Embrüoloogia Inimorganismi individuaalne arenemine (ontogenees) jaguneb kahte perioodi: 1. Üsasisene - ehk embrüonaalseks ehk perinataalseks nimetatakse arenguperioodi, naise suguraku viljastumisest (raseduse algus) kuni lapse sündimiseni 2. Üsaväline - ehk postnataalne periood vältab sünnist surmani. O(v)ogenees - ehk munaraku areng toimub munasarjas. Inimkeha kõige suurem rakk. Viljastamata munaraku eluiga on umbes 8-12 tundi. Ovulatsioonil väljub munarakk munasarjast, liigub edasi munajuhasse ja sealt emakaõõnde. Munarakk pole iseseisvaks liikumiseks võimeline Ta liigub edasi munajuha peristaltiliste liigutuste ja limaskesta ripsepiteeli ripsmelöökide toimel. Fertilisatsioon - Spermatosoid, jõudes munarakuni lahustab munaraku membraani ja tungib munaraku sisse, eraldades endast saba ja toimub viljastumine ehk fertilisatsioon (s.o. seemneraku
10.10. vesikest 10.11. allantois 10.12. kusekott KÜSIMUS Paljunemine 11. Milline otsus iga alljärgneva lausepaari puhul on tõene? Märkige vastav täht (a d) lausete järele tabeli lahtrisse. a) lause õige, järeldus õige b) lause vale, järeldus vale c) lause õige, järeldus vale d) lause vale, järeldus õige Lause Järeldus Teie otsus Ovulatsioonil folliikul rebeneb Munarakk vabaneb ja viljastub munasarjas Menstruatsiooniperiood on Viljastumise mittetoimumisel menstruaaltsükli osa eraldub emaka limaskesta pindmine osa ca iga 28 päeva järel Kehasisene viljastumine toimub Kahepaikse organism toodab enamusel kahepaiksetest suurel hulgal sugurakke
Sigade suur viljakus: poegimise kohta 1012 põrsast. Primaarne viljakus, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus, mida näitab looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. 2. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid: · Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt (kehamass 120 kg ümber). Seega peaks ta aastasena juba esmakordselt poegima. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. · Poegimiste aastasagedus. Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda. · Sigimisea kestus või sigimisvõime kasutamisaeg, s.o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks
sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli muutumine kollaskehaks, mis hakkab progesterooni tootma. Progesterooni on vaja, et muuta endomeetrium selliseks, et viljastatud munarakk saaks sellele kinnituda. Lisaks muutub endomeetriumi limaskest vähem vastuvõtlikumaks uutele spermidele. Negatiivse tagasisidega progesteroon pärsib LH sekretsiooni. Lisaks kehatemperatuur tõuseb 0,5 kraadi võrra ovulatsioonil. Kui implantatsiooni ei toimu, siis progesterooni tase peatub, mis kutsub esile menstruatsiooni. Viljastumisel jätkub progesterooni süntees, mis inhibeerib teiste hormoonide sekretsiooni, et ei saaks toimuda uus munarakkude küpsemine. Peale munaraku implanteerumist on oluline HCG (inimese koorini gonadotropiin). Raseduse arenemisel hakkab platsenta tootma progesterooni ja teisi vajalikke hormoone. - Gonadotropiini vabastav
kehas; viljastumise tõenäosus oluliselt suurem; haiguste ülekande tõenäosus suur, kuna loomad peavad kehavedelikega kokku puutuma. Hermafrodiit*-ühes ja samas organismis on olemas nii emas- kui ka isasugurakke tootvad organid. 2.6 Inimese viljastumine Munarakk viljastatakse munajuhas Seemnepurske ajal purskub mehe sugutist naise tuppe 200-300 milj seemnerakku. Sellest jõuab munajuhadeni ja vaid üks viljastub ovulatsioonil munasarjast vabanenud munaraku. Et viljastumine õnnestuks, peab seemnerakk jõudma munarakuni ning tungima läbi munarakku katvate kihtide. Seemneraku pea siseneb munarakku, vibur jääb väljapoole. See järel tekib munaraku ümber kaitsev kiht, mis takistab teiste seemnerakkude sisenemist. Seemnerakk ja munaraku tuum ühinevad. Mis toimub pärast viljastumist? Pärast viljastumist jõuab munaraku tuuma teine meioosi jagunemine lõpuni.
Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi. Optimaalne viljastusaeg: lambal: paaritamisel 1820 h peale inna hakkamist; seemendamisel 1218 h inna alguseks tservikaalse ja vaginaalse seemenduse puhul; käestpaarituse korral 8 12 h pärast esimest paaritust vajalik ümberpaaritamine. Kitsel inna lõpus. Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva. Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel".Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku.Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse.2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse.3. Emakasisene meetod e laparaskoopia (intrauterine AI
Esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide FSH ja LH stimuleeriva toimeta. Alates tertsiaarsete folliikulite staadiumist sõltub edasine areg peamiselt gonadotropiinide stimulatsioonist. FSH toimel sünteesivad tertsiaarse folliikuli granuloosa rakud östrogeene. FSH ja östrogeenide koostoime on tähtis folliikulite kasvamist ning diferentseerumist mõjutav faktor. Dominantse folliikuli selektsioonis on oline FSH sekretsiooni regulatsioon. Ovulatsioonil on oluline kõrge LH tase. Ehk alguses oluline FSH, mis kutsub esile munarakule vajaliku folliikli kasvamise ja hiljem oluline LH, mis aitab kaasa munaraku küpsemisele ja munasarjast vabanemisele (ovulatsioon). 3 Mis on ovariaalne reserv? Kuidas seda hinnata? Ovariaalne reserv tähistab igal ajahetkel munasarjades olevat folliiklite hulka. Kajastab ka kvaliteeti. Sündides on 1-2 miljonit folliiklit, kui jõuab reproduktiivikka on alles umbes 200 tuhat ning
Ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, meioos jätkub suguküpsuse saabudes. Ühest ovogoonist tekib üks viljastumisvõimeline munarakk ja kolm polotsüüti. Ovogenees toimub tsükliliselt ja lõppeb 45-55 eluaastatel. VILJASTUMINE. Partenogenees ehk neitsisigimine. Järglane areneb viljastamata munarakust. Nt nii võivad paljuneda: mesilased (lesed), emased lehetäid, vähilaadsed. Ontogenees on organismi individuaalne areng viljastumisest surmani. Munarakk irduv ovulatsioonil folliikulist (munarakku ümbritsev põisjas rakkude kiht) munajuhasse. Folliikulist areneb kollakeha, mis eritab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progesterooni. Munarakk on viljastumisvõimeline 36 tundi, spermid 48 tundi. Viljastumisel tekib sügoot. Kehasisese viljastumise eelised: viljastumise tõenäosus suurem, järglane kaitstud paremine keskkonnamõjutuste eest. EMBRÜONAALNE (LOOTELINE) ARENG. 1
Meil kasvatatavate suurt valget ja eesti peekoni tõugu sigade viljakus on keskmiselt 10–12 põrsast. Sigade viljakust mõjutavad mitmed tegurid. Sigimise alguse vanus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul (ööpäevased massiiibed võõrutamisest kuni paaritamiseni 500–600 g ja enamgi) on nende kehamass 110–120 kg ümber. Et vabanevate munarakkude arv ovulatsioonil iga järgmise innaga kasvab, siis soovitatakse paar esimest innaaega mööda lasta ja emist esmakordselt paaritada või seemendada alles 3. innaajal. Arvatakse, et sellega on võimalik esimest pesakonda suurendada kuni 3 põrsa võrra. Pesakonna suurus võrdub munasarjadest vabanenud ovotsüütide arvuga, millest on maha arvatud hävinud munarakud, idulased ja looted.
(kuupepiteel). Sekundaarsed folliikulid osalevad kasvuprotsessis. Sekundaarsetes folliikulites hakkab formeeruma teeka (sidekoeline kihn), munarakk liigub perifeeriasse, zona pellucida on selgesti eristav ja tekivad folliikuliõõne alged. Tertsiaarsetes folliikulites e. Graafi põiekestes on teeka kahekihiline, follikuliõõs täitunud vedelikuga ning tekib ootsüüti sisaldav munakühm, millest vabaneb munarakk ovulatsioonil. Kihistunud folliikulepiteeli nimetatakse granuloosaks, selle rakud paiknevad munaraku ümber radiaalselt ning moodustavad kiirpärja. Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). Hormonaalne regulatsioon läbib naise kehas iga kuu tsükli. Osalevad hormoonid jagunevad kaheks: gonadotropiinid: FSH, LH ja hCG ning steroidhormoonid: östrogeen ja progrestroon. GnRH stimuleerib hüpofüüsis (ajuripatsis) FSH ja LH sekretsiooni. Teda ennast toodetakse
ja nende funktsioon; mis asi see follikul üldse on?) - 2-kihiline teeka, vedelikuga täidetud folliikuliõõs, munakühm. Enamus folliikulitest hukkub apoptoosi teel enne tertsiaarsesse staadiumisse jõudmist - atreesia Kuidas toimub oogeneesi hormonaalne kontroll? (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon, inhibiin: kus vastavaid hormoone toodetakse ja milline on nende hormoonide roll oogeneesis (meioosi regulatsioon), follikulogeneesis, ovulatsioonil, emaka ettevalmistamisel/implantatsioonil/ menstruaaltsükli regulatsioon) GnRF - stimuleerib FSH ja LH vabastamist ajuripatsist FSH (ajuripats e hüpofüüs) - reguleerib munaraku valmimist munasarjas ja stimuleerib suguhormoonide teket. FSH toimel hakkab kasvama arvukalt ovariaalfolliikuleid, kuid vaid üksikud või ainult üks jõuavad neist küpsemiseni. LH - (ajuripats e hüpofüüs) vallandab ovulatsiooni, soodustab kollakeha arengut
Tertsiaarsed folliikulid saavutavad lõpliku suuruse innaajal (läbimõõt lehmal 1,5cm – märal kuni 7cm) Tavaliselt on koduloomade folliikulid ainumunalised e uniovulaarsed, ainult kassil ja koeral on mitmemunalised e multiovulaarsed folliikulid Munasarjas võime näha atreetilisi folliikuleid, mis tekivad sellisel juhul, kui folliikul ei ole lõpuni arenenud Ovulatsioonil paiskub tertsiaarsest folliikulist välja sekundaarne ootsüüt koos kiirikpärjaga Kollaskeha moodustub küpsest folliikulist peale ovulatsiooni – toodab östrogeene ja progesterooni Keha keskel paikneb sidekoeline tuum, teda ümbritseb kohev luteiinrakkude kiht Kollaskeha taandarengul moodustub valkjaskeha EMAKAS Emakas toimub loote areng ja kasv, koosneb paremast ja vasakust sarvest, kehast ja kaelast
Munasarjas on kuni 12 000 ootsüüti, millest vaid väike osa areneb ovulatsioonini. Sugulise küpsuse perioodil moodustub nende ümber rebu. See koguneb korraga 4-10 ootsüüdi ümber, nii et kana munasari meenutab erineva suurusega viinamarjade kobarat. Munaraku kromosoomid paiknevad blastodiskis rebu pinnal lohus. Munarebu on proteiini- ja rasvarikas ning sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid. Rebu proteiinid ja lipoproteiinid sünteesitakse linnu maksas estrogeenide mõjul . Ovulatsioonil, mis toimub keskmiselt kord 25 tunni järel, langeb munarakk koos rebuga munajuha lehtrisse. Kollakeha moodustumist munasarjas ei toimu, lõhkenud folliikul regresseerub kiiresti, reguleerides enne seda lühikest aega munaraku transporti munajuhas. Ovulatsioon ei sõltu kuke karjas viibimisest, seda indutseerib valgus, mis nägemisanalüsaatori kaudu toimib hüpotaalamusse, kus humoraalselt stimuleeritakse LH vabanemist. Pimedal
Munasarjas on kuni 12 000 ootsüüti, millest vaid väike osa areneb ovulatsioonini. Sugulise küpsuse perioodil moodustub nende ümber rebu. See koguneb korraga 4-10 ootsüüdi ümber, nii et kana munasari meenutab erineva suurusega viinamarjade kobarat. Munaraku kromosoomid paiknevad blastodiskis rebu pinnal lohus. Munarebu on proteiini- ja rasvarikas ning sisaldab palju vitamiine ja mineraalaineid. Rebu proteiinid ja lipoproteiinid sünteesitakse linnu maksas estrogeenide mõjul. Ovulatsioonil, mis toimub keskmiselt kord 25 tunni järel, langeb munarakk koos rebuga munajuha lehtrisse. Kollakeha moodustumist munasarjas ei toimu, lõhkenud folliikul regresseerub kiiresti, reguleerides enne seda lühikest aega munaraku transporti munajuhas. Ovulatsioon ei sõltu kuke karjas viibimisest, seda indutseerib valgus, mis nägemisanalüsaatori kaudu toimib hüpotaalamusse, kus humoraalselt stimuleeritakse LH vabanemist. Pimedal ajal ovulatsiooni ei toimu, pideva valgustuse
Ovulatsioon inna lõpus. Kitsel 2260 tundi. Optimaalne viljastusaeg: lambal: paaritamisel 1820 h peale inna hakkamist; seemendamisel 1218 h inna alguseks tservikaalse ja vaginaalse seemenduse puhul; käestpaarituse korral 8 12 h pärast esimest paaritust vajalik ümberpaaritamine. Kitsel inna lõpus Tiinus: lammas 144152 päeva kits 144151 päeva Inna tunnused lambal ja kitsel: utel saba väristamine, tupe pundumine, paigalseisurefleks jäära "kargamisel". Ovulatsioonimäär: ovulatsioonil ovuleerunud munarakkude arv. See on alati kõrgem ca 30% võrra sündinud tallede arvust (embrüonaalne surevus). Kõrge viljakusega lambatõugudel ovuleerub 34 munarakku, keskmise viljakusega tõugudel 2 munarakku. 3.3.1. 1. Kunstliku seemenduse viisid: 1. Tservikaalne meetod (cervical AI), kus spermadoos viiakse emakakaela algusesse. 2. Vaginaalne meetod (vaginal AI), kus spermadoos viiakse vagiinasse. 3. Emakasisene meetod e laparaskoopia (intrauterine AI with laparoscope), kus väike
isegi siis, kui seemendamiseks kasutatakse tipptasemel pullide spermat. · Seda saab leevendada embrüosiirdamise abil. · Embrüosiirdamise põhimõte seisab kõrge piimajõudlusega lehmade viljastatud munarakkude siirdamises geneetiliselt väheväärtuslike mullikate või lehmade emakasse. · Ajavahemikul, mil kõrgetoodangulist lehma ennast ei viljastata, on selle munarakke võimalik saada iga järjestikuse innaga kaasneval ovulatsioonil. · Korraga suurema arvu embrüote saamiseks kutsutakse esile kunstlik munasarja stimulatsioon ehk superovulatsioon näiteks folliikuleid stimuleeriva hormooni abil. · Munarakkude viljastamiseks on seejuures võimalik kasutada kahte erinevat meetodit · Enamlevinud meetodi kohaselt seemendatakse indlevat doonorlehma tipp-pulli spermaga, embrüod loputatakse seitsme päeva pärast emakast välja ning siiratakse
annaabi.ee 
