piletihindu siis on võimalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Minu arvates, ei saa seda teisest meediumitest. Lühikese ajaga leiad Internetist palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samuti saab Interneti kaudu teha makseid, mis vähendab pangas käimise vaeva ja on väga mugav ja kiire ka. Internetil on veel teisigi hüvesid peale e-teenuste. Maailmas on aina suuremat populaarsust kogumas internetis olevad ostukeskkonnad . Niisama sealt võib leida kõige värskemat teavet, uudiseid poliitikast ja spordielust, ilmaprognoose ja börsiteateid. Internet aitab suhelda inimestega teisel pool maakera, nt ma suhtlen oma sugulastega ja sõpradega, kes elavad teises riigis ja kellega me ei saa suhelda iga päev telefoni teel kõrge maksumuse pärast. Lõppkokkuvõtteks võin öelda, et Internet pakub suurel arvul mitmesuguseid teenuseid ja materjale kui teised meediumid. Internetist saab leida kõike infot.
teenused. Eesti riigi arenenud e-teenused annavad meile isegi võimaluse e-valimisteks, mille usaldusväärsus on küll kahtluse alla seatud.Veel on võimalus anda digiallkirja, seda toimingut on kogu Eesti rahvast 2008. aastal kasutanud vaid 4 %. Kahjuks on veel e-riigi teenustest teadvaid inimesi vähe, 2008. aastal oli asjaga kursis ainult 30% elanikest. Internetil on veel teisigi hüvesid peale e-teenuste. Maailmas on aina suuremat populaarsust kogumas internetis olevad ostukeskkonnad. Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat viis kõigis liikmesriikides läbi uuringu, milles selgus, et ostlemine internetis on muutunud populaarsemaks. 16-74-aastaste seas läbiviidud uuringust selgus, et interneti teel on vähemalt ühe toote või teenuse ostnute arv kasvanud 2004. aasta 20 protsendilt tänavu 32 protsendile. Eestis on interneti teel kaupu või teenuseid ostnud tarbijate arv tõusnud aastail 2004-2008 kuuelt protsendilt 10 protsendile. Eesti jagab 27 liikmesriigi hulgas 21.-22
annaabi.ee 
