Elektronkiiretorud on üks elektronseadiste liike, mis on ette nähtud elektriliste signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks. Optiline kujutis saadakse peene elektronkiire põrkumisel vastu ekraani, mille luminofooriga kaetud kiht jätab elektronkiire liikumise teest nähtava jälje. Elektronikahuris moodustunud peen suunatud elektronkiir liigub ekraanil vastavalt hälvitussüsteemi toimele. a) Elektrostaatilise kallutusega Brauni toru (ostsilloskoobitoru) b) Elektromagnetilise kallutusega Brauni toru (kineskoop) http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Osziroehre.jpg&filetimestamp=20100516204542 http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Oszirschema.jpg&filetimestamp=20080727161641 http://de.wikipedia.org/w/index.php?title=Datei:Cathode_ray_tube_de.svg&filetimestamp=20080419144858 Joonis 4.27. Elektrostaatilise kallutusega Brauni toru e. ostsilloskoobitoru (a)
7. JOONIS 9.8. Kasutatavamaks ekraanimaterjaliks on villemiit, mis võimaldab jälgida protsesse alates sagedusest 10...20 Hz. Väiksema sagedusega protsesside jälgimiseks kasutatakse pikema järelhelendusega ekraane. Eriti pika järelhelendusega ekraanidega ostsilloskoobitorusid saab kasutada kiirete, kuid väikese kordussagedusega või korrapäratute järgnevustega nähtuste jälgimiseks. Mäluga ostsilloskoopide kasutuseletulek on aga nende vajadust järsult vähendanud. Ostsilloskoobitoru ülemine sageduspiir on küllalt kõrge. Ta on määratud elektronide lennuajaga hälvitussüsteemis ja samuti parasiitmahtuvuste ja juhtmete induktiivsuste toimega. Suurtel sagedustel jõuab hälvituspinge juba muutuda selle aja vältel, mille kestel elektronid on hälvitussüsteemis. Praktiliselt avaldub kirjeldatud nähtus elektronkiiretoru tundlikkuse vähenemises kõrgematel sagedustel Ülemine sageduspiir on tavalistel ostsilloskoobitorudel kuni 150 MHz ja eriti kõrgetele
annaabi.ee 
