korraldamisega, sest kardetakse seaduseelnõu läbikukkumise korral erakorralisi valimisi. Tekib küsimus, kas Riigikogu liikmed teadlikult ignoreerivad referenumi korraldamist, et päästa enda ametipositsioon, sest kaks rahvahääletust meie iseseisvumise algusest tänaseni, on selgelt liiga väike arv. Ehk tuleks meil eeskuju võtta teistelt arenenud demokraatiaga riikidelt, kuidas otsedemokraatiat paremini rakendada või tuleks rahvaalgatuse seadustamise protsess uuesti päevakorda tõsta. 4.2. Aastatel 2003-2008 oli Riigikogus menetluses neli rahvaalgatuse seadustamise protsessi, mis valdavas osas algatati opositsioonilise Keskerakonna poolt ning mis kõik valitseva koalitsiooni poolt tagasi lükati ja maha hääletati. Võim ja võimuvõitlus avaldus selgesti poolte hoiakutes: opositsioon viljeles otsedemokraatiat soosivaid diskursusi ning paremerakonnad eesotsas
muudatusi. Rahva osalemine riigielu korraldamises on kõige lihtsam viis lahendada probleeme. Inimesed saavad oma hääle anda kindla idee poolt või avaldada arvamust ning probleemile lahenduse leidmine toimub kiiremal ja selgemal viisil, mis tähendab, et väheneb inimeste trots võimu vastu. Oktoobri kuus, aastal 2015 jättis Eesti Riigikogu korteriühistu vaidluse lahendamise kohtu pädevusse, mis kestab siiani. Vaidluste likvideerimine toimuks kiiremini, kui riik kasutaks otsedemokraatiat, sest suurema häältearvuga idee võidu korral saaks riik edasi toimida järgmiste probleemide lahendamistega, mitte pidada maha kuid kestvaid vaidlusi, kas siis kohtus või Riigikogus. Otsedemokraatial on ka negatiivseid pooli. Hääletustel osalevad inimesed ei pruugi teada, mida üks või teine otsus võib endaga tuua. Tavakodanikud on tihtipeale võõrad riigi rahaasjadega ehk nad ei ole kursis, milline on näiteks projekti eelarve või milliseid lisaväljaminekuid
üleminekut taastuvatele energiaallikatele, tänasel päeval kulutavad eestlesed iga aasta 10 miljardi krooni eest looduse ressursse. Teiseks väärtustab tervet ja arukat rahvast, soovivad anda hüvitisi peredele, kes rajavad energiasäästlike kodusid, annavad tervise edendamisele keskse ja majanduslikult toetatud rolli, teevad kõrg- ja erihariduse kõigile võimekaile kättesaadavaks. Kolmandaks hakkab EER rakendama otsedemokraatiat, see tähendab omavalitsuste ja riigitasemel rahvaalgatuslike referendumite seadustamise. Erakonna Eestimaa Rohelised programm kirjutati kokku entusiastide poolt ning see pole mitte halvem võrreldes teiste erakondade programmiga, loomulikult on ka neil vastuolusid põhikirjas, kus on seatud eesmärgiks ,,vähendada inimeste põhjustavat mõju loodusele", see tähendab loomade kiibistamise, lindude rõngastamise, loomaaedade tegevuse jms. lõpetamise.
valimissüsteem toimib ja paljud inimesed usuvad dogmasid, mis tegelikult ei vasta tõele. Kõige olulisem valupunkt on 5% valimiskünnis ja lihtmandaat üksikkandidaadile. Vastavalt Eestis kehtivale valmisseadusele peab üksikkandidaat saama oma piirkonnas hääli vastavalt piirkonnale jagatud kohtadele ja valijate koguarvule. Eesti valimissüsteem on väikeriigi kohta liiga keeruline, mida väiksem on riik seda lihtsam on otsedemokraatiat rakendada (näiteks Sveits), meil on see küll kahjuks vastupidi. Kõige lihtsam oleks 5% künnist tuua allapoole ja muuta valemit millega üksikkandidaadid riigikokku pääseks.peaks veel küsima, kas nii väike riik nagu Eesti vajab valimisringkondi. Muu maailma võrdes, meie väiksust vaadates, võiks vabalt ringkonnad ära kaotada, iga inimene saaks valida kandidaati kes talle meeldiks. Põhjus miks Eesti valimissüsteemi ei muudeta on muidugi
kasulik haridustasemele. 2. See võimaldab avalikusel avaldada oma vaateid ja huve ilma, et peaks toetuma enese huvides poliitikule. 3. See kindlustab reegli seaduslikust, selles mõttes, et on tõenäolisem inimeste leppimine sellega kuna nad ise selle otsuse tegid. Olen arvamusel, et otsedemokraatia kahjuks ei ole tänapäeva ühiskonnas enam kohta. Nagu mainitakse esindusdemokraatias saaks otsedemokraatiat juurutada vaid väikestes kogukondades. Tänapäevaste suurte riikide ja massilise populatsiooni kasvu juures on minu arvates võimatu säilitada täieliku kontrolli masside üle. Võttes arvesse tehnoloogia arengut siis ilmselt toimub otsedemokraatia läbi interneti või mõne muu infotehnoloogilise lahenduse abil ja see tooks kaasa lugematult palju uusi probleeme. Lihtsamad näited oleks viirused, häkkerid ja paljud teised küberruumis võimalikud rünnakud
shtml) 5 2. DEMOKRAATIA VORMID Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. Tööstusdemokraatia Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu Lähemalt käsitlen otsedemokraatiat, osalusdemokraatiat, esindusdemokraatiat. 2.1 Otsedemokraatia Otsene ehk vahetud demokraatia tähendab, et võimu teostavad inimesed ise kas rahvakoosolekul, rahvahääletuse ja rahvaküsitluse või rahvaalgatuse kaudu. Otsedemokraatia tugevuseks peetakse seda,et igaüks saab otsustada ja nii viiakse ellu rahva tahe. Sellel on aga kaks olulist puudust. Kõigepealt tehniline kohmakus: rahvakoosolekut saab pidada ainult teatud hulga inimestega, miljonite osalejatega
tõelisi, muutumatuid või olemuslikke tähendusi. Sokratese dialektika - paljastada oponendi seisukohtade vasturääkivusi küsimuste-vastuste mänguga. Platoni eesmärgiks oli harimine ja valgustus (ülim hüve ehk jumala vorm). Logos-mõtlemisvõime Retooria - hea argumenteerimispraktika 24 Rahvakoosolek kogunes u iga 10 päeva tagant. Süüdistada võis igaüks, eelistati otsedemokraatiat. Polises valitses ratsionaalne kord ehk logos, õiguse mõistmiseks kasutati 12 tahvli seaduseid, õigust käsitleti õiglusest lahutamatuna. Ontoloogia - olemine, küsimused millega otsiti tegelikkust. Demosthenes - kutsus kodanikke vabadusele ja rõhutas hea kõnepidamise vajadust. Kas tegelikkus on asi või selle nimi? Üldmõisted ehk universaalid. Mõistekäsitluses on kaks voolu - realism ja nominalism. Realism - filosoofiline traditsioon saab alguse Platonist, üldnimed on olemas
ning inimõigusi; üks väljendusi representatsioon; valitsejad pole mandaadiga seotud, kuid ametiaja lõppedes annab rahvas tema tööle hinnangu; ,,valitsus rahva nõusolekul") Demokraatia eeldab, et valijal on õigus teha valik konkureerivate parteide ja inimeste vahel, kellel on konkureerivad huvid (tuleb leida tasakaal ning leida lahendus, mille järgi teostatakse enamuse tahet antud perioodil). Võib vastandada: - Otsedemokraatiat (vahetu, plebisitaarne) nt Sveits (põhjuseks see, et pole olnud üle sajandite opositsiooni, kõik on olnud esindatud ka valitsuses ning seega pole kasutatud opositsiooni vahendeid) - Esindusdemokraatiale (kaudne) - Tänapäeval mõistetakse demokraatia all peamiselt esindusdemokraatiat. Jaguneb veel: - Parlamentaarne demokraatia (valitsus tugineb parlamendi usaldusele, kes paneb valitsuse paika)
valitsejad. (õigusriiklik mõtlemine) Üldise tahte käsitluses täpsustab Rousseau (2. raamatu peatükkides 1-4): 1) üldine tahe ei ole võõrandatav 2) üldine tahe on jagamatu. Igasugune seadusandlik võim peab olema esikohal ning peab olema jagamatu. (Nagu tänapäevases demokraatias, kus rahvavõimu teostatakse läbi parlamendi ning täidesaatev võim peab alluma seadusandlikule võimule). 3) Üldise tahte avaldamine peab olema otsene, Rousseau eelistab otsedemokraatiat ning on selles mõttes väga kriitiline omaaegsete rahvusriikide tekkimise, ja ka tänapäevase esindusdemokraatia suhtes. Suverään saab toimida vaid siis, kui kogu rahvas rahvakogunemistel koos viibib ja koos otsustab, vaid nii tekivad seadused kui üldise tahte autentsed aktid. Rousseau loodab õigele haridusele, mis kujundab inimloomust ning kasvatab kodanikke moraali ja ka üldise tahte tundmisele. Seetõttu rahvakogunemistel ei otsustata mitte erahuvist, vaid üldisest tahtest lähtuvalt
Inimesi peavad valitsema seadused, mitte valitsejad. · Üldine tahe sätestab selle, mis on hea kogu ühiskonnale. Üldist tahet on võimalik realiseerida, kui inimesed on sellest teadlikud, nad on teadvustanud selle, mis on kogu ühiskonnale hea. · 1) üldine tahe ei ole võõrandatav · 2) üldine tahe on jagamatu. Igasugune seadusandlik võim peab olema esikohal ning peab olema jagamatu. · 3) Üldise tahte avaldamine peab olema otsene, Rousseau eelistab otsedemokraatiat. Esindusdemokraatia puhul peab esindaja igas küsimuses oma valijatega eelnevalt konsulteerima. · Rousseau loodab õigele haridusele, mis kujundab inimloomust ning kasvatab kodanikke moraali ja ka üldise tahte tundmisele. Seetõttu rahvakogunemistel ei otsustata mitte erahuvist, vaid üldisest tahtest lähtuvalt. Ptk 7. Seadusandjast. · Rahvas ei saa kohe alguses olla niivõrd moraalne, kuivõrd seda nõuab riik, seetõttu peab looma õiged seadused seadusandja.
annaabi.ee 
