Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad. Inimese munaraku viljastumine - Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina taandareng
Kehasisene viljastumine- (enamik lülijalgseid, kõik roomajad linnud imetajad)- munarakkude arv tunduvalt väiksem , halbade väliskeskkonna mõjude eest kaitstud. Mehe seemnerakud: valmivad pidevalt alates suguküpsusest kuni kõrge vanuseni Naise munarakud: alates suguküpsusest tsükliliselt kuni 45-55.a menopausini ja ovulatsioon lakkab. Valmimine toimub 28 päevase tsükliga, munarakk väljub munajuhasse 14.päeval pärast menstruatsiooni. Foliikul: Munarakk on munasarjas ovulatsioonini ümbritsetud põisja folliikuliga. Foliikul rebeneb ja muutub kollakehaks. Foliikul eritab naissugu hormoone- östrogeeni ja progesterooni, mis takistavad uue munaraku küpsemist ja soodustavad limaskesta paksenemist. Blastotsüsti staadium 1. Ovulatsioon 2. Munarakk liigub munajuha kaudu emakasse 4..5 päeva 3. Lõigustumine- sügoot pooldub mitmeid kordi mitoosi teel. 4. Moodustub kobarloode (moorula) 5. Areneb blastotsüst 6
arvu hoida väiksemana. 3. Mida nimetatakse partenogeneesiks? Kui uus organism areneb viljastamata munarakust. 4. Kui kaua püsib viljastumisvõimelisena munarakk? Kui kaua seemnerakk? Munarakk püsib viljastumisvõimelisena 36 tundi, seemnerakk kuni kaks ööpäeva. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Kuni ovulatsioonini on munarakk munasarjas ümbritsetud follikuliga, mis rebenedes muutub kollakehaks. Nad eritavad naissuguhormoone östrogeen ja progesteroon, mis soodustavad emaka seinte paksenemist ja pidurdavad uue munaraku moodustamist. 7. Kirjeldage menstruaaltsükklit. Mensturaaltsükkel algab mensturatsiooni algusega, kus lõhutakse emaka limaskest. Munarakk väljub munajuhast umbes 14. päeval peale mensturatsiooni ning on viljastamisvõimeline 36 tundi
Kui kaua seemnerakk? Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastusvõimeline umbes 36 tundi. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja see võib kesta kõrge vanuseni. Kogu selle perioodi vältel on mees viljastamisvõimeline. 5. Kus toimub viljastumine? Viljastumine toimub munajuhas. 6. Kuidas on omavahel seotud folliikul, kollakeha, östrogeen ja progesteroon?Milles seisneb nende bioloogiline tähtsus? Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavas põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eritab foliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone – östrogeeni ja progesterooni. Need hormoonid pidurdavad uue munaraku küpsemist. Neid hormone kasutatakse ka rasestumisvastastes preparaatides. Ühtlasi soodustavad samas hormoonid emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu viljastunud munarakk kinnitud. 7
iseloomulik (diploidne) kromosoomistik. Viljastumata munarakust arenemist nimetatakse partenogeneesiks (mesilastel, vesikirpudel, vilillel; hendab endas sugulisele ja mittesugulisele paljunemisele omased tunnused). Loomariigis esineb nii kehasisene (llijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vhe) kui kehavline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid vga palju) viljastumine. Inimese nitel: Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini mbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad pisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (strogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku kpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 peval). Munarakk on viljastumisvimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hvib. Sellega kaasneb ka kollakeha hvimine ning emakaseina taandareng (suur
Glükagoon kiirendab maksas glükogeeni lammutamist e glükogenolüüsi ja selle tagajärjel veresuhkru tase tõuseb. Olles insuliini antagonistiks, on glükagoon oluline veresuhkru normaalse taseme säilitaja. 16. Kust pärineb hormoon progesteroon ja mis on selle peamine ülesanne? S-Prog pärineb munasarjadest, folliikulite teeka ja granuloosa rakkudest ning neerupealistest. Progesteroon stimuleerib östradiooli omakorda LH ja FSH vabanemist, mis viib ovulatsioonini, mille järel östrogeenide tase langeb. ÕIGE??
Loomariigis esineb nii kehasisene (lülijalgsed, roomajad, linnud; munarakke on vähe) kui kehaväline (kalad, kahepaiksed; kuna sugurakkude kohtumine on juhuslik ja paljud sugurakud hukkuvad, heidetakse neid väga palju) viljastumine. Mehe seemnerakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest kuni kõrge vanuseni. Naise sugurakud küpsevad 28-päevase tsükliga puberteedieast kuni 45-55 eluaastani. Seejärel saabub menopaus. Munarakk on munasarjas kuni ovulatsioonini ümbritsetud teda toitva rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Nad eritavad ka naissuguhormoone (östrogeeni ja progesterooni), mis pidurdavad uue munaraku küpsemist ning soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist, kuhu hiljem viljastunud munarakk kinnitub (6-7 päeval). Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, peale seda viljastamata munarakk hävib. Sellega kaasneb ka kollakeha hävimine ning emakaseina
(östrogeenid, testosteroon, progesteroon), peptiidhormoonide süntees ja seal toimub follikulogenees. Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas komplekteeritakse naissuguhormoone ja kollaskehahormoone. Follikulogenees lõppeb küpse munaraku ovuleerumisega munasarjast. 2 Mis on follikulogenees? Selle eesmärk, peamised reguleerivad protsessid ja hormoonid. Follikulogenees on munaraku areng ja küpsemine kuni ovulatsioonini. Follikulogeneesi eesmärgiks on valida kasvavate folliiklite hulgast üks domineeriv. Esineb 4 peamist reguleerivat protsessi: 1) Initsiatsioon – primordiaalsete folliikulite areng sekundaarsete folliikulite staadiumini. Primordiaalsete folliikulite lameepiteeli rakud suurenevad ja tekib primaarne folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma
• Toimub munasarjades • Algab looteeas munasarja algmete kujunemise ja munarakueelrakkude paljunemisega (hiljem juurde ei teki). Looteeal õppus protsessid piirduvad, jätkuvad suguküpsuse saabudes • Lõppeb menopausiga (kiilamks). Eestis 45-55 eluaasta vahel • Munaraku areng etapid kokku võttes 2,5-3 kuud • Menstruatsioonitsükkel (ovulatsioonist ovulatsioonini) 28 päeva (lunaarkuu) • Iga kuu küpseb üks munarakk, üks kuu ühes, teine kuu teises munasarjas • Polüovulatsioon – korraga küpseb 2 munarakku (mõlemas munasarjas üks) • Eripärad o Ei kesta surmani (välditakse väärarengu teket, sest munarakud elu jooksul kahjustuvad ja ei uuene o 1-st eelrakust saadakse 1 munarakk o Kõikidel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus
Tsüklit jagatakse: · emaka limaskesta muutuste tsükkel- 3 faasi (mõnikord ka 4) · munasrja muutuste tsükkel- 2 faasi- folliikli faas, kollakeha faas. Tsükli üldine kestvus võib olla erinev, 3-5 nädalat. See ei ole ühel/samal naisel, vaid erinev, tavaliselt on 4 nädalat. Suurim lubatud kõikumine on 3-5 päeva. Tsükli kestvuse määrab folliikli faasi kestvus- see on tsükli esimene pool alates sellest, kui uus munarakk küpsema hakkab- verejooksu algusest kuni ovulatsioonini. Munasarja tükli teine pool on stabiilne- 2 nädalat. Nende kahe vahele jääb ovulatsioon- küpsenud munarakk väljutatakse folliiklist, kus toimus küpsemine. Enamlevinud 28 päevase tsüklil on ovulatsioon 13-14 päeval. Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub. Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel): 1. Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib
östrogeenide sisaldus on aga väike. 2. Regeneratsioonifaas ehk taastekkefaas - algab juba deskvamatsioonifaasis ja lõpeb tsükli 5.- 6. Päeval. Regeneratsioon saab alguse endomeetriumi basaalkihi näärmeepiteelist. Regeneratsiooni põhjustab progresseeeruvalt suurenev östrogeenide hulk seoses uue folliikuli arenemisega munasarjas. 3. Proliferatsioonifaas ehk vohamisfaas - langeb kokku folliikuli valmimisega munasarjas, kestab kuni ovulatsioonini, 28-päevase tsükli korral kuni 14.päevani, võivad esineda ka paaripäevased kõikumised. Östrogeenide toimel endomeetrium vohab - kasvab näärmekude, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks, paraneb verevarustus. 4. Sekretsioonifaas ehk nõristusfaas - kujuneb pärast ovulatsiooni, kui munasarjas on kujunemas kollakeha, mis produtseerib tõusvas annuses progesterooni. Näärmed muutuvad
Tsüklit jagatakse: · emaka limaskesta muutuste tsükkel- 3 faasi (mõnikord ka 4) · munasrja muutuste tsükkel- 2 faasi- folliikli faas, kollakeha faas. Tsükli üldine kestvus võib olla erinev, 3-5 nädalat. See ei ole ühel/samal naisel, vaid erinevatel, tavaliselt on 4 nädalat. Suurim lubatud kõikumine on 3-5 päeva. Tsükli kestvuse määrab folliikli faasi kestvus- see on tsükli esimene pool alates sellest, kui uus munarakk küpsema hakkab- verejooksu algusest kuni ovulatsioonini. Munasarja tükli teine pool on stabiilne- 2 nädalat. Nende kahe vahele jääb ovulatsioon- küpsenud munarakk väljutatakse folliiklist, kus toimus küpsemine. Enamlevinu 28 päevase tsüklil on ovulatsioon 13-14 päeval. Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub. Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel): 1. Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib
ühendid. 6) Stress 7) Agressiivne väliskeskkond nt. radioaktiivne kiirgus 8) Nauteained alkohol, tubakas, narkootikumid. Ovogenees Koht Toimub paarilistes munasarjades. Algus-lõpp ovogenees algab embrüonaalses eas: a) munasarja kujunemisega b) munarakkude eristumisega ja osalise valmimisega. Pärast seda protsess seiskub. Taasalgab suguküpsuse saabumisega. Ovogenees lõpeb menopausiga (kliimaks) umbes 48-52. Tsükli kestvus ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini viljakas eas. 28 päeva+-7 päeva. Tsükkel on individuaalne, allub muutustele. Protsess: pilt. Eritingimused 1) ovogenees ei kesta elu lõpuni. Kaitsekohastumus, mis väldib mutatsioonidega isendite teket. 2) Naise organismis munarakkude arv pidevalt väheneb, uusi munarakke juurde peale sündi juurde ei teki. 3) Inimesel ja ka teistel imetajatel viljastatakse munarakk meioosi käigus. Kui viljastumist ei toimu, ei lähe ka meioos lõpuni.
taseme üleval, takistades nii uute folliikulite moodustumise (östrogeen) ja hoiab all immuunreaktsiooni (progesteroon). Progesteroon on oluline ka raseduse säilitamises, ohjab emaka kontraktsioone ja soodustab piimanäärmete näärmerakkude kasvu. Östrogeen inhibeerib folliikulite arengut. Progesteroon inhibeerib seda, et sperm ei pääseks enam sisse- munaraku kest on nii tugev. Östrogeeni tase tõuseb kuni ovulatsioonini, seejärel hakkab langema. Samal ajal tõuseb progesterooni tase (peale ovulatsiooni) ja langeb alles siis, kui menstruatsioon algab. 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Viljastamine toimub merevees, nii permid kui munarakud on seal. Munarakk eraldab peptiide, mida sperm ära tunneb (avab Ca kanali) ja hakkab liikuma atraktantide toimel munaraku poole (kemotaksis); Spermi välismembraanis olevad retseptorid tunnevad ära glükoproteiine ja spermid
ning looteeas ka eelrakkde masspaljunemine. 5-7 arengukuuni on munarakkude arv kõige suurem 7 miljonit. Munarakkude eelrakud lähevad ka meioosi meioosi esimesse profaasi. Järgneb arenguline seisak munarakkude eellasrakkude arv hakkab kiiresti langema. Suguküpsuse algusajaks 12-13 on alles jäänud ligikaudu 300 tuhat munarakku. Ovogenees ei kesta elu lõpuni. Lõppeb menopausiga 48-50. Tsükli kestvus:ajavahemik ühest ovulatsioonist teise ovulatsioonini. Klassikaliseks ajavahemikuks on 28 päeva +/- 7 päeva. Tsükli kestus võib indiviidi eluaja jooksul muutuda. Erinevatel naistel on erineva kestusega tsükkel. Ovogeneesi kulg: ovogoon (DNA kahekordistunud 92 DNA molekuli) esimene jagunemine (2x46 DNA molekuli) teine jagunemine tekib 3 polotsüüti ja 1 munarakk (4x23 DNA molekuli). Eritingimused: ovogenees ei kesta elulõpuni. Vanemas eas tekib rohkelt mutatsioonidega munarakke. Mida vanem organism, seda kurnavam on rasedus
Ühe seemneraku küpsemise protsess võtab 64-72 päeva. Oogenees algab looteeas primitiivsete suguraku algmete rändamisega rebukotist munasarjadesse. Algmunarakud e oogoonid ning nende tütarrakud primaarsed ootsüüdid paigutuvad munasarja sidekoesse primaarfolliikulitena suguküpsust ootama. Sündides sisaldab kumbki munasari 200 000 kuni 2 miljonit primaarset ootsüüti, suguküpsuseni jõudes on alles umbes 40 000. Täisküpsuse ja ovulatsioonini jõuab umbes 400 munarakku. Viljastumine 200 miljonist seemnepurske käigus naise suguteedesse sattunud seemnerakust jõuab vaid 1% emakakaela ja vaid 200 munarakuni munajuhas. Päralejõudnud seemnerakud läbivad 7 tundi kestva kapatsitatsiooni muutuvad naise suguteede sekreetide mõjul suuteliseks munaraku plasmamembraani läbima. Seemnerakk peab läbima 2 kihti granuulrakkude kihi munaraku ümber ja glükoproteiinide kihi selle ning plasmamembraani vahel. Kui spermarakk on munarakuni
suguelundite talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält. Lindude sugulist aktiivsust mõjutab oluliselt päeva pikkus. Pikk fotoperiood (>12 tundi) stimuleerib ja lühike limiteerib hormoonide vabanemist hüpofüüsist. Lindudel funktsioneerivad ainult vasakpoolne munasari ja munajuha, parempoolsed on degenereerunud. Munasari on suhteliselt suur: 2 kg kaaluva kana munasarja mass võib olla 40-50 g. Munasarjas on kuni 12 000 ootsüüti, millest vaid väike osa areneb ovulatsioonini. Sugulise küpsuse perioodil moodustub nende ümber rebu. See koguneb korraga 4-10 ootsüüdi ümber, nii et kana munasari meenutab erineva suurusega viinamarjade kobarat. Munaraku kromosoomid paiknevad blastodiskis rebu pinnal lohus. Munarebu on proteiini- ja rasvarikas ning sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid. Rebu proteiinid ja lipoproteiinid sünteesitakse linnu maksas estrogeenide mõjul .
talitlust, sekundaarsete sugutunnuste kujunemist ja häält. Lindude sugulist aktiivsust mõjutab oluliselt päeva pikkus. Pikk fotoperiood (>12 tundi) stimuleerib ja lühike limiteerib hormoonide vabanemist hüpofüüsist. Lindudel funktsioneerivad ainult vasakpoolne munasari ja munajuha, parempoolsed on degenereerunud. Munasari on suhteliselt suur: 2 kg kaaluva kana munasarja mass võib olla 40-50 g. Munasarjas on kuni 12 000 ootsüüti, millest vaid väike osa areneb ovulatsioonini. Sugulise küpsuse perioodil moodustub nende ümber rebu. See koguneb korraga 4-10 ootsüüdi ümber, nii et kana munasari meenutab erineva suurusega viinamarjade kobarat. Munaraku kromosoomid paiknevad blastodiskis rebu pinnal lohus. Munarebu on proteiini- ja rasvarikas ning sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid. Rebu proteiinid ja lipoproteiinid sünteesitakse linnu maksas estrogeenide mõjul. Ovulatsioonil, mis
o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B) emaka limaskesta muutuste põhjal I faas – deskvamatsioon (menstruatsioonifaas) – päevad 1-5, vereerituse faas; sellega algab tsükkel. II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab III faas – sekretsioon – päevad 15-28; langeb ajaliselt kollakehafaasiga kokku (I ja II faas langevad follikulaarfaasiga kokku) Enamasti on tsükkel 4 nädalat, aga võib olla ka 3 või 5 nädalat. Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib tõusvalt östradiooli
o Nt kui tsükkel kestab 35 päeva, siis ovulatsioon on 21.päeval (tsükli päevade arv - kollakeha faas = ovulatsiooni algus) II faas – kollakeha faas – on stabiilne; 2 nädalat B. emaka limaskesta muutuste põhjal I faas – deskvamatsioon (menstruatsioonifaas) – päevad 1-5, vereerituse faas; sellega algab tsükkel. II faas – proliferatsioon – päevad 6-14 (kuni ovulatsioonini); algab siis, kui verejooks lakkab III faas – sekretsioon – päevad 15-28; langeb ajaliselt kollakehafaasiga kokku (I ja II faas langevad follikulaarfaasiga kokku) Enamasti on tsükkel 4 nädalat, aga võib olla ka 3 või 5 nädalat. Lubatud kõikumine loetakse +/- 2-3 päeva (kokku siis 5-6 päeva). Tsükli iseloomustus: FSH mõjul hakkab küpsema folliikel ja selles uus munarakk. Folliikel ühtlasi produtseerib tõusvalt östradiooli
emaka limaskestas. Siin eristatakse proliferatsiooni, sekretsiooni ja deskvamatsioonifaasi. Proliferatsioonisfaas: samaaegselt folliikli arenguga suureneb östrogeenide hulk ning see kindlustab endomeetriumi iseloomuliku proliferatsiooni - tekib strooma ning näärmekoe kasv, näärmed pikenevad, muutuvad väänilisteks. Endomeetriumi funktsionaalne kiht pakseneb 4-5 korda. Proliferatsioonifaas kestab kuni munasarjas toimuva ovulatsioonini s.o. umbes 14 päeva. Sekretsioonifaas: kujuneb peale ovulatsiooni ning setõttu on omane vaid bifaasilisele tsüklile. Selleks, et endomeetrium läheks üle proliferatsioonifaasist sekretsioonifaasi, on vajalik kollaskeha kujunemine munasarjas ning sellega kaasnev progesterooniproduktsiooni suurenemine. Endomeetriumi näärmete valendikud täituvad sekreediga ja laienevad, endomeetriumi toitainete varud täienevad, verevarustus paraneb
annaabi.ee 
