argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääsitöö alaste oskuste arendamine oli igas peres tähtis. Tööriistad, vahendid, kehakatted, jalanõud, mööbel. Eesti rahvakunstis tugines kõik eelkõige otstarbekusel. Esteetiline pool kajastus eelkõige ornamentikas ehk kirjas, mis võis kanda kindlat sõnumit või teavet ja mida võis mõista üksnes selle kasutaja. · Ornamendikunstis oli roll ka kirikukunstis. Kasutati kirikukunsti elemente, kasutati rõngasriste. · Naiste ehted ja rõivastus kaunistati, samuti igapäevased esemed. · Kodune käsitöö oli olulisel kohal, eriti just talvisel perioodil. Igasugused puu- ja nahatööd, villa- ja lina töölemine.
varabaroki esindaja Lemercier 1585-1654 – Sorbonni kuppelkirik Pariisis (esimene kuppelkirik Prantsusmaal)jätkas Louvre'i ehitamist, teinud kuulsa kellapaviljoni Mansart 1598-1666 – kõige prantsusepärasem arhitekt, katusearhitektuur oli eriti iseloomulik, väga prantsusepärane Louis le Vau 1612-1670 – pani aluse uuele lossiehituse põhiplaanile Vaux-le-Vicounte lossil, kahe eenduva külgtiivaga, uus hoonetüüp hotell(mugav, avar rikkama elukihi elumaja, pearõhk põhiplaani otstarbekusel), ehitas ka prantsuse instituudi hoone, on teinud terve rea väiksemaid losse, Perrault 1613-1688 – väljus kuskilt konkursilt võitjana, kuulsa nn Louvre'i kolonnaadi, alumine korrus äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbivad sambad, Hardouin-Mansart 1646-1708 – on seotud Versailles'i losse ehitamisega, oli eeskujuks paljudele Euroopa õukondadele KLASSITSISM 18.saj teine pool, 19.saj esimene kolmandik
põlvest-põlve edasi antud traditsionaalsust. See oli talurahva tarbekunst. • Rõhk tarbeesemel ja puht iluesemeid ei tehtud. Käsitöö alaste oskuste arendamine oli igas peres elutähtis ( valmisid enamik talupidamiseks eluks- oluks vajalik- tööriistad vahendid, kehakatted, jalanõud, mööbel. • Eesti rahvakunstis tugines kõige otstarbekusel, mis oli tarbekunsti juures kõige olulisem ehk siis funktsionaalsus. • Esteetiline pool kajastus ornamentikas ehk kirjas, mis võis kanda kindlat sõnumit või teavet ja mida võis mõista üksnes selle kasutaja. Ornamendi valikus oli kindel koht ka kirikukunstis, kasutati nii kirikukunstis kaunistatud elemente kui ka ürgseid maagilisimärke (rõngasrist, kaksikrist, nõiamärgid nt
annaabi.ee 
