tõusmine ja terve alajäseme asetamine põrandale, selja tagant kätega voodilt lükkamine, samal ajal opereeritud jala viimine põrandale, istumine voodiäärel, jalad põrandal ja kätega voodile toetudes. Voodisse minek toimub vastupidises järjekorras. Endoproteesiga jalga võib harilikult koormata vastavalt valule, kuid libiseva naelutusega jalga alati mitte. (Mustajoki jt 2001). Puusaliigese poolproteesiga võib jalale toetuda kohe. Osteoporootilise luu kildmurru puhul võib jalale toetuda tunduvalt hiljem. Kui murd on vaatamata fikseerimisele instabiilne, soovitatakse 3 6 nädalat voodireziimi ja alles seejärel täielikku jalale toetumist. (Kunnamo jt 1995.) Osteosünteesi puhul maksimaalsele liikumisamplituudile piiranguid pole. Pärast poolproteesi paigaldamist peab kahe esimese kuu jooksul vältima ulatuslikku sise- ja välisrotatsiooni ja ka üle 90°-list külgfleksiooni. See hoiab ära proteesi nihestuse. (Kunnamo jt 1995.)
varasemas täiskasvanueas on mõlemad protsessid tasakaalus. Vanemas eas on resorptsioon kiirem kui uue koe ehitus, mistõttu luu muutub järk-järgult kergemaks, rabedamaks ja hapramaks. Mingil määral hõreneb luu vanusega seoses kõigil, seepärast hoitakse vanemaealisi suurte raskuste tõstmise ja kehaliste pingutuste eest. Need põhjustavad luu mikromurde, mis noores eas normaalse luu taastamise puhul paranevad kiiresti, vanemas eas ja osteoporootilise luu puhul aga mitte. Reieluu on vanemas eas üks osteporoosist kõige enam ohustatud luid. Menopausis naistel ja vanematel meestel on kõige sagedasemad reieluukaela murrud ja selgroolülide kokkuvajumine. Lastel on kõige sagedamini sõrmeluude, varbaluude ja rangluumurde, mis tekivad kas koolis võimlemistunnis või kodus tavalise tegevuse puhul ( näiteks kerged hüpped hüppenööriga). Osteoporoosi olemus: luutiheduse vähenemine
annaabi.ee 
