parteid ja feminism olulised (tõend võimu ressursi mudelile) 3 Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõhised heaoluprogrammid (Bismarcki pärand), Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid
pädevusi, ei pruugi võrsuda kitsarinnalisest natsionalismist, vaid siirast soovist kaitsta demokraatiat ja liikmesriikide põhiseaduste kõige tähtsamaid väärtusi. Asjaolu, et kõiki neid väärtusi on aluslepingute järgi kohustatud kaitsma ka EK, ei piira esmapilgul hinnates kuidagi liikmesriikide kohtute õigust olla samuti valvel. Miks peaks EK-l olema absoluutne otsustusõigus? Euroopasse näib igati sobivat Madisoni visandatud mitmetasandiline otsustusmehhanism, kus kõik osalised esitavad oma arvamuse 52 M. Kumm. V. Ferreres Comella. The Primacy Clause of the Constitutional Treaty and the Future of Constitutional Conflict in the European Union. – International Journal of Constitutional Law 2005 (3), lk 476. 53 P. Cramer. Does the Codification of the Principle of Supremacy Matter? – Cambridge Yearbook of European Legal Studies 2004–2005 (7). J. Bell, C. Kilpatrick (eds.). Oxford: Hart, lk 70. 54 F. W. Scharpf
tähenduse. nt: põhja-korea, hiina, vietnam, kuuba. 4) diktatuur on selline võimukasutus, mille puhul valitseja ehk diktaator on piiramatu võimuga, ta ei toetu rahva enamuse tahtele vaid mingile kitsale ringkonnale sõjaväele, parteile, sotsiaalsele klassile. võimukasutus on täielikult suvaline. seadusandlikul tegevusel ei ole isegi vormilist osa. poliitilised sidemed nõrgenevad ja kaovad, kodanikuõigused puuduvad, otsustusmehhanism on impulsiivne ja agressiivne. diktatuuril võib olla erinevaid tüüpe. üksikisiku, grupi ja sõjaväeline diktatuur. Riigi vormid Antiikajal eristati monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. 15. sajandil monarhiat ja vabariii. tekkisid kombinatsioonid, niiet sageli võib konkreetset riiki liigitada eri riigivormide alla. Tänapäeval eristatakse põhiliste riigivormidena 1) monarhiat, millest valitsev võim lähtub ühe füüsilise isiku tahtest
annaabi.ee 
