Seega on rahhiit üks osteoporoosi alaliike, mistõttu rahhiiti põdenud laste vanemad peaksid olema eriti valvsad ja pöörduma arsti poole, kui tekib kahtlus osteoporoosi suhtes. KUIDAS TEKIB OSTEOPOROOS? Vanemate põlvkondade hulgas oli osteoporoos palju vähem levinud. Ja kuigi osteoporoosi esinemissagedus suureneb vanusega ning elanikkonna keskimine eluiga kasvab, tekib tänapäeval paljudel inimestel osteoporoos juba noores eas. Osteoporootilised muutused, eriti selgroos, hakkavad paljudel naistel tekkima juba mitu aastat enne menopausi. Arvatakse, et umbes pool luumassi vähenemisest võib olla toimunud juba enne naise östrogeenitaseme langemist, mis tähendab, et menopaus ei saa olla ainsaks haiguse põhjustajaks. Luude tugevust on võimalik kontrollida testidega. Tavalise uriiniprooviga saab osteoporoosi varased hoiatusmärgid teha kindlaks juba enne, kui röntgenpilt näitab mingit nõrgenemist.
•Õuesliikuvadvanurid(üle70-a) vajavadlisaks400 IU päevas •Tubasedvanuridvajavadlisaks600-800 IU päevas •Lapsed, noorukidja rinnagatoitvademadvajavadlisaks200-400 IU päevas •Hormoonasendusravi (HAR)rakendatakse postmenopausisning hüpoöstrogeneemiast tingitud vaevuste korral(kuumahood, higistamine, ärritatavus, tupekuivus) •Profülaktiliselt kasutatava HAR suhtelisteks näidustuseteks on: –osteoporoosi riskitegurite esinemine –osteopeenia ja osteoporoos või anamneesis osteoporootilised luumurrud –efektiivne on ainult pikaajaline ravi(hinnata patsiendi raviga seotud riskeja hüvesid) –diagnoositud osteoporoosi korral postmenopausis ei ole hormoonasendusravi otstarbekas ega efektiine Selektiivsed östrogeenretseptorite modulaatorid (SERM-id) Raloksifeenvesinikkloriid •Suurendab osteoblastideaktiivsust, inhibeerib osteoklaste •Eelravim-esmase metabolismi käigus tekib aktiivne toimiv ühend. •tõestatudlülisambalülimurdudearvuvähenemine •Vastunäidustused:
püsiva hoolekandeasutusse jäämise ohus olevail. Immobiilsus Vanuri jäämine voodihaigeks tähendab sageli sattumist nõiaringi, millest ka rehabilitatsiooni abil on väga raske välja pääseda. Immobiilsus tähendab kiiresti vanuri teovõimet ja põhjustab hulgaliselt ainevahetushäireid ning ravi vajadusel kõrvalnähte. (vt. Tabel) Peamised immobiilsuse põhjused on liigeste ja luude neuroloogilised ning kardiovaskulaarsed haigused, artroos ja osteoporootilised luumurrud alajäsemeis (reieluumurrud) ning tserebraalsed paralüüsid. Selgelt somaatilisi põhjusi täiendavad peapööritus, depressioon ja kartus kukkuda. Pikka aega kestev liikumatus nõrgendab peaaegu kõigi elundite funktsioone. Suhteliselt kiiresti arenevad lihasatroofia ning liigesejäikus, pikaajalisi vaevusi põhjustavad lamatised. Juba varases immobiilsatsiooni järgus tekib rida ebasoodsaid ainevahetuslikke muutusi: väheneb
annaabi.ee 
