Isiksusepsühholoogia kodutöö 2018 Kodutöö autori ees- ja perekonnanimi: Henry Lemmsalu Kuupäev 18.11.2018 Artikli autorid, pealkiri ja ilmumisandmed Gucciardi, D. F., Jackson, B., Hanton, S., (2015) Reid, M. Motivational Correlates of Mentally Tough Behaviours in Tennis. Journal of Science and Medicine in Sport . Vol 18(1): 67-71 Link artikli kokkvõttele https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1440244013005100 Uuringu põhieesmärk Antud uuringu eesmärgiks oli uurida korrelatsioone noorte tennisiste vaimselt karmis käitumises. Hinnang uuringu eesmärgile Antud uuringu eesmärgi täitmisel saame teada, kuidas noortetennisistide hulgas on erinevad käitumismustrid omavahel seotud ning kuidas nad korrereeruvad. Meetodi lühikirjeldus * Valim : kokku oli 347 noortennisisti, nendest 184 meest ja 163 naist, vanuses 12-18. * Meetod : uurimus viidi läbi kahes osas. Töö esimeses pooles osalesid 20 atleeti ja 17 tipptreenerit fookusgrupives...
Milleks kasutatakse järgnevaid uurimismeetodeid? Küsitlus, personaalne intervjuu, rühma intervjuu, dokumentide analüüs. Mis on nende uurimismeetodite põhilised erinevused?......4 5.Millised on sotsioloogilise uurimistöö eetikanõuded?..........................................5 1. Mis on uurimise eesmärk? Mis on uurimisküsimus? Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii
Sellised uurimused püüavad kasvatusnähtusi, näiteks käitumist või interaktsiooni teadusliku täpsuse ja tabavusega kirjeldada. Võrdlev uurimus erineb kirjeldavast vaid selle poolest, et lisaks püütakse seal võrrelda eri rühmi. Kirjeldavad ja võrdlevad uurimused teostatakse sageli nn survey- uurimustena (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk.170). Kirjeldavas uurimuses püütakse kõigepealt huviobjekt nähtusena lahti mõtestada ja asetada see mingisse otstarbekana näivasse teoreetilisse mõistesüsteemi. Seega on kirjeldava uurimuse eesmärgiks sõnade, sümbolite või arvude abil kirjeldada mingit nähtust, mida me argiteadmiste tasemel võime küllaltki hästi tunda. Argiteadmistel on aga tavaliselt vähene usaldusväärsus, umbkaudsus, piiratus ja takerdumine ebaolulisse. Seepärast on kirjeldava uurimuse eesmärk tõsta argiteadmised usaldusväärsemale ja abstraktsemale tasandile. Nii
iseloomulikust maailmamõistmisest. Nii võiks kõnelda maailmamõistmise ajaloolistest vormidest. Sellega on silmas peetud viisi, kuidas ühe ajalooliselt kujunenud maailmamõistmise raames on maailm tervikuks kujundatud, see tervik sisemiselt liigendatud ja missugusel viisil on maailmamõistmine väljendatud. Silmas pidades taotletavat eesmärk, kirjeldada filosoofia kui Euroopa kultuuri ühe osa ajalugu, paistab otstarbekana skemaatiliselt esile tõsta kolme sellist maailmamõistmise ajaloolist vormi: müüdiline maailmamõistmine, kristlik-religioosne maailmamõistmine, teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise ajaloos võib omakorda eraldi esile tuua kolme erinevat vormi. Need on: filosoofia, teoloogia, teaduslik-teoreetiline maailmamõistmine. Teoreetilise maailmamõistmise eripära. Nagu sellest skeemist nähtub, võib filosoofiat
annaabi.ee 
