Sõnu seletav sõnaraamat

Päikesekiirgus on puhtaim ja mõjusaim energiaallikas (Remmelg, 2011b). Üldiselt võib taastuvenergia tehnoloogiad jaotada päikeseenergiat otseselt kasutavateks (päikesepaneelid, päikesepatareid, passiivenergia) ja päikest kaudselt kasutavateks taastuvenergiatehnoloogiateks (tuuleturbiinid, biomass, soojuspumbad jm) (Kivinukk & Staak, 2008).
Päikesekiirgust – fütoplankton (fotosüntees), põhjataimestik ja isegi kalad . Eelnevast järeldub, et naftareostus takistab valguse juurdepääsu vetikatele ja järelikult ka fotosünteesi, mistõttu hapnikku ei teki piisaval hulgal ning taimed ja kogu muu vee-elustik hukkub.
Päikesekiirgusele – mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju. Näiteks on Eestis nahavähi sageduseks 42 haigusjuhtu 100 000 elaniku kohta aastas, Havai valgete hulgas aga 480 juhtu 100 00 elaniku kohta aastas.

Päikesekiirguse muutused on siin tühised kuna Eesti territoorium on väike(57°30´... 59°49´ pl). Kõige rohkem saavad päikesekiirgust rannikualad ning saared, kõige vähem aga kõrgustikud, mis on peamised sademetepüüdjad ning pilvedetekitajad.
Päikesekiirgus - Eesti asub parasvöötme põhjaosas,kiirguse hulk on suhteliselt väike ,esineb 4 aastaaega,muutub Päikese kõrgus,talisel ajal on suurem al beedo.Õhumass-suur,ühesuguste omadustega õhuhulk.
Päikesekiirgus – kliimat mõjutav tegur ja energiaga varustaja, eluks vajaliku energia allikas, mis loob eeldused eluks Maal, määrab koha klimaatilised tingimused ja tingib maakeral vööndite tekke.

Päikesekiirguses on ligi 8%. Punasest spektriosast üikema lainepikkusega on infrapunane kiirgus (36% kogu kiirgusest), mida inimese silm ei näe, kuid midagi keha tunneb soojuskiirgusena.
Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus.
Päikesekiirgus - maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud.

Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese.
Päikesekiirguseressursid on küllaltki väikesed ning ebaregulaarsed, siis on võimalik kasutada päikesekütet ühendatult koos teiste soojusallikatega.
Päikesekiirgus on tugevaim ajavahemikul 10.00 ja 16.00 7. Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte.

Päikesekiirgusega uva - ning UVB-kiirgust, ent oma võimsuse tõttu tekitavad nad looduslikust päikesekiirgusest märksa ohtlikuma keskkonna.
Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline
Päikesekiirgus - elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast.

Päikesekiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, siis ikkagi on see arvestatav elektri tootmisel päikeseenergiast.
Päikesekiirgus – kiirguse jaotumist mõjutavad kaugus merest, aluspinnakõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikese suhtes.
Päikesekiirgus on Päikselt lähtuv elektromagnetlainete (lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit) ja aineosakeste voog.

Päikesekiirguse intensiivsus – valguse toimel tõuseb lehtede ja okaste temperatuut kiiresti ning selle alandamiseks toimub transpiratsioon.
Päikesekiirgus on oluliseks seoseks ka Maal toimuvate perioodiliste ja tsükliliste kui ka mõnikord ootamatute sündmustega.
Päikesekiirgus on kõige intensiivsem silmaga nähtava valguse lainepikkustel natuke alla 500 nm ehk 0.5 mikromeetri.

Päikesekiirgus – kuna territoorium on väike, siis on erinevusest tingitud päikesekiirguse muutused tühised.
Päikesekiirgus - Päikeselt lähtuv elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mkromeetrit.
Päikesekiirgus – päike saadab välja elektromagnetkiirgust, mis koosneb erineva lainepikkusega kiirgustest.

Päikesekiirgusele – mida lähemal ekvaatorile ja mida kõrgemal merepinnast, seda tugevam mõju.
Päikesekiirgus on lühilaineline, maalt lahkuv kiirgus pikalaineline ehk soojuskiirgus.
Päikesekiirgus kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.

Päikesekiirgus on ainuke energiaallikas, mida rohelised taimed kasutada saavad.
Päikesekiirgus – Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog
Päikesekiirgusel on nii positiivne kui ka negatiivne mõju, mis ilmneb kahjulikus

Päikesekiirgust on vähe, kesk 6- 18 kraadi sooja, tihede jõgede võrgustik.
Päikesekiirgus on sel ajal suur ja murude rohustu kuivab pruuniks.
Päikesekiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks ehk albeedoks.

Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks.

Päikesekiirgus on Maa jaoks võimsaim energiaallikas.
Päikesekiirgus on elektromagnetiline lainetus.

Päikesekiirgus - see on kõige tähtsam.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto