php. 21. detsember. 2010 7. Eesti Kaitsevägi. Lennutehnika. URL= http://www.mil.ee/? menu=tehnika4&sisu=robinson2. 21. detsember. 2010 8. Search and rescue robots. URL= http://www.allonrobots.com/rescue-robots.html. 21. detsember. 2010 9. Robotic surgery. URL= http://www.flsvr.com/raft/index.php?title=Robotic_surgery 21. detsember. 2010 10. Strandberg, M. Maamajandusest ning otsedemokraatiast. Meie Maa, 2009, 24. september. 11. Houshold Robotics: The Present. URL= http://teams.kipr.org/awards/05- 0002/present.htm. 21. detsember. 2010
Rahvasteliidu liikmeks sama aasta septembris, Vilniuse tüli tõttu viivitati Leedu de jure tunnustamisega (20.dets 1922). Demokraatiast autoritaarsusse - Eestis valiti Asutav Kogu sõja ajal, 1919.a aprillis, ja aasta hiljem võeti vastu põhiseadus. Kuna sõda kulges Lätis ja Leedus kauem, siis läks neil rohkem aega oma valitsuse loomisega. Põhiseadust mõjutas Saksamaa Weimari põhiseadus, mõjutusi tuli ka Prantsusmaa III vr põhiseadusest ja Sveitsi otsedemokraatiast. Võim anti parlamendi kätte. Parlamendi esimees- riigipea. Ühekojalised parlamendid- Eestis Riigikogu, Lätis Saeima ja Leedus Seimas- valiti 3 aastaks. Valimisõigus ka naistele. - 1918-1940 vahetus peaminister Eestis 24 korda: inimesi 12: K. Päts, kes oli 6 korda, J. Tõnisson, kes 4 ja siis Otto Standman, Jaan Teemant, Karl Einbund, kes kõik olid 2 korda - Eestis ja Lätis sarnane parteipoliitiline süsteem: sotsialistid vasaktiival,
kodanikuks. Meetikutel polnud osa linna poliitilises elus. Kodanikud olid vaid linnas sündinute järeltulijad ning vaid nemad osalesid poliitilises tegevuses. Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest ning osalesid ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on rohkem müüt kui reaalsus, kõik Kreeka valitsemisvormid omasid teatud esindajate valimist, aga need esindajad, poliitilised ametnikud pidid olema vastutavad selle kodanikeühenduse rahvakogunemise ees. Vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld, 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust oli valitud üks. 3. rahvas kontrollis valitsuse tegevust läbi viiesajanõukogu ja vandekohtute.
Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Kodanikke oli reaalsuses umbes kümnendik elanikkonnast (ehk ca 30 000 meest), ülejäänud olid naised, lapsed, metoigid, orjad. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest (ekleesia3), osalesid ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on kohati rohkem müüt kui reaalsus (rahvas ei otsustanud ise, vaid pigem otsustas otsustajate tehtud otsuste üle), sest paljud Kreeka valitsemisametid omasid ka teatud esindajate valimist, kuid need esindajad, poliitilised ametnikud, pidid olema vastutavad rahvakogunemise (ekleesia) ees. Valitud ametniku vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust (füül) oli valitud üks. 3
annaabi.ee 
