Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ostsillomeetri" - 3 õppematerjali

Astmaga lapse õendusabi
3
docx

Astmaga lapse õendusabi

(Abrahams 2006). Jooksutamine ­ laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse kuulatletakse, sümptomeid ja eakohaseid kopsude funktsiooni muutusi jälgitakse enne koormust, kohe selle järel ja 5 ­ 10 minutit pärast koormuse lõppu, Histamiini ka metakoliini provokatsioonitest ­ jälgitakse histamiini- või metakoliiniannuste inhaleerimise toimet kopsude funktsioonile PEF või FEV-ga, Väikelaste kopsufunktsiooniuurimine ­ ostsillomeetri abil mõõdetakse hingamisteede vastupanu õhuvoolule puhkeasendis. Saab kasutada juba 2 ­ 3 aasta vanustel. Kogu keha pletüsmograafia abil võib mõõta rahustitega uinutatud imiku hingamisteede vastupanu õhuvoolule ja selle muutumist ravimite manustamisel (Raivio ja Siimes 1999). Ravi: Patsiendi ja arsti koostöö ­ astmakoolitus lapsele alates 2 ­ 5 aastast, noorematel vanematele

Meditsiin → Õendus
22 allalaadimist
Astmaga lapse õendusabi
6
docx

Astmaga lapse õendusabi

 Jooksutamine – laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse kuulatletakse, sümptomeid ja eakohaseid kopsude funktsiooni muutusi jälgitakse enne koormust, kohe selle järel ja 5 – 10 minutit pärast koormuse lõppu,  Histamiini ka metakoliini provokatsioonitest – jälgitakse histamiini- või metakoliiniannuste inhaleerimise toimet kopsude funktsioonile PEF või FEV-ga,  Väikelaste kopsufunktsiooniuurimine – ostsillomeetri abil mõõdetakse hingamisteede vastupanu õhuvoolule puhkeasendis. Saab kasutada juba 2 – 3 aasta vanustel. Kogu keha pletüsmograafia abil võib mõõta rahustitega uinutatud imiku hingamisteede vastupanu õhuvoolule ja selle muutumist ravimite manustamisel (Raivio ja Siimes 1999). Ravi:  Patsiendi ja arsti koostöö – astmakoolitus lapsele alates 2 – 5 aastast, noorematel vanematele

Meditsiin → Õendus
25 allalaadimist
SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Kuna see on suhteliselt suur, südame lähedal ja südamega ligikaudu samal kõrgusel asuv, välise rõhuga vastu õlavarreluud kergesti kokkusurutav arter. (Hockenberry & Barrera 2007.) Vererõhu mõõtmise kohad on järgnevad: • A.brachialis. Ülajäseme rõhku mõõtes asetatakse mansett alati õlavarrele. (Kunnamo 1999, Eesti ... 2004, Kupari & Nieminen 2005, Hockenberry & Barrera 2007). • A.radialis. Ülajäseme rõhku randmelt mõõtes (ostsillomeetri või dopplerstetoskoobiga) saadakse vähemusaldatavad ja kõrgemad süstoolse rõhu väärtused, kui õlavarrelt mõõtes (Kunnamo 1999, Hockenberry & Barrera 2007). • A. poplitea. Alajäseme rõhku mõõtes asetatakse mansett reiele ja pulsatsioone auskulteeritakse õndlaarterilt, a. poplitea`lt. (Kunnamo 1999, Kupari & Nieminen 2005, Hockenberry & Barrera 2007.) • A.dorsalis pedis, a. tibialis posterior. Alajäseme rõhku säärel mõõtes

Meditsiin → Meditsiin
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun