eeskirjad, olulised elusündmused ,kooli sisseastumine või lõpetamine, töökoha otsimine, kolimine igapäevamured (arvutiprobleemid, majanduslikud raskused jms. Sümptomiteks võivad aga olla väsimus, peavalu, lihaspinged ja seedimisprobleemid. Käitumises võib märgata aga inimese unehäireid, liigset alkoholi tarbimist või suitsetamist muidugi ka toitumisharjumuste muudatust. Paljud väldivad oma lähedasi pere ja sõpru. Inimesel tekkib ärevus ja muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine (mõte, et asjad toimuvad ja sa ei saa sinna midagi parata), meeleolumuutused: masendus, tigedus, kannatamatus, ärrituvus, rahutus, abitusetunne, seksuaalhuvi vähenemine ja negatiivsed mõtted. Et tressiga toime tulla peaksid sa selgeks tegema endale: Mis sinus pingeid põhjustab? Peaksid hoolitsema oma keha eest. Toitumine peab olema korras söö alati tervislikult (puuviljad, köögiviljad jms) ning väldi suures koguses kohvi või alkoholi
migreen lihaspinge või kerged valud rinnas, kõhus, õlgades, lõuas, kaelas, rusikate kokkusurumine unehäired kõhuvalu südamepekslemine kaalutõus või langus soodumus allergiate tekkeks nõrkus rahutus ja kärsitus rasvumine suguelulised probleemid, näiteks impotentsus Stressi emotsionaalsed sümptomid ülemäärane kritiseerimisvajadus organiseerimatus intuitsiooni ja tundlikkuse langus otsustamisraskused mälu alanemine hiljutiste sündmuste suhtes inimestes pettumise tunne võimetus keskenduda ärrituvus ja kannatamatus, teiste vestluse katkestamine vigade sagenemine väljapääsmatuse tunne ravimitest abi otsimine Stressi käitumuslikud sümptomid antisotsiaalne käitumine, nagu avalikkuse ees targutamine või tundetus teiste suhtes 5
vabastava hormooni CRF sünteesist hüpotalamuse paraventrikulaarses tuumas. CRF käivitab ajuripatsi eesosas adrenokortikotropiini ACTH tootmise. ACTH levib läbi vereringe neerupealistesse. Neerupealistest vabanevad kortisool, beeta-endorfiinid, vasopressiini, glükakoon, prolaktiin. Psühholoogilised sümptomid: ärevus, muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine, meeleolumuutused: depressiivsus, tigedus, kannatamatus, ärritavus, rahutus, abitustunne, seksuaalhuvi vähenemine, negatiivsed mõtted, madal enesetõhusus. Kes on stressi suhtes enim vastuvõtlikumad? Neurootilisus inimesed kes on oma loomult ärevad, muretsevad, on negatiivsete sündmuste suhtes tundlikumad ning panevad ka rohkem negatiivseid sündmusi tähele.
ning talletab need enamasti kõhupiirkonda. See võib juhtuda isegi siis, kui inimene tavalisest rohkem ei söö. Stress teeb vinniliseks. Kemikaalid, mida aju stressi ajal eritab, ägendavad põletikku ning seega ka aknet, mis on naha põletikune seisund. Menstruatsioonid võivad ära jääda ning lakata ka ovulatsioon. Kõrgenenud kortisoolitase mõjutab ajurakke selles ajupiirkonnas, mis vastutab mälu eest. Nii võivad tekkida mäluprobleemid ning otsustamisraskused, mis ei pruugi stressi kadumise puhul enam ära minna. 7 (http://www.cosmopolitan.ee/est/200705/sina/index.php?newsID=904) Kui lapsel pea valutab, siis ta ütleb seda tavaliselt lapsevanemale. Kui laps tuleb koolist, istub oma tuppa ja tahab vaikust ega soovi rääkida, siis on see märgiks pingeseisundist. See ei ole alati ohtlik, kuid äratab tähelepanu.
2. Miks inimesed töötavad ja vahetavad töökohti? Tänasel päeval eeldab konkurentsivõimelisena püsimine töötajalt valmisolekut pidevalt õppida ja areneda. Karjääritee valikul tuleb sul uurida võimalusi, kuidas oma plaanid ellu viia teades, et muutused töömaailmas on pidevad. Tihti on põhjuseks ka parem palk või soov õppida midagi uut. 3. Millised on meid kõiki mõjutavad tegurid (karjääri mõjutavad tegurid)? (Vähemalt 6) Elu tervikuna. Otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriteenused 4. Milline on introvertne inimene/töötaja/õppija? Nad on tagasihoidlikud ja kinnisevõitu. Neile meeldib tegutseda omaette. Nad räägivad oma mõtetest ja tunnetest vaid väga lähedastele sõpradele. Sõpru ei ole neil palju, kuid nende sõprus on kindel ja tugev. Oma tegevuse mõtlevad nad eelnevalt läbi. On usaldusväärsed ja põhjalikud. 5
Usalduse kadumine enda, teiste ja tööandja vastu. Suutmatus lõdvestuda, uinumishäired, unehäired, õudusunenäod; suurenenud alkoholitarvitamine, unerohtude tarvitamine, liialdatud suitsetamine, kangete uimastite tarvitamine. Kiire tüüpiliste käitumismustrite vaheldumine, suured tunnete kõikumised. Ebavajalik riskide otsimine, teatav valmidus vägivallaks. 182 Otsustamisraskused, halvad töötulemused, objektiivsuse kadu. Vaadete, arvamuste, eelarvamuste jäikus. Võimalikud kehalised reaktsioonid Raske roidumus, pidev väsimus, kurnatuse tunne, enda liigutamine on raske. Hammaste kiristamine, lihaskrambid. Pea-, kukla- ja seljavalud; südame pekslemine, valud südames. Häired mao-sooletraktis: närviline soolestik, oksendamine, kõhulahtisus või -kinnisus; liigne või puuduv isu.