http://www.google.com/chrome Milleks Chrome? · Kui Chrome 2008. a suvel turule tuli, heideti talle ette sagedast hangumist ja võimetust järjehoidjaid teistest brauseritest üle tuua, tänaseks on need probleemid lahendatud. · Graafikul on näha, et kaheksat vahelehte laeb Chrome kuni 2 korda kiiremini kui teised. Alustamine Chrome'is Vahelehed Uus vaheleht Aadressiriba, mis toimib ka vaikimisi otsingumootorina Nende kahe ikooni taha on peidetud kõik seaded, mis muidu esiplaani reostaksid Järjehoidjate riba Siia ilmuvad
keeles. See ongi probleemiks, et unustatakse eestikeelsed sõnad ära ja hakatakse kasutama neid sõnu, mida noored välja mõtlevad. Sellised sõnad levivad kolis, linna peal, sõbralt sõbrale ja kõige kiiremini levivad nad internetis. Praeguseks on internet olemas vähemalt pooltel Eestimaa elanikel - nii vanadel, kui noortel, emadel, isadel, lastel, vanaemadel ja vanaisadel. Internetti kasutavad peaaegu kõik. Internetti kasutatakse otsingumootorina, uudiste lugemiseks, arvete maksmiseks, õppimiseks ja suhtlemiseks. Neil kahel viimasel eesmärgil kasutavad noored internetti kõige rohkem. Enamasti küll suhtlemise eesmärgil. Noored suhtlevad ja avaldavad oma mõtteid msn-is, rates, jututubades ja foorumites. Foorumites, jututubades ja mujal avaldatud kommentaarides saab kõige rohkem lugeda nende kirjapandut. Kuna internetti kasutavad ka väga noored, siis õpivad nad sealt ära kirjapandud sõnad ja hakkavad neid samuti kasutama
(Refraat) 8. Tecnology Evaluation Centre, 2012. [http://vs.technologyevaluation.com/software/464-23927/document-management- systems/gopro-gopro.html] 12.01.2012. Lisa 1. Vaated programmist Joonis Vaade programmile Allikas: Lotus: 2012. Joonis Vaade programmi kaldendrile Allikas: Tecnology Evaluation Centre, 2012 Lisa 2 Info leidmine Info leidmine lihtsalt n.ö. googeldades jääb usaldusväärsete allikate näol kasinaks. Kasutasin otsingumootorina google scolarit mis annab otsingutulemusteks allikad mis on usaldusväärsed. Otsisin ka eestikeelseid allikaid ning leidsin magistri ja diplomitöö mis sisaldasid möödaminnes informatsiooni antud tarkvara kohta. Völismaised allikad piirdusid internetilehekülgede näol, põhiliselt programmiga tihedalt seotud organisatsioonid. Välismaist informatsiooni oli mitmes allikas aga jutt iseenesest sama mis mujal, sõelusin ja tõlkisin välja informatsiooni mis kirjeldaks programmi
enamasti internetti ja kaua nad seal aega veedavad. Uurimuse all oli 80 Keila Kooli 5ndate klasside õpilast. Siia tõin välja küsitletavate sihtgrupi: (Joonis 1.)Küsitletavate sooline koosseis (Joonis 2.)Küsitletavate vanuseline koosseis. 2.2 Tulemuste analüüs Järgnevalt on toodud küsimustiku vastused diagrammidel. Veebilehitsejate osakaal on suhteliselt võrdne, nii et pole kindel öelda milline on kõige populaarsem. Otsingumootorina on vaieldavalt kõige populaarsem Google. Ilmselt sellepärast, et andmebaas on väga mahukas ja sealt leiab peaaegu kõike. Valdav enamus 5ndate klasside õpilastest ei kasuta nutitelefoni internetis surfamiseks. Vastusevariandina pakuti kohati ka rohkem kui üks probleem, sellepärast on vastuseid üle vastajate arvu aga 13 õpilast ei teadnud ühtegi internetiga kaasnevat probleemi. Vaid 5 õpilast oli varem kokku puutunud interneti probleemidega nagu näiteks viirused ja
annaabi.ee 
