Erinevalt inglise keelest taheti ladina keeles säilitada klassikalise ladina keele (100eKr-14pKr) kuju, seisti vastu uuendustele. Kivinenud grammatika ja keeleuuenduste vastasus tingisid lõpuks ladina keele kadumise elavate keelte hulgast (keele suremise, s.t ladina keelt emakeelena kõnelejad on surnud või läinud üle teisele keelele). Seega võttis paindlik inglise keel üle ladina keele rahvusvahelise keele funktsiooni. Inglise keeles olid erinevad laensõnade lained: nt otsekokkupuuted Rooma impeeriumiga (nt via strata (lad. k.)>straet (vana-ingl)>street (ingl. k. 'tänav'); kirikuladina keelest (nt sõna castellum - vanainglise chester, sealt tulnud nimed Manchester, Leichester jms). Normannide vallutustega tuli inglise keelde prantsuse keele kaudu veel ladina keele laene, samuti renessansiajal (humanistlike ideede levik koos sellealase kirjandusega. Uusladina keeles teosed, mis tingisid jällegi vastavate laenude ülevõtmist.
Ambla demonstration, formal, lad. amplus, ampla, amplum (`avar, vulgar, evident; oriental, fortunate suur') 2. Verbilaenud: a) oleviku tüvest Kristianiseerimine: Maria Ampla addere>add; (Suure-Maarja) dividere>divide, dissolvere>dissolve, versus Maria Minor (Väike-Maarja). b) mineviku kesksõna /nud- tud-/vormist I laenukiht: otsekokkupuuted corruptus>corrupt; distraho, Rooma kultuuriga, distractum>distract; laenatakse igapäevaelu sõnavara (al. excipio, exceptum>except, creo, 1. saj eKr): creatus> create; via strata>straet>street c) mõlemast: retrahere> retrahe ja vallum>vanaingl. weall > wall retract; mille [passuum]>vanaingl. mil>mile subtrahere> subtray ja subtract, pondus> pund contraho>
annaabi.ee 
