See on mõtlemise koht. 2) Autor ütleb artiklis, et uuringud on näidanud, et inimeste teadlikkus ja arusaamine on suurem, kui nad saavad ise poliitilises otsustusprotsessis osaleda. Samas on Riigikogus tehtud korduvalt katseid otsedemokraatia vorme seadustada või rahvahääletust korraldada, kuid paraku pole need läbi läinud. Siinkohal tekib küsimus, mis on meie eesmärk? Kas poliitiliste otsuste legitiimus? Kui jah, siis oleks aeg otsedemokraatiaks. 3) Lissaboni lepinguga kehtestati kodanike initsiatiiv ehk rahvaalgatus. Selle alusel saab 1000 000 Euroopa Liidu kodanikku, kes on pärit vähemalt ühest neljandikust liikmesriikidest, taotleda vahetult Euroopa Komisjonilt tema pädevusvaldkonda kuuluvate õigusaktide ettepanekute esitamist. See peaks andma meile hea aluse, et rahvaalgatuse debatt võiks Eestis areneda soodsal pinnasel.
d. Valitsemisviisi, kus sõjavägi on autonoomne 11. Mille poolest erineb liberaaldemokraatia sügavast demokraatiast? a. seal puudub valimisõigus b. tagatud on pluralistlik erakonnasüsteem, mida sügavas demokraatias piiravad kvoodid c. see ei eelda aktiivseid, osalussooviga kodanikke d. see ei sisalda kohustusliku elemendina demorkraatlikku poliitilist kultuuri 12. Valitsemisviisi, kus on tagatud kõigi huvitatud kodanike mitmekülgsed võimalused otsustusprotsess a. otsedemokraatiaks b. osalusdemokraatiaks c. tööstusdemokraatiaks d. korporatiivseks demokraatiaks 13. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus a. on eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel b. otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes c. kesksel kohal on kodanikeühendused d. avalikku arutelu ei toimu. 14. Milised järgmistest on märkimisväärse ohu allikaks tänasele demokraatiale (loengu põhjal)? a
annaabi.ee 
