need saaksid valitsemisele pühenduda, Spartas aga said tänu sellele mehed tegeleda sõjalise väljaõppega. Orjade kasutamine tootmisprotsessis on ilmselt olnudki üheks põhjuseks, miks suutis neil aladel tekkida nii kõrgetasemeline kultuur ehk tsivilisatsioon. Riikide valitsemises oli mitmeid erinevusi. Ateena, mis on kujunenud demokraatia suurimaks esindajaks ja eeskujuks teistele, oli väga demokraatlik riik. Seal oli tegu otsedemokraatiaga, kus kodanikud ei valinud endale esindajat, vaid käisid koos Rahvakoosolekutel ja hääletasid ise seaduste poolt. Samas Spartas oli eesotsas valitsemas kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid ka preestrikohustusi ning kord oli väga range. Väga erinevad olid ka mõlema riigi arusaamad kasvatusmeetoditest ja haridusest. Kuigi mõningaid sarnasusi oli ka seal. Kõige suurem sarnasus on see, et laste haridustee algas 7.
rahvahääletusi seadusandlikes küsimustes. Osalusdemokraatia probleemiks on aga suured kulutused iga küsimuse osutamisel. Max Weber on väitnud, et otsedemokraatia on rakendatav ainult väikestes organisatsioonides ja väikesel territooriumil, kus kõik liikmed tunnevad üksteist, neid on lihtne kokku kutsuda ning kõik käsitlevad end sotsiaalselt võrdsena. Otsedemokraatiaga ei ole võimalik lahendada professionaalset ametkondlikku lähenemist nõudvaid küsimusi. Rahval puudub tihti piisav kompetentsus ja teadlikkus oma otsuste mõjust ja tagajärgedest. Tihti on ka elanike huvitatus ja aktiivsus madalad. Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks.
on 240 korral korraldatud rahvahääletusi seadusandlikes küsimustes. Osalusdemokraatia probleemiks on aga suured kulutused iga küsimuse otsustamisel. Max Weber on väitnud, et otsedemokraatia on rakendatav ainult väikestes organisatsioonides ja väikesel territooriumil (soovitav, et mõlemad tingimused on täidetud), kus kõik liikmed tunnevad üksteist, neid on lihtne kokku kutsuda ning kõik käsitlevad end sotsiaalselt võrdsena. Otsedemokraatiaga ei ole võimalik lahendada professionaalset ametkondlikku lähenemist nõudvaid küsimusi. Rahval puudub tihti piisav kompetentsus ja teadlikkus oma otsuste mõjust ja tagajärgedest. Tihti on ka elanike huvitatus ja aktiivsus madalad. Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks. Levinuim demokraatia vorm on esindusdemokraatia, kus valimistel valib rahvas
Osalusdemokraatia probleemiks on aga suured kulutused iga küsimuse otsustamisel. Juba Max Weber on väitnud, et otsedemokraatia on rakendatav ainult väikestes organisatsioonides ja väikesel territooriumil (soovitav, et mõlemad tingimused on täidetud), kus kõik liikmed tunnevad üksteist, neid on lihtne kokku kutsuda ning kõik käsitlevad end sotsiaalselt võrdsena. Otsedemokraatiaga ei ole võimalik lahendada professionaalset ametkondlikku lähenemist nõudvaid küsimusi. Rahval puudub tihti piisav kompetentsus ja teadlikkus oma otsuste mõjust ja tagajärgedest. Tihti on ka elanike huvitatus ja aktiivsus madalad. Kui valimistel osaleb vaid pool hääleõiguslikest kodanikest, pole mingit alust arvata, et referendumil aktiivsemalt osaletaks.
annaabi.ee 
