Inimese evolutsioon
Baptiste de Lemarck teoses ,,Zooloogia filosoofia'' aastal 1809. Tema arvates tekkis ja tekib
elu Maal iseärkamise teel ja see on pidevas, kuigi aeglases arengus. Kõigile elusorganismidele
on omased kaks tendentsi. Esiteks sisemine täiustumistung. Seetõttu tekivad üha keerukama
ehituse ja talitusega organismid.
Teiseks tendentsiks on kohanemisvõime elutingimustega. Kohanemine elutingimustega
seisneb selles elutegevuse muutustes, mida põhjustavad need tingimused. Need muutused on
alati otsetarbekohased ja põhjustavad muutusi organismide ehituses ja pärilikes omadustes.
Elu keskel omandatud muutused päranduvad vähemalt osalt järglastele. Samasuunaliste
mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib seal uus liik. Nii olevat kaelkirjaku pikk kael
arenenud põlvest põlve kestnud püüdel sirutada ühe kõrgemate puulehtede järele.
Kallak, H. (1970). Elusa looduse evolutsioonist. Tallinn: Valgus
2.2 Georges Cuvier
Evolutsiooniteooria kujunemise joks olid olulised geoloogide uuringud