Mitmekeelne oskussuhtlus
esineda küll.
Toimetaja vastutuse korral tekib küsimus, mis asi see on, mida
tõlkija päevatööna teeb, kui tema töö lõpptulemus vajab teadaolevalt
toimetamist. Mis tunne on anda töö üle, ise teades, et see ei ole veel
valmis, ja kuidas see tunne mõjutab tulemuse kvaliteeti?
Vastupidisel juhul, kui vastutab tõlkija, on selge, et ta võib
optimaalse lõpptulemuse saavutamiseks kasutada mitmesuguseid
meetodeid alates vastete hoolikast valimisest kuni uue arvuti ostmiseni,
nende vahel kindlasti ka toimetamist. Kõik need tegevused on suunatud
kliendi vajaduste paremale rahuldamisele, mis enamasti sisaldab lugeja
teadvuse mõjutamist mingil viisil, st tõlkija (koos oma meeskonna ja
abivahenditega) kirjutab lugejale.
Toimetaja vastutuse korral on samal viisil lugejale orienteeritud
küll toimetaja, aga mitte tõlkija. Tõlkija teab, et tema tekstil on alati
ainult üks lugeja – toimetaja – ning see ei jäta mõju avaldamata