11. Tahteakti lülid. · Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). · Eesmärgiseisundi ettekujutamine. · Alternatiivse sihi teadvustamine. · Tegutsema ajendavate stiimulite toime. · Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). · Otsustamise paine ja risk. · Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. · Kahtluste uus esiletulek või ületamine. · Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle meeldib rohkem. 13
11. Tahteakti lülid. Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). Eesmärgiseisundi ettekujutamine. Alternatiivse sihi teadvustamine. Tegutsema ajendavate stiimulite toime. Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). Otsustamise paine ja risk. Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. Kahtluste uus esiletulek või ületamine. Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda tugevndama, aga tegelikult see pole teistest valikutest parem, lihtsalt talle
KOMPROMISSEDE TAOTLEJA, KOOSTÖÖTAJA püüab saavutada, et osalejad jõuaksid üksmeelele ja vastastikusele mõistmisele, et nad ei tülitseks. RÜNDAJA kritiseerib teisi ja nende mõtteid ning proovib sageli teoste ideid halvustada. Tema käitumine võib väljenduda eitamisena. TOETAJA, KIITJA tunnetab rühma meeleolusid ja väljendab neid, toetab produktiivseid ideis ja avaldab teistele osalejatele tunnustust. VÕIMU KASUTAJA püüab oma sõna maksma panna. EBADEMOKRAATLIKUD OTSUSTAMISVIISID: 1) ,,See on hea mõte" põhjalikult ettepanekuid ei arutata, kaotatakse alternatiivid vaikselt ära. 2) "Autoriteet teab" teiste liikmete arvamused jäävad varju, teised rühmaliikmed suruvad ennast sellisel juhul maha ja oma seisukohti ei esita või teevad seda häbelikult, ei kasutata kogu rühma potentsiaali ära ja otsus ei tarvitse tulla kõige parem. 3) ,,Mõned juhivad" , väike
tööstusühiskonna lõpus põhjustanud lähi- ehk valglinnastumise. Hiljem toimub ka taaslinnastumine (so vanade tööstuspiirkondade kasutuselevõtmine äri-, elu- ja kultuurikeskustena) ning agulite taasasustamine. 2. Mille põhjal võib öelda, et tegemist on demokraatliku valitsemiskorraga? Nimeta demokraatia olulisemad tunnused. Otsetõlkes on rahvavõim. Seega kodanikud osalevad poliitikliste otsuste tegemisel. Võimalikud otsustamisviisid on üksmeele (kodakondsuse) otsimine, osalemine otsustamisel (rahvakoosolekul või rahvahääletusel (referendumil)) või esindajate valimisel. Demokraatlik on ühiskond siis, kui ettepanekud (otsuste eelnõud) või kandidaadid saavad omavahel vabalt võistelda (konkureerida). Mõttekaaslased peavad saama ühineda (ühinemisvabadus), pidada koosolekuid (koosolekuvabadus), tutvustada oma mõtteid ja neid propageerida (sõnavabadus)