Südametoru keerdub algul S-, hiljem U-kujuliselt: suured veresooned jäävad taha ja üles, vatsakesed paigutuvad ette, kuni tekib täiskasvanu südame kuju ja asend. Mõnikord pöördub arenev süda vastassuunas, seda nimetatakse dekstrokardiaks. Loote vereringe: Loode saab arteriaalset verd platsentast nabaveeni kaudu; nabaveen läheb algul maksaväratisse, tekib suhteliselt hapnikurikas segaveri. Alumine õõnesveen viib hea segavere südame paremasse kotta, kust see läheb ovaalmulgu kaudu vasakusse kotta, sealt vasakusse vatsakesse, edasi aorti ja aordi alguse harude kaudu südame seina, pähe, kaela ja ülajäsemetesse. Ülemise õõnesveeni venoosne veri tuleb paremasse kotta, sealt paremasse vatsakesse ja sealt kopsutüvesse, et aga kopsuveresooned on veel kokku surutud, läheb enamik venoosset verd arterioosjuha kaudu aorti tekkinud kehv segaveri läheb alakehasse; niudearterite harud nabaarterid viivad seda jälle platsentasse. SEEDEELUNDKOND
Märja ihu jahtumine, raskustungi muutumine ning välised ärritajad (puudutamine, valgus) stimuleerivad esimest hingetõmmet, mille heas seisundis vastsündinu teeb juba poole minuti vanuselt. Kopsud, mis enne sündi sisaldasid lootevett, täituvad õhuga, samal ajal kui vesi surutakse neelu ja lümfiteedesse. Hingamissagedus stabiliseerub 40-70 korrale minutis. Ka vereringes leiavad pärast sündimist aset muutused. Lootel voolab veri paremast kojast ovaalmulgu (foramen ovale) kaudu vasemasse kotta ning aorti ja kopsuarterit ühendab arterioosjuha (ductus arteriosus), mille kaudu veri juhitakse kopsuarterist otse aorti. Pärast sündi, kui kopsude sooned täituvad verega, sulguvad järkjärgult esimestel elupäevadel nii ovaalmulk kui arterioosjuha. Vastsündinu seisundit hinnatakse 1. ja 5. eluminutil kasutades nn. Apgari skaalat. Selline lapse seisundi arvuline väljendamine on saanud nime Virginia Apgarilt - selle
annaabi.ee 
