ideoloogia lähtepunkt a) konservatiivne ideoloogia; b) fasistlik ideoloogia; c) liberaalne ideoloogia. 111. See ideoloogia peab vabadust nii inimese kui ka ühiskonna suurimaks hüveks ja eesmärgiks a) liberaalne ideoloogia; b) rahvuslus- ehk natsionalismiideoloogia; c) sotsialistlik ideoloogia. 112. Nn. kolmanda tee ideoloogia defineerib võrdsust a) võrdsusena sotsiaalsetes standardites; b) kui osalust ühiskonna ja riigiasjade ajamises; c) võrdsete sissetulekutena. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a) justiitsministeerium, kohtusüsteem; b)parlament, valitsus; c) seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a) väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b) ühiskondlikud organisatsioonid; c) avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a) riiklik innovatsioonisüsteem; b) tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c) tehniline ja majanduslik haridus. 116
46.Nõudluse kasv a)suurendab ettevõtetevahelist konkurentsi; b)vähendab ettevõtetevahelist konkurentsi; c)ei mõju ettevõtevahelisele konkurentsile. O 88.Osalise assimileerumise puhul a) inimesed jagunevad kaheks: 1) immigrantide esimene põlvkond; 2) immigrantide teine ja kolmas põlvkond; b)inimesed jagunevad kaheks: 1) keelt valdavad; 2) keelt mitte valdavad. c) inimene jaotab kultuurisfäärid kaheks: 1) tööl; 2) kõdus ja sõprade ringis. 113. Otsustuskeskkonna Õiguslik-institutsionaalsed tegurid on a)justiitsministeerium, kohtusüsteem; b) parlament, valitsus; c)seadused, määrused. 114. Otsustuskeskkonna ühiskondlikud tegurid on a)väärtused, ideoloogiad, mentaliteet; b)ühiskondlikud organisatsioonid; c)avalik sektor. 115. Otsustuskeskkonna tehnilis-majanduslikud tegurid on a)riiklik innovatsioonisüsteem; b)tootmisvõimsused, tehniliste ja majanduslike teadmiste tase; c)tehniline ja majanduslik haridus. P 36
Sotsiaalsus ja piiratus- Inimelu on oma olemuselt ühiskondlik ning toimub praktiliselt alati piiratud ressursside olukorras. Poliitika sisuks on küsimus, kuidas neid ressursse jaotada. Poliitika eeluseks on vaidlusvõimalus- Poliitikast saab rääkida olukordades, kus on alternatiivseid valikuid. Seadus on ühest küljest poliitika piirajad. Poliitika on tasakaaluseisundi otsing erinevate huvirühmade vahel: vahenditeks on konflikt ja koostöö-poliitika eesmärgiks on mingi otsustuskeskkonna loomine. Materjaliks on avalik huvi: poliitika on küsimused, mis puudutavad kõiki ühiskonnaliikmeid. Poliitika tegeleb avalike asjadega: Küsimustega, mis puudutavad inimeste ühist toimummisruumi, ühiseid eesmärke-avalikku sfääri. Ühiskondliku lepingu teooria: inimesed loovad selliste küs. lahendamiseks riirgi(võimu). kuhu tõmmata avaliku ja erasfääri piirid?
Materjalide optimaalne lahtilõikamine Tootmisvarude optimeerimine Segude mudelid Söödaratsioonide optimeerimine (ka dieediülesanne) Vedude teostamine vähimate kuludega Veomarsruutide määramine (tühisõitude minimeerimine) Majandusprotsesside suunamiseks on vaja teha valikuid ning langetada otsuseid. Otsustusprotsess-otse-ja tagasisidemtega protsess, mille etapid on järgmised: Majandusprobleemi formuleerimine ja otsustuskeskkonna analüüs Vastav mudelipüstitus koos vajalike andmete ettevalmsitamisega Mudeli lahendamine ja lahendustulemuste analüüs ning info ettevalmistamist otsuste langetamiseks Otsuse tegemine LINEAARSED PLANEERIMISÜLESANDED Kasumi saamine on alati seotud teatud kitsendustega, mis tulenevad inimese käsutuses olevate ressursside piiratusest. Ekstreemumülesanded- leida selline lahend, mis annab teatud funktsioonile suurima või vähima võimaliku väärtuse.
Andmete kogumine Majandusprotsessi kestvus Mudeli lahendamine Majandusprotsessi käitumist Lahendustulemuste analüüs iseloomustavad andmed Otsuse vastuvõtmine 1 Stabiilsuse ehk tundlikkuse analüüs- võimaldab saada olulist täiendavat infot majandusprotsessi võimaliku käitumise kohta otsustuskeskkonna muutumisel. Kaks lähenemisviisi: Analüüsitakse mudeli parameetrite selliseid muutusi, mis ei too kaasa mudeli ja lahendi struktuuri muutumist (Millistes piirides võib mudeli parameetrid muutuda, et leitud lahendi optimaalseus säiliks. NT:tooteühikult saadav kasumi võimalik muutumine, et firmale sobivaim tootmise struktuur jääks püsima) Analüüsitakse mudeli parameetrite muutusi, millega kaasneb mudeli ja lahendi
Õiguslik-institutsionaalsed tegurid (seadused, määrused) Ühiskondlikud tegurid (ühiskonnas valitsevad väärtused, ideoloogiad jms) Tehnilis-majanduslikud tegurid (kapitali struktuur, tootmisvõimsused jne) Finantsvõimalused Hüviste tootmise ja tarbimise protsessis osalejad (tootjad, tarbijad) Majanduspoliitiliste institutsioonide endi valmidus. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 27. Majanduspoliitilised eesmärgid Täielik või vähemalt suhteliselt kõrge tööhõive Hindade stabiilsus või vähemalt suhteliselt madal inflatsioon Maksebilansi tasakaal või vähemalt selle väiksem puudujääk Majanduskasv ja optimaalne varustatus hüvistega Keskkonnakaitse Jaotamise õigus
Nii näiteks võib riigi keskpanka käsitleda insti-tutsioonina selles mõttes, et oma tegevusega reguleerib ta kommertspankade käitumist turul, seab teatud nõudeid, täidab kontrollfunktsiooni ning kujundab sellega olulisel määral mängu-reeglid nende tegevuseks. Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for-muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 25. Kaupade ja raha liikumist maailmas suunanud viis peamist jõudu Kaupade ja raha liikumist maailmas on suunanud peamiselt viis jõudu. Tehnoloogia. Kommunikatsioonikulud langevad kiirelt ning barjäärid – nagu aeg ja ruum, mis varem oluliselt eraldasid turge – on sellega märkimisväärselt vähenenud. Transpordi-vahendite ja side kiirus ning usaldusväärsus kasvab
käsitleda insti- tutsioonina selles mõttes, et oma tegevusega reguleerib ta kommertspankade käitumist turul, seab teatud nõudeid, täidab kontrollfunktsiooni ning kujundab sellega olulisel määral mängu- reeglid nende tegevuseks. Samas on aga keskpangal ka organisatsiooni tunnused. Tema tegevus peab toimuma seaduste raames, vastama teatud (majandus)poliitilistele eesmärkidele, mis for- muleeritakse osaliselt ka väljaspool keskpanka jne. Otsustuskeskkonna taustaks on kindlasti majanduspoliitiline tahe ja selle tahte kujundamine. 1.6.5. Sotsiaalse valiku teooria Sotsiaalse valiku teoorias eristatakse nelja põhilist sotsiaalse valiku mehhanismi. Need on turg, poliitika, bürokraatia ja assotsiatsioonid. Igal neist on ressursside jaotamise seisukohalt vaadatuna oma eelised ja puudused. Turumehhanism paigutab ressursid vastavalt tarbija individuaalsetele eelistustele, millest
annaabi.ee 
