Munaraku viljastumine Kunstliku viljastamise viisideks on: Kunstlik viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Munaraku kehaväline viljastamine naise abikaasa, temaga mitte abielus oleva konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. 1) Intrateriinne inseminatsioon (IUI) IUI protseduur on võimalik nii loomuliku menstruaaltsükli jooksul kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus mõnevõrra suurem. Protseduuri käigus süstitakse eelneval seemnevedeliku töötlusel eraldatud parima kvaliteediga seemnerakud peene kateetri abil emakaõõnde.Sperma patoloogia korral on rasestumise tõenäosus IUI protseduuriga madal. Ka on üle 35. aastastel naistel IUI õnnestumise tõenäosus väga madal ja soovitatav valik on kehaväline viljastamine. IUI edukus sõltub naise vanusest, ovulatsiooni stimulatsiooni
3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. Munaraku kehaväline viljastamine (In Vitro Fertilisatsioon – IVF) on peamiselt näidustatud, kui lastetuse põhjuseks on munajuhade puudumine, sulgus või tõenäoline talitlushäire. IVF- ravi kasutatakse ka lastetuse muude põhjuste korral - mehe sperma patoloogia, ovulatsioonihäired, ebaselge põhjusega lastetus. IVF tehakse järgnevalt: IVF tehakse nii loomuliku menstruaaltsükli ajal kui ka stimuleeritud ovulatsiooniga kombineerides. Viimasel juhul on rasestumise tõenäosus suurem. Oodatava ovulatsiooni paiku kogutakse naiselt munarakud. Selleks punkteeritakse munasarja tupe kaudu. Samal päeval annab mees spermaproovi. Eelnevalt peab 2-5 päeva vältel suguühtest hoiduma. Munarakk viiakse katseklaasis kokkupuutesse seemnevedelikuga, et toimuks munaraku kehaväline viljastumine. Raske spermapatoloogia korral võib vajalikuks osutuda seemneraku otsene munarakku süstimine (ICSI)
tsüklid. (Saveljeva jt 2012: 61) Anovulatsioon see on ovulatsiooni häire, sel juhul puudub folliikuli rebend ning munarakk ei välju munasarjadest. (Chebotnikov jt 2008: 39) Varases puberteedis kollaskeha funktsioneerib veel mitte täisväärtuslikult, kuna progesterooni sekretsioon on madal tasemel. Seega menstruatsioonid võivad olla ilma ovulatsioonita, kollaskeha arenemiseta ning ilma endomeetriumi seketoorsete faasita. Tavaliselt normaalne menstruaatsioon koos ovulatsiooniga ja kollaskeha arenemisega toimub hiljemas puberteedis. (Breusenko 2012: 61) Sekundaarsete sootunnuste areng toimub mitte üheaeglaselt. Rindade areng ning häbemekarva kasv toimub enne, kui kaenlaaluste karvade kasv. (Saveljeva 2012: 60) Rind koosneb rasvkoest ja piimanäärmetest. Näärmetest väljuvad piimajuhad, mis moodustavad naha pinnal nibusid. Piimanäärmetes raseduse ja sünnitusjärgses perioodis areneb piima. Piimanäärmete suurust reguleeritakse naissuguhormoonide mõjul
Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub. Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel): 1. Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib verejooks. Emaka limaskest irdub, kaasneb verejooks. 2. Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasvab. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munasarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette võimalikuks viljastatud munaraku vastuvõtuks. 4. Regeneratsiooni faas- on samal ajal mis deskvamatsiooni faas, taastumise faas. Sel
.. Faktorid,mis mõjutavad PPD esinemist: Seost ei ole siiani leitud PPD esinemise ja ema vanuse, sünnituste arvu,laste arvuga peres,sotsioökonoomilise staatuse või nioloogiliste faktoritega. Risk on suurenenud/saab seostada: Päritolu perekonnas diagnoositud depressioon Anamneesis depr. Või PPD Abielu- kooseluprobleemid raseduse ja lapse sünni ajal. Sotsiaalse toestuse puudumine negatiivsete sündmuste esinemine raseduse või sünnituse ajal. Anamneesis premenstruaalse-seotud ovulatsiooniga- sündroomi esinemine. PPD on ravitav PPD on haiguslik seisund ja sellel ei ole seost sellega,kas naine soovis last või mitte. Miks on vaja PPD-d ravida? Ravimata PPD mõjutab varase kiindumussuhte kujunemist lapse ja ema vahel- baas kujuneb välja 1 aasta jooksul. Mõjutab ema igapäevast toimetulekut On oht,et sünnitaja ema hakkab tarvitama alkoholi või narkootikume On oht ema ennast kahjustavale käitumisele Ravi on nii psühholoogiline kui ka medikamentoosne Psühholoogiline:
Kui ovultsioon on 35, siis on 21 päeval ovultasioon (35-14). Individuaalsed kõikumised, kord 28, 27, siis ovulatsioon kõigub. Muutused emaka limaskestas (28 päevane tsükkel): 1. Deskvamatsiooni faas ehk menstruatsioon- (aeg 1-5,7) alates päevast, millal tekib verejooks. Emaka limaskest irdub, kaasneb verejooks. 2. Proliferatsiooni faas- (päevad alates 6-14)- toimub emaka limaskesta rakkude intensiivne paljunemine, emaka limaskest vohab, kasveb. Faas lõppeb ovulatsiooniga, mis toimub munadarjas. 3. Sekretsioonifaas- langeb kokku munasarja kollakeha faasiga (15-28). Emaka limaskest pakseneb veelgi, näärmed muutuvad väänilisemaks, verevarustus paraneb, glükogeen ladestub limaskesta rakkudesse. Selles faasis valmistatakse limaskest ette võimalikuks viljastatud munaraku vastuvõtuks. 4. Regeneratsiooni faas- on samal ajal mis deskvamatsiooni faas, taastumise faas. Sel
* follikulaarfaas – munarakk kasvab ja ovuleerub. Östradiool on põhihormoon (munasarjadest). Munarakk on suur ja liikumatu rakk (sperm vastupidi). * luteaalfaas – periood ovulatsioonist kollaskeha tekkeni. Progesteroon on põhihormoon (kollaskehast). Östruse tsükkel jagatakse: * proöstrus - follikulaarfaas * östrus - follikulaarfaas * metöstrus - luteaalfaas * diöstrus – luteaalfaas Proöstrus – folliikulid kasvavad ja sekreteerivad östrogeeni, mis tipneb ovulatsiooniga (östrusega). Metöstrus – progesterooni ja östrogeeni suhe muutub, kollaskehad arenevad, progesterooni sekretsiooni algus Diöstrus – kollaskeha sekreteerib progesterooni (kõrgperiood), progesteroon kõrge (pidurdab GnRH vabanemist). Diöstrus lõppeb, kui toimub luteolüüs ehk kollaskeha taandareneb – luteolüüs - valkjaskehaks. Progesteroonitase langeb. Seejärel on anöstrus – muutusi ei ole ja taas tekib proöstrus. Follikulaarfaas
Spermide liikumine emassuguteedes ja kapatsitatsioon. Spermide eluiga emassuguteedes. 80) Innatsükli mõiste ja kestus koduloomadel, innatsükli faasid. Innatsükkel ajaline intervall kahe järjestikuse inna vahel, mille jooksul toimuvad emaslooma suguorganites kindlad järjestikused muutused. Innatsükli faasid: Proestrus folliikulite kasv ja areng, ovulatsioonijärgne kollakeha regresseerub. Estrus e. ind sugulise aktiivsuse periood, folliikulite lõplik valmimine, mis lõpeb ovulatsiooniga; keskmise suurusega folliikulid hävivad, eelmise tsükli kollakeha taandareng jätkub. Metestrus uue kollakeha väljakujunemine, varasemad on taandarenenud. Diestrus uue kollakeha funktsioneerimise ja algava taandarengu periood; algab folliikulite kasv. Kestus koduloomadel: Hobune 21-30 päeva Lammas 16-17 päeva Kass 13-15 päeva Koer esineb aga tavaliselt kaks korda aastas ainult üks ind
See faas lõpeb menarhega (esimese menstruatsiooniga), mis tähistab puberteedifaasi algust. Esimene menstruatsioon algab tavaliselt 12.-14.a. vanuses. Puberteedifaasis lõpeb kogu genitaalsüsteemi ja ka sekundaarsete sugutunnuste areng. Lisaks östrogeenidele hakatakse munasarjades tootma ka kollaskehahormooni (progesterooni), mille toimel algul monofaasiline (anovulatoorne) menstruaaltsükkel läheb üle regulaarseks bifaasiliseks (ovulatsiooniga) tsükliks. 3 Reproduktiivse- e. suguküpse ea all mõistetakse iga, milleni jõudnud naisel on generatiivne (soojätkamise-) funktsioon lõplikult välja kujunenud ning mille vältel naine on võimeline sünnitama. Fertiilne iga kestab 15.-45. eluaastani. Seda perioodi iseloomustavad regulaarsed ovulatoorsed menstruaaltsüklid. Klimaketeeriumi- e
annaabi.ee 
