•Mõningaid mudeleid ei saa kasutada, sest nad on rasked ja ebaselged. Peab valitsema mõistlik kompromiss teaduslikkuse ja arusaadavuse vahel. •Mudelid ei arvesta andmeid, mida ei saa mõõta kvantitatiivselt. Samuti tuleb arvestada sellega, et mudeli usaldusväärsus sõltub otseselt algandmete usaldusväärsusest. •Saadud tulemused lihtsustavad lubamatult reaalset olukorda. Millistest osadest koosneb otsustamissituatsioon statistilise otsustamisteooria järgi ? Statistilise otsustamisteooria järgi koosneb otsustamissituatsioon viiest põhiosast: 1.Keskkonna olukordadest, mis on määratud kontrollimatutest muutujatest (väliskeskkonna muutujad) - otsustaja poolt mittejuhitavad 2.Tõenäosustest, mis eeldavad, kui suure sagedusega üks või teine olukord esineb 3.Alternatiividest (erinevad tegevusvariandid) mille kujundavad otsustaja poolt kontrollitavad / mõjutatavad muutujad (aeg, ressursid, eesmärgid) –
Ressursside ja juhtimisotsuste realiseerimise poolest, juhtimisotsuste realiseerimise meetodite poolest. Probleemide modelleerimise üldpõhimõtted. Probleemi identifitseerimine Sobiva mudeli valik Mudeli analüüs Mudeli testimine Ebarahuldav tulemus, siis uuesti sobiva mudeli valik Mudeli rakendamine Otsustamine erinevates olukordades (kindlas olukorras, riski olukorras, määramatuse tingimustes). Otsustamist normatiivses olukorras on statistiline otsustamisteooria, operatsiooni- ja süsteemianalüüs, ratsionaalse isiku kontseptsioon, mänguteooria, koalitsioonide teooria jt. Otsustamine riski olukorras Riskist räägitakse siis, kui tuleviku oodatav muutuja väärtus on juhuslik suurus, mis allub teatud kindlale tõenäosusfunktsioonile. Juhusliku suuruse jaotusseadus mitmesugusel kujul kirjeldab täielikult juhuslikku suurust väärtuste esinemise võimalikkuse seisukohalt. Sageli pole eesmärgiks
sisulistele küsimustele. Marksistlik-leninistlik lähenemine ehk õigusfilosoofia ja teooria on sama ning sellega uuritakse varasemate autorite õpetusi. Sisuliselt langeb õigusfilosoofia ja teooria uurimisaine kokku. Ka õigusteooria tegeleb õiguse põhiprobleemidega, on metadogmaatiline mõtlemine. Õigusteooria valdkonnad on normiteooria, seadusandlusteooria, õiguskeele teooria, õiguslik argumentatsiooni- ja otsustamisteooria, juriidiline meetodiõpetus, juriidiline semantika, retoorika, toopa, hermeneutika jne. *Erinevus õigusfilosoofia ja teooria vahel on, et õigusfilosoofiasse kuulub lahutamatult ka hinnanguline moment, kui õigusteooria on pigem loodusteaduslikult kirjeldav teadus. FIlosoofia üldse - Ühe või teise teaduse eseme all mõistetakse ainet või valdkonda mida see teadus uurib ehk see on antud teaduse objekt, (HUVI TERVIKU VASTU. Tänapäeval tehakse vahet teaduse materiaal- ja formaalobjektil
Käsitlusviiside puhul võib eristada teoreetilist ja rakenduslikku käsitlust. Nende põhiline erinevus seisneb, kas põhirõhk on asetatud teoreetilistele või praktilistele probleemidele. 41 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 23-28 Süsteemiteooria Majandusteooria Sotsiaalsed ja Majanduslik käitu- Otsustamisteooria sotsiotehnilised mine, arvestus, Sotsioloogia, süsteemid efektiivsus sotsiaalpsüh- loogia Ratsionaalne Grupi valik käitumine
annaabi.ee 
