Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Otto von Kotzebue - sarnased materjalid

kotzebue, atoll, saari, rimski, hoffmann, maadeavastajaid, baltisaksa
thumbnail
1
doc

Otto von Kotzebue

Otto von Kotzebue Otto von Kotzebue kolmekordne ümbermaailmareisija (30. detsember 1788 Tallinn ­ 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue poeg.On sündinud Vardi mõisas ja talle on püstitatud ausammas Kose kirikaias. Viimastel eluaastatel elas Kotzebue oma kodumõisas Triigil Otto von Kotzebue oli 19. sajandi edukamaid maadeavastajaid. Võttis 16-aastase junkruna 1803­1806 osa A. J. von Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhtis ise kaht ümbermaailmareisi: 1815­1818 prikil Rjurik ja 1823­1826 fregatil Predprijatije. 1815 alanud ekspeditsiooni eesmärk oli hollandlaste 17. ja 18. sajandil Vaikses ookeanis tehtud avastuste lähem uurimine ning Beringi väina läheduses läbisõiduvõimaluste e. Loodeväila otsimine. Ekspeditsioonil avastati Chamisso, Sarõtsevi ja hulk teisi saari, Kotzebue, Sismarjovi

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Otto von Kotzebue

Rapla Vesiroosi Gümnaasium Otto von Kotzebue Referaat Nimi: Klass:8b Rapla 2011 O. von Kotzebue. Repro EAM 1.Eluaastad Otto von Kotzebue elas aastatel 1788-1846 2.Elulugu Arktika uurija Otto von Kotzebue on August von Kotzebue poeg esimesest abielust. Tema kasuemaks sai 1794. a Christina von Krusenstern Järlepalt, kelle kaudu tekkinud lähedased sidemed Adam Johann von Krusensterniga suunasid ka Otto von Kotzebue pilgu merele. Seitsmeaastaselt sai temast Peterburi Mereväe Kadetikorpuse õpilane ja 15-aastaselt tegi ta koos Krusensterniga kaasa esimese Vene ümbermaailmareisi. Elu lõpuaastail elas Otto kodumõisas Triigil, mis jääb üsna Juuru kihelkonna piiri lähedale. Koolihariduse jagamist tõendavad

Eesti loodusgeograafia
6 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Otto von Kotžebue

Otto von Kotzebue (1787-1846) Otto von Kotzebue on sündinud 30. detsembril 1787. a. Vardi mõisas. Ta oli 19. sajandi üks edukamaid maadeavastajaid, I järgu kapten. Ta võttis osa aastatel 1803-1806 Adam Johann von Krusensterni juhitud ümbermailmareisist. Ise juhtis ta kahte ümbermailmareisi prikil "Rjuruk aastail 1815-1818 ja fregatil "Predprijatie" 1823-1826. avastas mõlemal reisil saari, teise reisiga pandi alus Vaikse ookeani okeanograafilisele uurimisele. Otto von Kotzebue järgi on nimetatud tema avstatud laht Alaska looderannikul. Viimased eluaastad elas Otto von Kotzebue oma kodumõisas Triigil Harjumaal. Ta suri 15. veebruaril 1846. a. Tallinnas ning on maetud Kose kirikuaeda.

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Otto von Kotzebue

Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal ning vaatluste tegemine Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada. Kroonlinna naasis Kotzebue 1818. Rjuriku ekspeditsioonil kaardistati üle 500 km Venemaa polaarvaldusi Kotzebue kolmas ümbermaailmareis toimus fregatil "Predprijatije",mille eesmärgid olid seotud Kamtsatka ja Põhja-Ameerika Vene kolooniatega ning Beringi väina uurimisega. Ekspeditsioonist võtsid lisaks meeskonnale osa ka loodusteadlane Johann Friedrich

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Otto von Kotzebue

Otto von Kotzebue. Otto von Kotzebue (30. detsember 1788 Tallinn ­ 3. veebruar 1846 Tallinn) oli baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa mereväeohvitser (1. järgu kapten). Ta oli August von Kotzebue ja Friederike Julie Dorothea von Esseni poeg. 1803­1806 osales ta Adam Johann von Krusensterni juhtimisel toimunud ümbermaailmareisil. 1815­1818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau)

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Eestiga seotud maadeavastajad - Praktiline töö

11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud.

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Maadeuurijad

Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Maadeavastajad

millega seotud pildi nr Fabian Gottlieb Benjamin 20.IX 1778 Lahetaguse, Meri, nõgu, vaatlusjaam Antarktikas, Antarktise avastamine 2 BELLINGSHAUSEN Saaremaa Lahetaguse Tallinn atoll Vaikses ookeanis 28. jaan. 1820 (Venemaal ­ Faddei mõis ­ Faddejevits) 25.I 1852 Kroonlinn ................................................................................... Adam Johann von 19. Maetud Tallinna 17 kohanime (atoll, neem, saar, väin, Vene esimene ümbermaailmareis (juht) 6

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Maadeavastajad ja reisimehed

...................................12 13. William Baffin.........................................................................12 14. Abel Janszoon Tasman..............................................................12 15. James Cook...........................................................................13 16. Adam Johann von Krusenstern.....................................................13 17. Fabian Gottlieb von Bellinghausen................................................14 18. Otto von Kotzebue...................................................................14 19. James Clark Ross.....................................................................15 20. David Livingstone...................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................16 Kasutatud materjal........................................................................17 Sissejuhatus

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Põhja -Jäämeri

merega, läänes Longi väina kaudu Ida-Siberi merega. Tsuktsi ja Beauforti mere piiriks on Barrow' neeme läbiv meridiaan. Mere Aasia rannik kuulub Venemaale, Põhja-Ameerika rannik USA-le. Mere pindala on 589 600 km², keskmine sügavus 40-60 meetrit ja suurim sügavus 160 meetrit. Veetemperatuur on suvel 4-12 °C, talvel -1,6...-1,8 °C. Meri külmub talvel kinni, suvel on lõunaosa jäävaba. Looded on nõrgad. Meres on vähe saari. Wrangeli saar on suur, ülejäänud tillukesed. Merre suubub ka vähe jõgesid ja needki on lühikesed. Suurimad neist on Amguema Tsukotkal ning Kuk, Utukok, Kokolik, Noatak ja Kobuk Alaskal. Viimasel jääajal oli suur osa maailma veest külmunud liustikesse ja mandrijäässe ning maailmamere tase 100-120 meetrit tänapäevasest madalam. Tsuktsi meri oli ära kuivanud ning Aasia ja Põhja-Ameerika maismaaühenduses. Seda maismaasilda nimetatakse

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Adam Johann von Krusenstern

Sihiks oli kõigepealt Brasiilia, edasi Kap Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased G. H. Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti vee

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gegraafia 8.klassile

14. Mis ühendab samas kultuuriruumis elavaid inimesi? ­ sarnased väärtushinnangud, mõtlemisharjumused ja tegevusviisid 15. Miks võeti juba minevikus ette merereise võõrastele maadele? ­ eesmärgiks oli koguda teadmisi maailma eri piirkondade kohta. Nad otsisid võimalusi uute loodusvarade hõlvamiseks, ohutute kaubateede leidmiseks v kaugete maade vallutamiseks. 16. Milliseid piirkondi uurisid viikingid? ­Atlandi ookeani põhjapoolseid saari 17. Mis on koloonia ja miks neid rajati? ­ Koloonia ehk asumaa on mingist riigist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Rajati selleks, et oleks ohutuid kaubateid ja kaugeid maid vallutada. 18. Millised on suhted kunagiste kolooniate ja nende emamaade vahel? ­ Suhted on head ja on säilinud ühtekuuluvustunne ja majanduslik huvi mõlema kultuuri vahel. 19. Nimeta Eestist pärit maadeuurijaid. ­Adam von Krusenstern, Otto von Kotzebue,

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Adam Johann von Krusenstern

Hoorni kaudu Vaiksele ookeanile, kus külastati nii soojemaid (Markiisisaared, Havai) kui ka külmemaid piirkondi (Kamtsatka, Sahhalin, Kuriilid). Jaapanis missioon ebaõnnestus ning saadikuid keelduti vastu võtmast. Macaost algas kojusõit Kroonlinna üle India ja Atlandi ookeani. Krusensterni reisist võtsid osa saksa loodusteadlased Georg Heinrich von Langsdorff ja Wilhelm Gottfried Tilesius, sveitsi astronoom Johann Caspar Horner, junkur Otto von Kotzebue ja Moritz von Kotzebue, mitsman Hermann Ludwig von Löwenstern ja kartograaf Fabian Gottlieb von Bellingshausen. Ekspeditsioonil koguti rikkalikku materjali polüneeslaste, Sahhalini ainude ja nivhide, Kodiaki saare eskimote, Alaska indiaanlaste ja teiste rahvaste kultuuri, kommete, tavade ja eluviisi kohta. Peale etnograafiliste kirjelduste koostati pärismaalaste keelte sõnastikke ning koguti hulgaliselt relvi, tööriistu, tarbeesemeid ja ehteid. Tähtsad olid ka mereuuringud: uuriti

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I (vanem eesti kirjandus) vaheeksami vastused

Schuberti suure jutlusekogu, mis on säilinud käsikirjaliste koopiatena. Rakvere köster ja kooliõpetaja J. R. Masing tõlkis hernhuutliku põhiteose, A. G. Spangenbergi ,,Idea fidei fratri" (,,Vennaste õpetuse sisu"), mis jäi aga käsikirja. 13. BALTIMAADE VALGUSTUS 18. sajandil ja 19. sajandi esimestel kümnenditel tegi Baltikumi saksakeelne kirjandus Põhjasõja-järgse saksa haritlaste sisserännu tõttu läbi mõningase muutuse. Eelnevatel sajanditel oli baltisaksa kirjandus olnud provintsikirjanduseks saksa ja Hansa kultuuri äärealal, mida Rootsi aeg ega Tartu-Pärnu ülikooli tegevus polnud muutnud, kuigi ehk mõnevõrra mõjustas. Tähtsamateks kirjanduslikeks saavutusteks olid olnud siinsed kroonikad. Sajandite vahetusel on tahetud näha teatava ,,balti omakultuuri" tekkimist. Selle tõukejõuks olid 18. sajandi teisel poolel Saksast Riiga saabunud ja seal tegutsenud literaadid Johann Georg Hamann ning Johann Gottfried von Herder. Riias töötas

Kirjandus
250 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Massihävitusrelvad ehk ABC tuumapommid

Bikini atollis. Tuumakatsetused sundisid 167 elanikku oma kodukohta vahetama ning Bikini atoll muudeti radioaktiivsuse pärast mitmekümneks aastaks elamiskõlbmatuks. Sinna viidi ligi 100 laeva. Mõõtmiseks tuumapommi mõju laevastikule. Laevadesse pandi suur hulk loomi (sead, kitsed, meisead, rotid, hiired jne.). Nende abil sai kindlaks määrata tuumapommi mõju elusorganismidele. Bikini atolli avastas oma ümbermaailmareisil Tallinnast päris maadeavastaja Otto von Kotzebue. (Vaher, 2012) 3. Izdelie 202 (Tsar Bomba) Maailma võimsaim termotuumapomm, mida on lõhatud, on venelaste pomm ''Izdelie 202'' (toode ehk asi 202). Izdelie lõhati 30. oktoobril Novaja Zemljal. Seda pommi kutsusid tehnikud omavahel ka Ivaniks. Pommi pikkus oli 8m, diameeter 2m ja kaalus 26 tonni. Kuna pomm oli väga suur, ei mahtunud ta ka suurima Nõukogude Liidu pommilennukisse Tupolev

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
946
pdf

TheCodeBreakers

Some of the things you will learn in THE CODEBREAKERS • How secret Japanese messages were decoded in Washington hours before Pearl Harbor. • How German codebreakers helped usher in the Russian Revolution. • How John F. Kennedy escaped capture in the Pacific because the Japanese failed to solve a simple cipher. • How codebreaking determined a presidential election, convicted an underworld syndicate head, won the battle of Midway, led to cruel Allied defeats in North Africa, and broke up a vast Nazi spy ring. • How one American became the world's most famous codebreaker, and another became the world's greatest. • How codes and codebreakers operate today within the secret agencies of the U.S. and Russia. • And incredibly much more. "For many evenings of gripping reading, no better choice can be made than this book." —Christian Science Monitor THE Codebreakers

krüptograafia
14 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

MERERETKED,MIS MUUTSID MAAILMA -Püha Brendani imepärane reis Iiri munk ületab väikese nahklootsikus Atlandi ookeani umbes 530 pK -Islandi saagad Eerik Punasest ja Leif Eriksonist Norrakad randuvad Ameerika mandril sadu aastaid enne Kolumbust 982-1000 pKr -Madoc ab Owen Gwyneddi reis üle Atlandi Walesi vürst kuulutab Ameerika enda omaks umbes 1170 -Epohhi loovad reisid Mingi dünastia ajal Neli suurt Hiina armaadat seilavad maailma ookeanidel 1415-1421 -Henrique Meresõitja koloniseerib saari Atlandil Potugali kaptenid ületavad ekvaatori ja kaardistavad Aafrika rannikut 1394-1460 -Bartolemeo Diasi ja Vasco da Gama reisid Suured Portugali meresõitjad reisivad itta ja avastavad hädavajaliku meretee Indiasse 1487-1497 -Cristoph Kolumbus avastab Ameerika Otsides mereteed Indiasse , jõudis kuuulus maadeuurija Uude Maailma 1492 -Giovanni Gaboto Loodeväila otsingud Veneetslane seilab laeva Matthew pardal Bristolist Newfoundlandi 1496-1499

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816

kapitulatsiooniaktile. Ametlik ühinemine Vene impeeriumiga toimus Uusikaupunki rahulepinguga Vene ja Rootsi vahel 10. septembril 1721. Sellega oli Vene impeerium saavutanud sihi, millele ta sajandeid oli pürginud, kuid millest oli varasematel katsetel pidanud tagasi tõmbuma. Pärast kapitulatsioonakti alla kirjutamist läksid Eesti-ja Liivimaa kubermangudena Vene valdusesse, kuid nad eriõigustega autonoomsed alad, sest kohalikuomavalitsuse kandjaks jäid siinsed baltisaksa rüütelkonnad. Kõrgeimateks keskvõimu esindavateks võimukandjateks Eestis- ja Liivimaal olid nagu Rootsi ajalgi (kindral)kubernerid. Aadliomavalitsuse sai ka Saaremaa. Kogu elanikonnale tagati luterlik Augusburgi usutunnistus. Taastati kõik aadli privileegid ja ja seisuslik autonoomia. Saksa keel jäi kohalikuks keeleks. Rootsi-aegne mõisade reduktsioon tühistati. Baltimaade ja Eesti liitmine Venega ei kõrvaldanud neid erinevusi mis põhinesid

Rahvuskultuuri liikumine
16 allalaadimist
thumbnail
12
doc

"Liivimaa valgustaja August Wilhem Hupel"

Põltsamaa lugejaid köitis Prantsuse revolutsiooni sündmused. Suur huvi oli reisikirjelduste vastu. Filosoofiliste teoste arv oli suhteliselt väike. Suhteliselt suur oli teoloogilise kirjanduse osatähtsus. Uuriti ka loodusteaduslikku kirjandust. Tähtsad olid pedagoogilised teosed. Filoloogia valda esindasid peamiselt sõnaraamatud ja grammatikad. Suur oli ilukirjanduse osakaal. Ringles palju ajakirju ja ajalehti. Väike osatähtsus oli ka baltisaksa kirjandusel. Telliti ka noodikirjandust. Seltsi liikmed Põltsamaa lugemisseltsil oli 24 liiget. Sinna kuulusid aadlikud, pastorid, arstid, õigusteadlased, põllumehed. Viimaste alla kuulusid mitteaadlikest mõisnikud ja mõisarentnikud. Seltsi tegevuse lõpp Paul I troonile tulekuga kehtestati tsensuur, mis muutis lugemisseltside tegevuse võimatuks. Hupeli lugemisselts suleti 1799. aastal. Hupel tellis Aleksander I ajastul Carl Johann Gottfried

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe

Kirjandus
188 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Fabian Gottilieb Benjamin bon Bellinghausen

Fabian Gottileb Benjamin von Bellingshausen Koostas :Peeter Tammik 8.klass Meremäe-Obinitsa PK Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen oli baltisaksa meresõitja, Venemaa admiral. Ta juhtis 1819­1821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest mehest, kes nägid Antarktikat esimestena. Fabian Gottlieb von Bellingshausen sündis Pilguse ja Lahetaguse mõisniku Fabian Ernst von Bellingshauseni (1735­1784) ja Anna Katharina von Folckerni (surnud 1825) pojana. Fabian Gottlieb von (Faddei Faddejevit) Bellingshausen määrati 1789. aastal 10-aastasena Kroonlinnas asuvasse eliitsesse Kroonlinna Mereväe Kadetikorpusse.

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
20
doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

Sisukord: 1) Üldandmed:........................................................................................................................3 2) Asukoht:.............................................................................................................................3 3) Maastiku eripära: ...............................................................................................................3 4) Aluspõhja iseloomustus:....................................................................................................5 5) Pinnamood:........................................................................................................................5 6) Põhja- ja pinnavesi:............................................................................................................6 7) Muld- ja taimkate:..............................................................................................................6 8) Asustus:...............................

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Baltisaksa kunstnikud

Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga).

Kunstiajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Balti riikide poliitiline ajalugu

vähem sai kannatada Kuramaa Venemaa aken läände - Peeter rajas 1703.aastal uue pealinna Sankt-Peterburgi - Venemaa impeeriumi laienemine ja kiire areng tagasi baltisakslastele 18-19.saj peaaegu piiramatud karjäärivõimalused. Baltisakslased jäid ROMANOVITE dünastiale ustavaks 20.sajandini - Adam Johann von Krusenstern (ümbermaailmareis), Fabian Gottleib von Bellingshausen (Antarktika), Karl Ernst von Baer(embrüoloogia), August von Kotzebue (kirjanik) - Maapäev (kõrgeim otsustusõigusega instants). Juht: Liivimaal maamarssal, Eestimaal peamees. Võimuperiood kestis kolm aastat. Tähtsaim ülesanne: esindada rüütelkonna huve. Täidesaatev organ oli maanõunike kollegium, mis koosnes 12 maanõunikust, eluaegsed. - Kaasaegne kroonik nimetas Liivimaad ,,aadli taevariigiks, vaimulike paradiisiks, välismaalaste kullakaevanduseks ja talupoegade põrguks".

Ajalugu
22 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" ­ vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole

Kirjandus
540 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Uusaja konspekt

Prantsusmaa lõi suure Euroopa armee Venemaa vastu, tahtes teda suurusega lüüa. 700 000 meest, mis oli tol ajal harukordne, see oligi Grande Armée. Napoleon lootis, et Venemaa tahab läbirääkimisi, kuid Venemaa saatis ka 450 000 meest vastu, kuid samas ei olnud seal eriti osavaid sõjardeid. Vene vägi oli väiksem ning hoidus otsustavaist lahinguist ja taandus. Peamine vastupanujõud oli 1. armee, mida juhatas baltisaksa päritolu kindral Barclay de Tolly, kes oli Venemaa sõjaminister ning sõjavägede ülemjuhtaja, kelle strateegilise sõjaplaani kohaselt taandusid Vene väed Venemaa sisepiirkonda, kaitselahingutega kurnates Napoleoni vägesid. Taganemisest tingitud ebapopulaarsuse mõjul aga määras Aleksander I Vene vägede ülemjuhatajaks 20. augustil jalaväekindrali Mihhail Kutuzovi. Vene sõjavägi jätkas ka Kutuzovi juhtimisel taktikalist taganemist ning taganemis käigus jäeti 1812. aasta

10 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hiiumaa tutvustus

lepingu alusel ehitati Hiiumaale suured kasarmud, rannakaitsepatareid ja nende kindlustussüsteemid Tahkuna poolsaarel, Emmaste lähedal Tohvril, Kärdla lähistel jm. Suured sõjalised ettevalmistused Hiiumaal, eriti Tahkuna merekindlustuste süsteemi rajamine võimaldasidki II maailmasõja esimesel aastal venelastel sakslastele nii kaua vastu pidasid. Nii nagu Hiiumaa ajalugu on pakkunud huvi ajaloolastele on ka Hiiumaa loodus pakkunud juba sajandeid huvi teadlastele. Baltisaksa teadlased tegid Hiiumaast uurimistöid juba 18.- 19.sajandil. Samuti tehti Hiiumaal uurimusi ka Eesti Vabariigi ajal. Hiiumaa on mere põhjast kerkinud, maapind tõuseb siin juba palju aastatuhandeid.Vanimaks peavad geoloogid Kõpu poolsaare kõrget keskosa, mis küündis üle merepinna juba balti jääpaisjärve ajal üle 10 000 aasta tagasi. Maapinna edasisel kerkimisel sündis Paluküla saar ja umbes 4500 aastat tagasi Kesk-Hiiumaa

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Elektrivoolu töö

1 dzaul 1 v o lt 1 am per 1 sekund 1 J 1 V 1 A 1 s 1J = 1V 1A 1s Elektrivoolu töö ühikuks on 1 dzaul ja see leitakse pingeühiku, voolutugevuse ühiku ja aja ühiku korrutisena. Heinrich Friedrich Emil Lenz Eesti päritolu Vene teadlane. Õppis aastatel 1820 ­ 1826 Tartu Ülikoolis. Osales Otto von Kotzebue juhitaval ümbermaailmareisil tehes hulgaliselt uuringuid geo- ja merefüüsika alal. Tähtsaim töö elektri induktsioonivoolu suuna määramisel nn. Lenzi reegel. Sõltumatult Joule`ist jõudis 1842 aastal elektrivoolu soojusliku toime seaduseni. Peterburi Teaduste Akadeemia liige. Peterburi Ülikooli rektor. 1804 - 1865 James Prescott Joule

Füüsika
65 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Uusaeg II

suurriigiks- läänes oli edukas tööstus regioon, lisaks oli Sileesia(tekstiilitööstus pk). Hakkas ära kasutama Saksa Liidu majanduslikke potentsiaale. 1818 kaotas igasuguse majandusliku tõkke regioonide vahel- tekitades ühtse Preisimaa- ühtne majandusruum, mõõdusüsteem, raha- tollid kaotati. Saksa Tolliliit. 1834, Preisi initsatiivil ja tingimustel, võtab juhtroll. Suur, pa kogu Saksamaad hõlmav ühtne majandustsoon Preisi diktaadi all. Heinrich Hoffmann von Fallerslebeni "Lied der Deutschen". Reaktionsära. Rochau ja Realpolitik. poliitikat ei saa idealismi pinnal rajada, teostatav poliitika on reaalpoliitika- eesmärk peab pühitsema abinõu Otto von Bismarck ja tema "vere ja raua" poliitika (von Roon, Wilhelm I, sõjaväereform, konstitutsiooniline konflikt). -tugev oportunist. Oli saadik Pr.maal ja Venemaal, kõneosav, suutis Preisi huvid suursaadikuna alati läbi suruda. Wilhlem I ei saanud Preisi kuningaks- armee reform

Uusaeg
97 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Vennastekoguduste liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Lisaks andis hernhuutlaste liikumine tõuke koorilaulu, hiljem ka puhkpillimuusika levikuks eestlaste hulgas. Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18

Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kronoloogia: Eesti 18. sajandil

aadli ja linnade senist omavalitsust, ühtlustati haldus- ja valitsemiskorraldust 3 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil · 1784 ­ Võru linna asutamine · 1784 ­ puhkesid talurahvarahutused e nn pearaharahutused, kõige tormilisemad sündmused on tuntud Räpina puuaiasõjana · 1784 ­ lõpetati Tartu raekoja ehitus · 1784 ­ pani August von Kotzebue aluse Tallinna asjaarmastajate teatrile · 1785, 21. august ­ kehtestati Baltikumis Venemaa linnaseadus, millega said linnaõiguse kõik vabad linnaelanikud · 1786 ­ saadeti laiali maanõunike kolleegiumid · 1788­90 ­ Vene-Rootsi sõda · 1789 ­ kontrolli tõhustamiseks keelustati väärtusliku kaupade transport maad mööda · 1792 ­ asutati Riias Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsiesteet, mis kolis 1813 Tartusse

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Adam Johann von Krusenstern

Krusenstern end Inglismaal ning viibis merereisidel Atlandi, India ja Vaiksel ookeanil. Admiral Krusensterni (vene ürikuis Ivan Fjodrovits) elu kõrghetked möödusid esimese Vene ümbermaailmareisi juhatajana 07. 08. 1803 - 19. 08. 1806. Temaga oli kaasas veel J. Lisjansk. Peale suurriikliku vägevuse demonstratsiooni oli reisil ka palju muid eesmärke. Laevade "Nadezhda" ja "Neva" meeskonnad tegid rohkesti okeonograafilisi ja meteoroloogilisi vaatlusi, uuriti süvavett ja kirjeldati paljusid saari ja rannikuid. Kaardistati Jaapani saarte läänerannik ja Sahhalini lõunaosa ning avastati osa Kuriile (seni tuntuile lisaks). Ümbermaailmareisi tulemused avaldati reisikirjelduses 1809 - 12 ja selle juurde kuuluvas atlases. Krusensterni reisil tehtud kaardistuste ja vaatlusandmete põhjal koostatud "Lõunamere atlas" (1823 - 26) oli oma aja parim. Sama merereisi tegi Krusensterni käe all kaasa Otto von Kotzebue. Aastal 1811 sai Krusensternist Kroonlinna Mereväe

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Elektrivoolu töö ja võimsus

1 dzaul 1 v o lt 1 am per 1 sekund 1 J 1 V 1 A 1 s 1J = 1V 1A 1s Elektrivoolu töö ühikuks on 1 dzaul ja see leitakse pingeühiku, voolutugevuse ühiku ja aja ühiku korrutisena. Heinrich Friedrich Emil Lenz Eesti päritolu Vene teadlane. Õppis aastatel 1820 ­ 1826 Tartu Ülikoolis. Osales Otto von Kotzebue juhitaval ümbermaailmareisil tehes hulgaliselt uuringuid geo- ja merefüüsika alal. Tähtsaim töö elektri induktsioonivoolu suuna määramisel nn. Lenzi reegel. Sõltumatult Joule`ist jõudis 1842 aastal elektrivoolu soojusliku toime seaduseni. Peterburi Teaduste Akadeemia liige. Peterburi Ülikooli rektor. 1804 - 1865 James Prescott Joule

Füüsika
27 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun