rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. 13 kaaslast. Merkuur Päikesesüst 1. Tempkõikumised - puudub atmosfäär. Suur tuum (raadius 75% planeedi pinnast), sarnaneb Kuu pinnaga. Universum tekkis 13,7 milj a tagasi. Energiakogum plahvatas - osakesed laiali - neutronid ja prootonid - nendest nukliidid - aatomi teke galaktika eelsed keerised galaktika. Ovaalja kujuga. Galaktikad kosmilisest tolmust, gaasist, koos hoiab galaktikate külgetõmbejõud. Linnutee spiraalne hiidgalaktika, näeme taevas heleda vööna. Gal. kann tekivad galaktikate superparved. Asteroidide kostist valguspeegeldusteguri põhjal. Tähed ja asteroidid tunduvad vaatlused sarnasedn (säravad tugevalt). 338000 asteroidi. Einsteini rel.teor erirelatiivsusteooriaks ja üldrelteor. Nobeli fotoefekti teooria eest. Elektronid ainest välja elektromagnetkiirguse abil
veebruarini. Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk. NUGIS Kaitse Eestis Metsnugis ei ole Eestis looduskaitse all. Elupaik Metsnugis eelistab tiheda alusmetsaga elupaiku, mis pakuvad häid varjumisvõimalusi. Eluviis Metsnugis on väga liikuva eluviisiga loom, kes võib ööpäeva jooksul läbida 10-12 kilomeetrit. Maapinnal liigub nugis paarihüpetega, maandudes tagakäppadega esikäppade jälgedesse. Lumel jäävadki jäljed imeliku ovaalja laiguna paistma. Tihti liigub ta edasi ka mööda puid hüpates ühelt puult teisele, suhteliselt sarnaselt oravale. Segamini võib ajada Kivinugisega. Metsnugis on veidi kogukam kui kivinugis. Kivinugise rinnalaik on tavaliselt valge ja hargneb esijalgadele (kuid võib olla ka kollakas nagu metsnugisel). Kivinugise saba on üldiselt pikem kui metsnugisel. Talvel saab eristada jälgede järgi, kivinugise tallad on karvadeta
- täkilissaagja servaga - roodude kohalt karvane - lehelaba pikkus laiusest suurem (väga närtsinud, väike, ümarad saed) * Betula nana vaevakask - lehed täiesti ümarad või laius pikkusest suurem - pisike leht (tilluke) * Alnus glutinosa - sanglepp (must lepp) - leht äraspidi munajas või ovaalne - pügaldunud (sisselõige) tipus (tuhm, kortsune, rood kuldne) * Alnus incana - hall lepp - alt hall ja omapärane - terava tipuga, elliptilise või ovaalja kujuga - teravad otsad (väga väge tume, kiiljas, diagonaalsed siserood, saagjas) * Carpinus betulus - harilik valgepöök - lehed elliptilised või piklik munajad - nõrgalt südamja alusega - pealt külgrood tugevalt sissevajutatud - roodudel pikad karvad - lehed kortsulised (diagonaalsed siserood, piklik) * Corylus avellana - harilik sarapuu - leht äraspidi lai munajas või laimunajas - südamja alusega - lehe rood on karvane - rootsul näärme karvad
Talvel kui lumeolud on sobivad siis tehakse sinna suusarajad, mis on ka aktiivselt kasutuses. Rattaga on lubatud sõita ainult osast rajal. Rajale pääseb mugavalt kahest eri suunast. Tartu maantee äärest, kus on avar parkla. Teine mugav rajale pääsu võimalus on Peedu külje alt, kus on metsa all pinnaskattega parkla. Raja pikkus ja kuju, vaatluspunktide arv. 2 Rada on ovaalja kujuga. Looduse-õpperaja täispikkus on 10 km, lasterada on pikkusega 1,6 km, maastikukaitsealale jääv õpperada 3,5 km ning rattarada 6,5 km. Läbitud sai maastikukaitsealale jääv 3,5km pikkune rada. Vaatluspunkte oli kokku 16. Raja laius, rajakate, liikumise ja vaadete mugavus. Raja laius on suuresti varjeeruv. Põhiosa rajast oleks läbitav ka näiteks autoga (parklates on siiski tõkked, ees selle takistamiseks), kitsamates kohtades ja haruteedel tuleb