õukonnakunstnikke. (Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast, lk-d 70-71.) Intrigeerivaks muudab teema niisiis mitte ainuüksi varemete kujutamise fakt, vaid hüpotees, et kunstnike teemavaliku dikteeris keskaegse arhitektuuripärandi tõlgenda-mine oma identiteedi ankruna. Ka Friedrich Ludwig von Maydelli (17951846) albumi ,,Viiskümmend pilti Venemaa saksa Läänemere-provintside ajaloost" (,,Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostseeprovinzen Rußland") (S.o L. von Maydell, Fünfzig Bilder aus der Geschichte der deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands nebst erklärendem Text, 12. Dorpat: C. A. Kluge, 1839, 1842) kommenteeritud uusväljaande sissejuhatuses tõdetakse: ajaloo populariseerumise ja sellealase ülikoolihariduse kõrval kolmandaks ,,ajaloo avastamisega" kaasnevaks nähtuseks oli ajaloo sidumine rahvuse ja Maaga. (L. Kaljundi, T-M. Kreem, J. Kreem, A. Mäesalu, I. Põltsam-Jürjo, Sissejuhatus.
– Eduard Philipp Körber (1770–1850) – Johann Christian Brotze (1742–1823) 2) Esimesed välitööd Kaks Liivimaa ringreisi – Friedrich Kruse (1838) Teos: “Necrolivonica” (1842) Baltisaksa arheoloogid Eestis • Constantin Caspar Andreas Grewingk (1819–1887) • Tartu Ülikooli mineroloogiaprofessor • Uuris peamiselt kiviaega (Kunda leiukoht) • “Gooti teooria” rajaja • 1865 avaldas raamatu “Das Steinalter der Ostseeprovinzen”, mida võib lugeda esimeseks teaduslikuks Eesti arheoloogia käsitluseks • Järgmine juhtiv uurija – ajalooprofessor Richard Hausmann (1842–1918) keskendus eelkõige raua- ja keskajale Eesti muinasuurimise algus • Jaan Jung (1835–1900) • Abja koolmeister • Põhitöö: suuliste teadete koon-damine Eesti kinnismälestiste (ja pühapaikade) kohta • Käis ka ise muistiseid “katsumas” (proovikaevamised)
annaabi.ee 
