16 Joonisel on kujutatud kere arvutivõrgu ühenduskoht. . Arvutivõrgu signaalide mõõtmine Ostsilloskoobiga on mõõdetud KCAN juhet maanduse suhtes. Selles juhtmes palju informatsiooni ei liigu, mistõttu ka infoplokkide vahed on tavalisest suuremad. NB! Diagnoosimine
Joon 1. Mahtuvusdioodiga sagedusmodulaator. Saame joonis 1. Joonist on näha et mõõdetud pinge amplituud U võrdub 392 mV ja sagedus fvälja võrdub 2,394 MHz. Joonis 2. Väljund ilma sisendita 2.) Võtsime üles sagedusmodulaatori modulatsioonikarakteristik fvälj = f(U0). Selleks muutsime 0,5 V sammuga klemmile I/P2 antavat pinget U0 vahemikus 3...14 V. Iga pinge väärtuse juures mõõtsime ostsilloskoobiga signaali sagedus. Saame mõõdetud modulatsioonikarakteristik tabel ja graafik. V MHz 14 2,869 13,5 2,857 13 2,845 12,5 2,852 12 2,813 11,5 2,793 11 2,774 10,5 2,755 10 2,731 9,5 2,703 9 2,67 8,5 2,641 8 2,618 7,5 2,592 7 2,561
jätkamist. Valgus liigub kaabli sees ja peegeldub seintelt tagasi. Juhtplokk võtab valgussignaali vastu, võimendab seda ja saadab edasi. NB! Valguskaablis ei tohi olla katkestusi ega liiga järske paindeid. 12 13 Signaalid: Joonisel olevad signaalid on mõõdetud kiire ostsilloskoobiga kus 0.025 ms/ruut ja 1 V/ruut. NB! Signaalid sisaldavad üldjuhul ka häireid. On tähtis, et nad oleksid üksteise peegelpildid!
Kui näpuga saatja antenni otsast kinni võtta, suureneb vastuvõetava signaali amplituud. Kui võtta kinni vastuvõtja antennist, ilmub ossilloskoobi ekraanile pulsseeriv signaal väga muutuva amplituudiga. Seda seepärast, et inimese talitus on suuresti tingitud elektriimpulssidest, mida vastuvõtja suure hooga kohe mõõtma hakkab. Operatsiooni võimendustegurit muudetakse väljundpinge muutmisega. Mõõdame ostsilloskoobiga funktsioonigeneraatori (FGEN) väljundsignaali. Selleks ühendame juht- mega FGEN ja AI0+ ning AIO- ühendame AIGND. Signaalide kuju on identne, kuid signaali faasis on väike nihe. See on tingitud läbi keskkonna liikuvate lainete takistusest. 4 Muutes signaali sinusoidist kolmnurkseks saame sisendsignaalina ülalnäidatud tulemuse. See on
käsitletavate parameetrite hulgast. Rikkeotsingu mõõtmisega On juhuseid, kus rikkekood ei näitagi või viitab valele rikkekoodile, rikkekood tuleb üle kontrollida mõõtmise teel. Mõõtmist tuleb alustada töötava seadise toitepinge- ja maandusahelate pingelangude kontrollimisega. Elektriahela kõige tõhusamaks mõõtmiseks on otse juhtploki klemmidelt. Toitevoolu ja maanduse kontrollimine Kõige mõtekam on kontrollida ostsilloskoobiga. Käigukasti juhtploki toitepinget ja maandust on otstarbekas mõõta mootori tühikäigul ja sisselülitatud käigu korral. Hädareziimil, kus elektrilist juhtimist ei toimu tuleb toitepinge ja maanduse kontrollimiseks kasutada isatarbijat(näiteks ühendada juhtploki asemele hõõglamp). Mõõtmise juures tasub meeles pidada, et mõõtmiste ajal peab vooluring olema suletud. Kontrollsõidu kontrollimine
vahendusel. Need andmed on moodustatud mootori juhtploki sisendsignaalide põhjal. Näiteks mootori koormus määratakse mitmete teiste andurite signaalide põhjal. 10 11 29. Juuresolevad ostsillogrammid on mõõdetud käigukasti juhtplokilt kahe kanaliga ostsilloskoobiga. Mis signaalidega on tegemist? CAN võrgu signaalidega. Ülemine signaal on CAN-H (high) ja alumine CAN-L (low). 30. Kui suure vooluga juhitakse üldjuhul käiguvahetuse elektromagnetklappe? Ligikaudu 1 A (sõltuvalt valmistajast on väikeseid erinevusi) 31. Juuresoleval ostsillogrammil on töörõhu reguleerimise elektromagnetklapi pinge ja voolu graafikud. Arvuta milline on antud hetke impulsisuhe (PWM)? Juhtimise aeg
VL W Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 16 (16) koormusel RL = 500W oli 1,5V (NB! Siin on kasutatud efektiivväärtusi, ent kasutada võib ka amplituudväärtusi, mida on näiteks ostsilloskoobiga mugavam mõõta. Tingimuseks on, et üht ja sama tüüpi väärtusi kasutatakse läbivalt, mitte aga läbisegi). æ 2 ö RS = 500ç - 1÷ = 167W è 1,5 ø Joonis 5.18. Illustratsioonid eeltoodud näite juurde: a) võimendi koormamata reziimis; b) võimendi koormatud reziimis.
Juhtplokid saadavad sinna ja võtavad sealt infot digitaalsete infoplokkide- ehk protokollidena. Füüsiliselt kujutab CAN võrk endast juhtplokke ühendavat, tavaliselt kahte ümber üksteise keeratud, kaablit. Info liigub samaaegselt mööda mõlemat kaablit kuid protokollid moodustavad üksteise suhtes peegelpildi. Kui ühel on pinge üleval siis teisel on all ja vastupidi. CAN võrgu korrasolekut ja seal liikuvaid protokolle on võimalik ostsilloskoobiga vaadelda. Protokollis sisalduva info tõlgendamine on aga võimalik ainult läbi diagnoosipistmiku eri mõõteriistaga. Rikkeotsingul tasub meeles pidada, et näiteks mootori juhtplokilt edastatavad parameetrid on algselt saadud üksikutelt anduritelt ja mõne rikke korral võib olla vale kogu edastatav info. Näiteks mootori koormus arvutatakse mitme eri anduri andmete põhjal. 4.7.2 Info edastamine eri juhtmetega
väikest heledust. 4.3.8.1 Ostsilloskoobitorud Ostsilloskoobitorud on elektronkiiretorud, mida kasutatakse ostsilloskoopides kiiresti muutvate pingete ja voolud jälgimiseks. Suurema sagedusega tööpiirkonna tagamiseks kasutatakse neis elektrostaatilist hälvitussüsteemi. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 29 (43) Muutuvate pingete uurimisel ostsilloskoobiga rakendatakse uuritav pinge y-teljelistele plaatidele, x-teljelistele plaatidele aga antakse ajaliselt lineaarse laotuse saamiseks hammaspinge. Hammaspinge tõusu kestel kaldub elektronkiir perioodiliselt vasakult paremale ja langu kestel liigub kiiresti tagasi. Kui hammaspinge periood on võrdne või kordne uuritava pinge perioodiga, saame olukorra, kus üksikute perioodide jäljed satuvad pealekuti ja ekraanil tekib jälgimiseks sobiv seisev kujutis
tugevust, amplituudi jne 25 ostsilloskoop - Esimesel kanalil saab registreerida ärritaja tugevust ja kestust, Teisel kanalil saab registreerida aktsioonipotentsiaalide amplituudi ja kestust. närvikamber - 4 elektroodi, 2 ärritamiseks (ühendatud stimulaatoriga), 2 tekkivate aktsioonipotentsiaalide registreerimiseks (ühendatud ostsilloskoobiga). Rakumembraan on puhkeolekus polariseeritud, ehk tema välispind on sisepinna suhtes positiivselt laetud. Närvikiu ärritamisel muutub rakumembraani ioonikanalite läbilaskvus, sellega kaasneb membraani osaline depolarisatsioon. Kui see jõuab teatud kriitilise piirini, avanevad naatriumikanalid ja naatriumiioonid tungivad laviinina rakku. Membraani sisepind muutub välispinna suhtes elektriliselt positiivseks. Membraan depolariseerub ja tekib aktsioonipotentsiaal.
annaabi.ee 
