kohaselt ta ei ole keeldunud vara hagejale tagastamast ega ole kuni selle ĂŒleandmiseni varale kahju tekitanud.

Pandud k - i pĂ”hitekstis (mĂ”nes peatĂŒkis). Selles, kuhu otsustatakse mingi pĂ”himĂ”te kirja panna, ei tohi sĂ”ltuda selle Ă”iguslik iseloom.
Planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel vÔimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse.
Praktikajuhendajaga – prokuröriga, kellele tegin ka ettepanekuid, mis konkreetsel kirjeldatul juhul seisnes ettepanekus muuta kuriteo kvalifikatsiooni.

PĂ€evaviisiline –  aluseks on tööpĂ€ev ïź Summeeritud – aluseks tööpĂ€evast pikem ajavahemik  (nĂ€dal, kuu, kvartal, poolaasta) 
PÔhikiri on kinnitatud . . . . . . . . . . . . . a. vastavalt kohtuabi poolt . . . . . . . . . . . .a. vÀlja antud ÀriregistrivÀljavÔttele.
Pahausksust on sageli keeruline tÔendada ning ka siis peab kohus langetama vÀÀrtusotsuse, mille ennustamiseks tuleb kohtuniku mÔtteid lugeda.

Palju suurem – alati vĂ”imalus valida erinevate kĂ€itumisvĂ”imaluste vahel, vĂ”imalus funktsioone jagada, ennast kohandada vastavalt olukorrale.
Pandipidajal on Ă”igus nĂ”uda mĂŒĂŒgiĂ”iguse tekkimisel Pandi Eseme vĂ€ljaandmist Pantija valdusest selle mĂŒĂŒgiks vastavalt kehtestatud korrale.
Piiramatul Ôigusel on ainult ideaalne iseloom, sest tegelikkuses kollideerub iga Ôigus teiste Ôigustega, mis on samuti oma ideaalsel kujul piiramatud.

Presumptsioon - sĂŒĂŒdistatava Ă”igus saada arusaadavas keeles ĂŒksikasjalikku teavet tema vastu esitatud sĂŒĂŒdistuse iseloomu ja pĂ”hjuste kohta.
PĂ€randihagi on pĂ€randi vĂ€ljaandmise nĂ”ue isiku vastu, kes kĂŒll valdab pĂ€randvara, kuid kes ei ole suhetele kohaldatakse kaasomandi sĂ€tteid.
PÔhiÔiguste piiramine - PÔhiÔigused ei ole piiramatud, PÔ piiramine (riive, kitsendamine, Ôigusesse sekkumine) ei ole samatÀhenduslik PÔ rikkumisega.

Panga puhul on vĂ€hemalt 5 liiget. Koosolekut puhul on ĂŒldreegel, et peavad toimuma regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kolme kuu jooksul.
Pangale on antud vabatahtliku lÔpetamise luba ja samal ajal selgub ,et pole vÔimalik tÀita kÔigi vÔlausaldajate nÔudeid 3 kuu jooksul.
Pankrotimenetluse raugemine - maksejĂ”uetus kĂŒll tuvastatakse, kuid pankrotti vĂ€lja ei kuulutata, sest puudub igasugune vara (isegi menetluskulude katmiseks).

Piiritlemisega on varasemates loengumapi osades ning paljundatud ĂŒksikloengutes liigseid teemasid, mis ei kuulu enam esimese kursuse Ă”ppekavasse.
Piirtasemed on kehtestatud vĂ€lisĂ”hu kaitse seaduse alusel sotsiaalministri mÀÀrusega ja jĂ€relevalvet liigse mĂŒra ĂŒle teostab Terviseamet.
Praktika programmis on ette nĂ€htud, et saaksin sĂŒvendada ja kinnistada mĂŒĂŒgikorralduslikes teemades omandatud teadmisi ja oskusi praktilises töös.

PÀrimisseaduses on need reeglid kirja pandud PÀrS §-s 15: Abikaasa on see, kellega abielu on perekonnaseaduses ette nÀhtud korras registreeritud.
PÔhiseadus on tÀitmiseks kohustuslik kÔigile Eesti kodanikele kui ka Eestis viibivatele vÀlisriikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele.
PĂ”hiseaduse muutmist on pĂ€devad algatama ĂŒksnes Vabariigi President ja vĂ€hemalt ĂŒks viiendik Riigikogu koosseisust, st vĂ€hemalt 21 riigikogu liiget.

PĂŒramiidi tipus on ĂŒrgnorm, mille pĂ”himĂ”tted vastavad loomuĂ”igusele ja millest lĂ€htuvad kĂ”ik teised pĂŒramiidis paiknevad Ă”igustloovad aktid.
Plebistsiidiks nimetatakse ka teine kord neid rahvahÀÀletusi mille korraldab president vÔi valitsus, et vastanduda parlamendi mingile otsusele.
Potentsiaalsed sĂŒĂŒdistatavad – keegi ju pĂ”hjustas selle Ă”nnetuse – uurimise ĂŒlesandeks on vĂ€lja selgitada, kes Ă”nnetuse pĂ”hjustamise eest on vastutav.

Protsessiosalisel on ka muud (3) Kohus lahendab kolmanda isiku protsessi kaasamise mÀÀrusega kÀesolevas seadustikus sÀtestatud protsessiÔigused.
PĂ€raldis on vallasasi, mis teenib teist asja (mida nimetatakse peaasjaks) ning on sellega ruumilises seoses, kuid ei ole peaasja koostisosa.
PĂ€randaja on mÀÀranud kĂŒll jĂ€relpĂ€rija, kuid jĂ€tnud eelpĂ€rija nimetamata – kui testaator on ettevalmistamisel pĂ€rimislepingu vastu.

PĂ”hiseaduslikkuse jĂ€relevalve - See on riigi tegevuse kontroll pĂ”hiseaduse valguses selle ĂŒle, et seadused ja muud ĂŒldaktid oleksid kooskĂ”las pĂ”hiseadusega.
Patent on riigi vÔi rahvusvahelise organisatsiooni poolt antud ainuÔigus teatud aja jooksul ja teatud territooriumil leiutist kasutada.
Pks - s on olemas teatud kÀitumise etalon, mÀÀr, seotus vÔi kohustuslikkus, millega saab mÀÀrata inimkÀitumise kohustuslikkust.

PÀrimisseaduse kohaselt on oluline vÀlja selgitada, milline abikaasadest konkreetselt nimele vara on registreeritud, vaid see, milline on vara pÀritolu.
Pankroti mÔiste on defineeritud pankrotiseaduse § 1 lÔikes 1, mille kohaselt on pankrot vÔlgniku kohtuotsusega vÀljakuulutatud maksejÔuetus.
Paratamatul lausel on vÔimalik olla nii tÔene kui vÀÀr (olenevalt kontekstist) ja on vÔimalik, et nii tÔene kui ka vÀÀr lause on paratamatu.

Pariisi rahuleping – 1783 Selle jĂ€rgi tunnustas Suurbritannia kolooniate iseseisvust ja visandati piirid, mis vĂ”imaldasid ekspansiooni lÀÀnde.
Peitvara leidjal on Ôigus saada leiutasu peitvara pooles vÀÀrtuses, peitvara ise aga kuulub isikule, kelle kinnis- vÔi vallasasjast see leiti.
Peremehetu on asi, kui asjal pole olnud omanikku (nt metsamarjad, seened) vÔi kui omanik on valduse lÔpetanud valdusest loobumise tahtega.

Positiivne integratsioon – tervishoiu, turvalisuse, tarbijaĂ”iguste, tehniliste parameetrite harmoneerimine, et tagada vĂ”rdne mĂ€nguvĂ€li ĂŒhtsel turul
Pp 1 - 79; 81-154. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a vÀljaanne). 4. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions.
Praagi tekkimisel on T kohustatud viivitamatult informeerima TA-t vĂ”i tema esindajat, kui ta seda ei tee, loetakse, et praak on tekkinud T sĂŒĂŒl.

Promulgatsiooni instituudil on veto rakendamise vĂ”malused: ‱ Absoluutne veto – parlamendis vastuvĂ”etud seaduse lĂ”plik tagasilĂŒkkamine riigipea poolt.
Proportsionaalsuse pÔhimÔte - Proportsionaalsus e. MÔÔdupÔrasus valitud vahend peab alati vastama eesmÀrgile, see eeldab erinevate vÀÀrtuste kaalumist.
PÀrimisÔigus on tagatud, st isikul on Ôigus pÀrandada oma vara isikule kellele ta soovib ja pÀrijatel on Ôigus saada selle vara omanikuks.

PĂ€rs - i jĂ€rgi laieneb esindusĂ”igus aga ka teistele sugulastele (nii vanemate 18. Sugulaste pĂ€rima kutsumise ĂŒldised pĂ”himĂ”tted.
PÔgenemise instituut - isikut, kes kuriteo sooritamise jÀrel oli pÔgenenud ja seal teatud aja peidus oli olnud, ei tohtinud kodumaal hiljem surmata.
Pankrotimenetlus eeesmÀrk on vÔlausaldajate nÔuete rahuldamine kas ettevÔtte likvideerimise ja varade realiseerimise vÔi ettevÔtte tervendamise teel.

Pant – kohustuse tĂ€itmise tagamise vahend, kasutati laenulepingutega seoses 1.feducia cum creditor – pant oli vĂ”etud omandisse.
Perekonnaseisuakt - perekonnaseisusasutuses koostatud document, mis kajastab inimese sĂŒndi, surma, abielu sĂ”lmimist ja lahutamist ning muutmist.
Protseduuri elukohariik on valinud, ei vÔi vabadusekaotuslikku karistust muuta trahviks ning alati tuleb arvestada juba kantud vabadusekaotuse kestust.

Puhkusetasu maksmine – makstakse hiljemalt eelviimasel tööpĂ€eval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.
PĂ”hiseadus - riigikorralduse pĂ”hialus, valitsemiskorra alus, Ă”igussĂŒsteemi alus, Ă”igussĂŒsteemia alus, riigi ja ĂŒksikisiku suhte alus.
Poliitiline teooria on seletuslik skeem, mis kirjeldab seda, mida nimetatakse poliitiliseks eluks ja kuidas seda mÔningatel pÔhjustel korraldada.

Presidentaalsed vabariigid - sellises riigis on president ĂŒhtlasi ka valitsuskabineti juht ning ta valitakse enamasti kodanike poolt otsestel valimistel.
PÔhiseaduslikkuse jÀrelevalve ehk normikontrolli menetluse korral kontrollib Ôiguskantsler, kas Ôigustloovad aktid on pÔhiseaduse ja seadusega kooskÔlas.
Pks - e normistik moodustab oma ĂŒhtse sĂŒsteemi, jagunedes osadeks, mis jagunevad peatĂŒkkideks, mis omakorda jagunevad jagudeks.

Planeerimis - ja ehitusseaduse (PES) § 42 mĂ”ttes omavoliline, s.t. ebaseaduslik ehitis ja AÕS RS § kohaselt Ă”igusliku aluseta ehitis.
Predikaat px on samaselt tÔene (ehk loogiliselt tÔene), kui mis tahes indiviidi x korral on predikaadi vÀÀrtuseks tÔevÀÀrtus tÔene.
Predikaat px on samaselt vÀÀr (ehk loogiliselt vÀÀr), kui mis tahes indiviidi x korral on predikaadi vÀÀrtuseks tÔevÀÀrtus vÀÀr.

Prokuura puhul on tegemist esindusĂ”igusega, mitte ametikohaga, s.t prokuristi staatuse vĂ”ib anda ĂŒkskĂ”ik millise ametiseisundiga isikule.
Puhkused - PuhkepÀeval on keelatud tööle rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
PĂ”hilisteks Ă”igusallikateks on Ă”igustavad, kohtupraktika (kohtuotsused), kiriklikud ning vĂŒrtside ustaavid ja samamoodi Vana Vene lepingud BĂŒtsantsiga.

Paneeluurimuse alaliik – pikemaajaline uurimustegevus, ajas pikemalt kulgevate nĂ€htuste analĂŒĂŒs. Kasutatakse mitut jĂ€rjestikust andmekogumist.
Prismas on pĂŒsivad ja soodsad hinnad; ‱ Prismas on hea hinna ja kvaliteedi suhe; ‱ Prismas saab SÀÀstukaardiga boonust koguda.
Ps kohaselt on vÔrdsed Ôigused kodanikel ja Eestis viibivatel vÀlisriigi kodanikul, juhul kui PS lubab seadusega piirata neid Ôigusi.

PĂ”hiĂ”igused on ĂŒlimalt avatud ja mÀÀramatud. Osad pĂ”hiĂ”igused sĂ€testavad riigi aluspĂ”himĂ”tted: inimvÀÀrikus, vabadus, vĂ”rdsus.
Pandi esemega on tagatud kÔik Pandipidaja nÔuded, mis Pandipidajal tekivad Pantija ja/vÔi Laenusaaja suhtes pÀrast Lepingu sÔlmimist.
Pankrotihaldur on vÔlgniku seaduslik esindaja, tema teeb pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja toiminguid ning esindab vÔlgnikku kohtus.

Parlamentaarses vabariigis on kÔrgeim vÔim parlamendi kÀes, presidentaalses vabariigis on vÔim koondunud parlamendist sÔltumatu presidendi kÀtte.
Planeerimisfunktsioon – riigivĂ”im piirab Ă”iguse rakendaja Ă”iguspĂ€rast kĂ€itumist, mÀÀrab kindlaks ĂŒksiku staatuse ja Ă”iguslikud vĂ”imed.
Porthier - kohtutegelane (arvatavasti kohtunik); ‱ Cambaceres- esimesedprojektid tegi tema juba enne Napoleoni Asutava Kogu kĂ€sul.

PÀrimisleping on pÀrandaja ja teise isiku vaheline kokkulepe, millega pÀrandaja nimetab teise lepingupoole ja mÀÀrab talle kohustused.
PÀrimislepingu siduvus on vÀga oluline ning on tingitud eelkÔige asjaolust, et tegemist on kahepoolse 30. Vormi- ja lÔpetamisvabaduse piirangud.
PÔhimÔttega on vastuolus ebaproportsionaalsed vÔi diskrimineerivad valimistsensused nii aktiivse kui ka passiivse valimisÔiguse puhul.

PÔhiseaduses on paljude Ôiguste juures lisaklausel mis vÀidab, et seadus vÔib sÀtestada selle Ôiguse tingimused ja kasutamise korra.
Parem poolkera - seal pole niivĂ”rd sĂŒmbolite abil mĂ”tlemine jne, vaid kujundid, intuitiivsed hinnangud ja seosed, muusika taju, loovus.
PerekonnaĂ”iguse pĂ”himĂ”tted on jĂ€rgmised: abikaasade vĂ”rdĂ”iguslikkus; vanemate vĂ”rdĂ”iguslikkus; laste vĂ”rdĂ”iguslikkus; lapse huvi ĂŒlimuslikkus.

Pfp planeerimis - ja aruandlusprotsessi (PARP) raames kokku lepitud partnerluseesmÀrkidele (PG) ning rahupartnerlusprogrammi elementidele.
Piiratud asjaĂ”igus – valdamise, kasutamise vĂ”i kĂ€sutamise Ă”igus on piiratud ulatuses olemas; eelkĂ”ige on need Ă”igused vÔÔrale asjale.
Poliitfilosoofias on ka mĂ”isted nagu “ajalooline materialism” (Marx), “dialektiline materialism” (Hegel), “post-materialism” jt.

Proportsionaalsuse pĂ”himĂ”tte - piirangud peavad olema demokraatlikus ĂŒhiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate Ă”iguste ja vabaduste olemust.
PuhkepĂ€evadel töötamisega on nagu ĂŒletundidegagi, et vĂ”ib kompenseerida töötaja nĂ”usolekul vaba ajaga, aga kui ei ole nĂ”us, siis vĂ€hemalt 50%.
PĂ”hikiri on kĂ”igil, va tĂ€isĂŒhing ja usaldusĂŒhing (neil on ĂŒhinguleping asutamisdokumendi selle asemel) d, millal jĂ”ustub jne..

PÔhipalk on töölepingus vÔi Ôigusaktis kindlaks mÀÀratud tunni-, pÀeva-, nÀdala- vÔi kuupalgamÀÀra alusel arvutatud palk.
Prantsuse praktikas on tavaline (sagedane), et osa II vooru pÀÀsenutest esitab enda pooldajatele ĂŒleskutse hÀÀletada kellegi teise poolt.
PÀrandist ilmajÀtmine on testamendis antud tunnistus, et see keda seaduse poolest pÀrijaks on nimetatud, peab olema testamendis vÀlja öeldud.

PÔhistatuse nÔue tÀhendab seda, et peavad olema vÀlja selgitatud, hoolikalt ja objektiivselt tundma Ôpitud kÔik asjassepuutuvad faktid.
Pass – latus, a, um Lex lata – vĂ€lja antud seadus De lege lata – vĂ€lja antud seaduse jĂ€rgi, kehtiva Ă”iguse kohaselt
Peavalit - sust juhtis ĂŒlemana kohtuministeeriumi osakonnajuhataja, kelle mÀÀras ametisse Ajutine Valitsus ministri soovitusel.

Pensioniseaduses on kirjas, et pensioni saaja peab oma isikut tÔendama, IsikutÔendite seaduses on nimetatud isikuttÔendavad dokumendid.
Proportsionaalsuse pĂ”himĂ”te – on sĂ€testatud PS §11 lause 2 – Ă”iguste ja vabaduste piirangud peavad olema demokraatlikus ĂŒhiskonnas vajalikud.
PĂ€rimisvĂ”imeline on aga ainult see fĂŒĂŒsiline isik, kes pĂ€randaja surma ajal on elus vĂ”i see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas.

Peaminister - korraldus Volikogu (linna-, valla-) mÀÀrus otsus Valitsus (linna-, valla-) mÀÀrus korraldus 1. VÔlasuhte mÔiste.
Per sacramentum - Gaiuse sÔnade jÀrgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nÀhtud mÔnda teist.
Putatiivne ehk nĂ€iline hĂ€dakaitse – nt. klassivend lollitas mĂ€ngurelvaga; inimene ei kanna vastutust sellise hĂ€dakaitse eest.

PÀrandaja Ôed - vennad olid seevastu teise mis oleks kuulunud pÀrandaja isale Kristjanile, lÀheb vÔrdsetes osades tema alanejatele.
PÀrast aktsia - , osakapitali suurendamist vÔi fondiemissiooni lÀbi viimist tuleb juhatusel selle kohta teha avaldus Àriregistrile.
PĂ”hiĂ”igusi on pĂŒĂŒtud mÀÀratleda materiaalselt, pidades pĂ”hiĂ”igusteks vaid neid Ă”igusi, mis kuuluvad riigi pĂ”hialuste hulka.

PandiÔiguse omapÀra on selles, et selle omaja nÔuded rahuldatakse eeliskorras, enne asjaÔiguslikult kindlustamata vÔlausaldaja nÔudeid.
Piiritletud – ese, aeg, ruum (§ 6 lg 3). PĂ€rast töösuhte lĂ”ppu kirjaliku kokkuleppe alusel tasu eest ja kuni ĂŒheks aastaks.
PiirtÀhtajaks on sÔltuvalt ahistatud pÔhiÔigusest kas riigi Konventsiooniga vÔi tema vastava lisaprotokolliga liitumise kuupÀev.

Positiivne vastutus on isiku poolt oma isikliku kohuse tunnetamine teiste inimeste, sotsiaalse grupi, kollektiivi, riigi ja ĂŒhiskonna ees.
Praegu 6 - 8 tsivilisatsiooni : LÀÀne, Hiina (sinoiline), jaapani, hindu, muhamedi, vene- ortodoksi, Ladina-ameerika, Aafrika.
Printsiibina on aga oht, et Ă”igus vĂ”rdsele kohtlemisele kui ĂŒks pĂ”hilisi inimĂ”igusi jÀÀb vaid deklaratiivseks sĂ”nakĂ”lksuks.

Planeerimis - ja ehitusalased ĂŒlesanded PlaneerimisvĂ”imukandjatena on KOV ĂŒksustel ĂŒlesanne kujundada oma haldusterritooriumi.
Pp 307 - 396; 397-454. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a vÀljaanne). 3. Eddey on the English Legal System.
Pp 455 - 483; 484-515. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a vÀljaanne). 4. Eddey on the English Legal System.

Ps jÀrelevalve - olulised opositsiooni Ôigused - piisavad tagatised, koalitsioon ei tohi jÔustruktuure kasutada opositsiooni vastu.
PĂ€rismisĂ”iguses on sĂ€ilinud palju germaani mĂ”ttemudeleid, nt testamendiĂ”iguses on lubatud vaid legaat. Seega oli ĂŒks pĂ€rimiskord.
PĂ”hiseaduste kataloog on tĂ€ielik? seaduste kohta vĂ”imaldab samu kĂŒsimusi kĂŒsida) olulisemad oma kehtivuselt kui positiveeritud Ă”igused.

PĂ”hjuslik seos - PĂ”hjuslik seos tĂ€hendab seda, et isiku Ă”igusvastane kĂ€itumine peab ĂŒhiskonnakahjuliku tagajĂ€rje esile kutsuma.
Panditud ese on pandiĂ”iguse omaja jaoks nii-öelda reserveeritud ja seda sĂ”ltumata sellest, kes on koormatud maatĂŒki omanikuks.
PandiÔigus vallasasjadele on olnud soodustuseks vÀikeomanikele (vÀikeettevÔtjatele, pÔllupidajatele), nende majandusliku tegevuse arenguks.

ParenteelsĂŒsteem on seadusjĂ€rgsel pĂ€rimisel sugulaste pĂ€rima kutsumise aluseks nii Eesti 1996. a. kui ka 2008. a. pĂ€rimisseaduses.
Peregriinid - mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste Ôigus.
Prioriteet – varasemad kontaktid on tugevama toimega kui hilisemad kontaktid, toetub paljudele lapsepsĂŒhholoogia uuringutele.

Probleemide osas – sotsioloogiat ei huvita niivĂ”rd ĂŒksikisikud, vaid sotsiaalsed grupid ja milline on nĂ€htuste suund ĂŒhiskonnas.
Pandiandja on pantija, pandi saaja on pandipidaja. Pandiga tagatud nÔue on eelistatud teistele nÔuetele panditud vara suhtes.
Parlamentaarses riigis on sellise kontrolli tĂŒĂŒpilisteks vormideks arupĂ€rimine valitsuse liikmetelt ja umbusaldushÀÀletuse algatamine.

Printsiipide kohaselt on notari puhul tegemist vabakutselise, sÔltumatu ja erapooletu ametipidajaga, kes nimetatakse ametisse eluaegsena.
Prioriteetsus – inimĂ”igused on mÔÔdupuuks, mille alusel tuleb mÔÔta pos Ă”iguse interpretatsiooni, tĂ”lgenduste kvaliteeti.
PÔhjuslik seos tÀhendab seda, et isiku Ôigusvastane kÀitumine peab kahjuliku tagajÀrje esile kutsuma, peab olema selle pÔhjus.

Pagulassseisundi tuvastamiseks on ette nÀhtud, menetlus, mille kÀigus tuleb vÀlja selgitada, kas antud isikul on alust saada Eestis varjupaika.
Paljuski on reguleeritud eriseadustega, mis mÀÀrab ĂŒksikasjalikult kindlaks, kuidas KOV teatud valdkonda korraldama peab.
Vote UP
0