Osteoartroos ehk artroos (OA) grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus Artroos ehk liigeskulumus Eestis ligi 200 000 artroosihaiget Primaarsed ehk Sekundaarsed idiopaatilised artroosid artroosid Lokaliseerunud OA: Liigese labakäed, labajalad, mehhaaniline põlv, puus, selg, ühtimatus: muud lokalisatsioonid kongenitaalsed ja arenguhäired, Generaliseerunud traumast OA: kolme või enama põhjustatud, liigese või liigesegrupi liigesekirurgia artroos järgsed Ei kahjusta ainult liigeskõhre, vaid haarab liigest tervikuna: subkondraalne luu, ligamendid, liigesekapsel, sünoviaalmembraan, periartikulaarsed lihased Liigese ja kõhrealuse luu lagunemise ja sünteesi tasakaal häiritud Lagunemine üle...
97%. Esmane deformeeruv osteoartroos (osteoarthrosis deformans)- krooniline degeneratiivne liigeshaigus koos kõhrealuse koeskleroosiga ning muutustega luukoes. Sekundaarne osteoartroos- artriitide, düsplaasiate, traumaatiliste liigeskahjustuste, osteonekroosi või veresoonkonna häirete tagajärjel tekkiv muutus liigeskõhres. Liiges deformeerub peamiselt luuliste vohandite arvel, mille tagajärjel areneb liigese liikuvuse piiratus. Osteoartroosist on kõige enam haaratud alajäseme suured liigesed- puusa-, põlveliiges. Haiguse riskifaktorid on: liigne kehakaal, raske füüsiline töö- ülekoormus liigeskõhrele. KOKSARTROOSI (puusaliigese kahjustus) põhjused: Kaasasündinud puusaliigese düsplaasia, mis tingib ebanormaalseid koormusi liigesele kogu elukaare jooksul. Luukoe pehmenemine ja degeneratsioon on tingitud halvenenud verevarustusest liigeses. Füsioterapeutilised probleemid osteoartroosi korral