Allika analüüs: „INIMESE JA KODANIKU ÕIGUSTE DEKLARATSIOON, 1789“
7. Kellegi peale ei tohi kaevata, ei kedagi vangistada või kinni hoida, kui ainult seaduses
määratud juhtumusel ja selle poolt ettekirjutatud kujul. Kes omavolilisi käske nõuab,
kes neid valmistab, täide saadab või saata laseb, peab karistuse osaliseks saama; aga
iga kodanik, keda seaduse nõudel kutsutakse või vangistatakse, peab silmapilk sõna
kuulama; vastupaneku eest langeb ta karistuse alla.
8. Seadus ei tohi muid karistusi määrata kui neid, mis kõige otsekohasemas mõttes ja
silmnähtavalt hädapärast tarvilikud; kedagi ei või karistada muul teel, kui enne
kuritööd antud, väljakuulutatud ja õigel kujul tarvitatud seaduse põhjal.
9. Kuna igaüht tuleb seniks süütuks pidada, kuni tema süüd pole selgeks tehtud, siis
tuleb, kui tingimata tarvilik on kedagi vangistada, igasugune karmus, mis süüdistatu
isiku hoidmiseks tarvilik pole, seaduse läbi kindlasti ära keelata.
10