juunil 1995 kirjutatigi kinkelepingule alla. Koheselt hakati tegema ettevalmistusi muuseumi avamiseks mõisas. Otsustati alustada sellest, et seada mõisasse üles hädapärast vajadust rahuldav ekspositsioon. Ühiskondlikus korras tehti kiire sanitaarremont häärberi kahes paremas olukorras olnud ruumis (praegused muuseumi tööruumid). Ühiskondlikus korras koostati ja pandi üles ka ekspositsioon, mis kajastas Lihula piiskopilinnuse minevikku ja uurimislugu, Lihula mõisa ajalugu, Lihula alevi ajalugu. Lisaks tõi Haapsalu firma Lossikivi Lääne-Eesti paekivi näidised ja oma toodangut. See kõik valmis 1995. aasta augustis-septembris. Ametlik muuseum Lihulas siiski veel puudus. Hakatigi uurima selle loomise võimalusi. Oli selge, et muuseum ei saa tegutseda ühiskondlikel alustel. Muuseumi tähtsuses ja vajalikkus suudeti veenda nii toonast Lihula vallavalitsust kui volikogu. 23. novembril 1995 võttiski Lihula vallavolikogu vastu otsuse asutada valla asutusena Lihula Muuseum
.............................................4 1.1.Projekti sisu ja elluviimise plaan....................................................................4 1.1.Projekti probleemi lahendamine....................................................................5 2. PROJEKTI MAJANDUSLIKUD MÕJUD......................................6 2.1. Projekti mõjud jaotusele............................................................................... 6 2.2. Mõjud majanduslikule efektiivsusele Peetri alevikus....................................7 KOKKUVÕTE....................................................................................10 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU...................................................11 2 SISSEJUHATUS Antud töös autorid analüüsivad avalikku projekti, mille käigus antakse põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäära kehtestamisest. Töös tutvustatakse projekti sisu ja
rabas matkaja jääb ilma Avaste astangu taguse soo müstilisest võlust. Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja ja keskosas võib leida viljakaid põlde ja suuri karstialasid, kuid Vigala kandis on pinnaseks tüse viirsavikiht, millesse omal ajal vajusid terved hooned. Märjamaa vallas kasvavad pae peal terves maailmas haruldased haprad lookuusikud, Kaiu ja Rapla vallas asuvad aga Eesti suurimad, Kuimetsa ja Pae karstikoopad. Märjamaa alevi lähistel avaldub üks põnevamaid karstinähtusi. Kevaditi pressib maapind muidu veetutele heinamaadele järvetäied vett, mida on hakatud järtadeks nimetama. Veerohkemal aastal uputab vesi üle ka lähikonna elamute õued ja keldrid. Maakonna ühes servas, Käru vallas kasvavad kõrged okaspuumetsad, ent Märjamaa lääneosas võib juba kohata LääneEestile iseloomulikke kadastikke. Kehtna valda on aga sattunud justnagu lapike LõunaEesti künklikust maastikust, muu hulgas Lääne
Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territooriumist suure osa hõlmab Valgeraba. Vallas on 46 küla. Küladest väärivad minu jaoks kõige enam nimetamist, Lõhavere, Metsküla ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
