modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile, mis on tehtud RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine see on kiire kallutamine(esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes see on aeglasem(kuvar, TV kineskoop). Elektronid ei tohi ekraanile jääda ja toimub sekundaaremisioon ehk see, mis tuleb lööb ühe välja. Pannakse grafiidikiht, et püüda sekundaarelektrone ja see ühendatakse vooluringi. Elektronkiire torus pinged ulatuvad 3000 30000 V 1.4. Mis on võimendi Võimendi on seade, milles väikese võimsusega signaal(P 1) reguleerib
Pilet 15. 1. Elektronkiiretoru 2. Optron ja kõige kiirem optron 3. XOR 4. Transistor lülitirezhiimis 1. Täna on elektronkiiretoru: katood – võre e. modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile, mis on tehtud RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes (kuvar, TV kineskoop). 2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign(kõrgepinge)->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt-mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s),
1. Elektronkiiretoru 2. Optron ja kõige kiirem optron 3. XOR 4. Transistor lülitirezhiimis 1. JOONIS1 Täna on elektronkiiretoru: katood võre e. modulaator, mis kokku moodustab elektronkahuri, elektronid suunatakse luminestseerivale ekraanile, mis on tehtud RGB kiirgavate triipude või punktidena. Et kiirendada on peale võret anood. Elektronkiirt peab saama suunata, selleks on olemas kallutussüsteem N: I plaadid kallutab elektriväljaga s.o. elektrostaatiline kallutamine (esineb ostsillograafis). II elektromagnetiline, 2 mähist, kallutatakse magnetväljaga ehk vooluga mähistes (kuvar, TV kineskoop). 2. Valguse allikas ja vastuvõtja. nd: el.sign(kõrgepinge)->opt sign->el.sign(arvuti) seega elektriliselt lahtisidestatud mõlemad pooled. Valgusallikad: *hõõglamp *LED-inertsivaba ja saab ise valida spektri *LASER-opt kaabli puhul. resistoropt- mikropirn/LED tak(valgusmuusika, distantsilt heli reguleerimine, väljalülitus pirniga 10-2s),
1922.a. - 400 kW(!!!) raadiosaatja Moskvas. ------------------------------------------------------------------------- 7 Elektronkiiretoru (EKT, ERT, CRT, ). Kiirendamiseks ja fokuseerimiseks on anoodid (2 -3 tk) Hälvetussüsteem --- elektrostaatiline --- elektromagnetiline 8 Arvuti monitoris ja televiisoris on elektromagnetiline süsteem. 2 mähist, mis on toru välispinnal. Ostsillograafis (õigem. ostsilloskoobis) on elektrostaatiline kallutussüsteem. 9 Raster 1000 joont ekraani kõrguses 100 korda sekundis 1 Ühe hälvetuse aeg: = 10µs 100 1000 .........................................................................................