OSOONIAUGUD: Olemus Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris karvaesinev gaas. Osoonikihi olemasolu tagab elu püsimise maakeral, sest liigne ultraviolettkiirgus kahjustab organsimide kudesid, mõjudes neile surmavalt. Osooniaukudeks nimetatakse selliseid kohti startosfääris, kus osoonikiht on märgatavalt õhenenud. Põhjused Inimese poolt õhku paisatavad gaasid näiteks külmutusseadmetes. Samuti ka kemikaalid näiteks: tulekustutites, aerosoolides, kahjuritõrjes. Tagajärjed Inimesele: Nahavähk Silmakahjustused Kopsukahjustused Immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärjel sagenevad
1)Osooniaugud Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfrääris.Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas.Kõige suurem oht on kevadel, siis on osooni vähem ja päikesekiirgus suurem. Peamisteks osooni laguntavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide ja jahutusseadmete kasutamisel. 2)Kasvuhooneefekt Kasvuhoonegaasid on gaasid mis neelavad hästi soojuskiirgust. Peamised on veeaur, süsihappegaas, metaan, naerugaas, osoon, aerosoolid. 3)El Nino El Nino hoovuseks nimetatakse ebaharilikult sooja merevee tungimist ranniku lähedale Lõuna- Ameerikas. Tekib vaikse ookeani ääres, aga põhjustab tõsiseid ilmastiku muutusi kogu maakeral. Veepinna temp. tõuseb sellel alal kuni 5C. Sellega kaasnevad maakeral suured ilmastiku muutused. Erakordne põud esineb Austraalias, Indoneesias, Indias jt. Suured sademed esinevad Lõ-Ameerikas, Californias, Argentiinas jt. 4)Troopilised tsüklonid ehk ork...
soojust. Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Maapinnale jõuab pool kiirgusest. Albeedo tagasipeegeldunud kiirguse suhe. Mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhutemp, seda suurem on Maa soojuskiirgus. Pilves ilmaga ja sooja õhuga, milles on palju veeauru, esineb atmosfääri vastukiirgus. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Tuule suunda mõjutavaks jõuks on Coriolisi jõud
kiirushulk on võrdsed. Kui kiirusbilanss oleks positiivne, siis toimuks pidev soojenemine kuni maakera ülessulamiseni ja ärapõlemiseni, negatiivse bilansi korral aga pidev jahtumine ja lõplik jäätumine. Tänapäeva kliima soojenemine ei ole põhjustatud tänapäeval mitte kiirguse juurdevoolu suurenemisest, vaid maapinna ja atmosfääri jahutava kiirgusvoo nõrgenemisest. Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. On kindlaks tehtud, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. Kasvuhooneefekt on looduslikprotsesss, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu
Vaikse ookeani väikesaartel. Arktikast sisse tungivate hiiglaslike mageveehulkade tõttu on häiritud ka Golfi hoovuse sooja vee kanne Loode-Euroopasse. See põhjustab 1 omakorda kliima jahenemist Põhja-Euroopas, mistõttu võivad soojemat kliimat vajavad liigid hukkuda. Üha soojenev kliima muudab oluliselt ka biosfääri liigilist koostist. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht, mille paksus looduses on ~5 km (kokkusurutult 3-7 mm), kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest, mis võiks hävitada kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suurem ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama
Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastiku nähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. 4.Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osoonikihi roll seisneb selles, et see neelab päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. 5.Virmalised esinevad nii põhja- kui ka lõunapoolkeral, kõige enam esineb neid pooluste kohal. Virmalised tekivad sellest, et päikesel toimub suur plahvatus, mille tagajärjel lenduvad osakesed hakkavad Maani jõudes helenduma. Virmalisi põhjustab kosmiline kiirgus ehk päikesetuul. 6.Temperatuur langeb kõrguse kasvades 6kraadi/km kohta. Kõrguse kasvades
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha. Seejärel lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks --> kujunevad happesademed. Vulkaanipursete tagajärjel paiskub õhku palju väävliühendeid. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Kasvuhooneefekt lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kui pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, tagajärjena atmosfäär soojeneb. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid(veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan jt) Õhumassiks nim tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused
Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest
Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest
jne. Kõik inimsed saavad aidata kaasa õhureostuse vähendamisele. Lihtsad asjad, nagu näiteks: auto asemel jala, ratta või ühistranspordiga liiklemine, prügi sorteerimine ja toidujäätmete komposteerimine, vähempakendatud ja –töödeldud toodete eelistamine, kilekottide asemel paberist või riidest kottide kasutamine ning vastupidavate ja kvaliteetsete toodete eelistamine annavad kindlasti panuse õhureostuse vähendamisse. OSOONIKIHI HÕRENEMINE Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus on suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete (konditsioneeride) ja mitmete pihustavate ainete balloonide
maapinnale ja kohe jäätuvad sajuala on frondi tag kui soe õhk jõuab maapinnale, siis temperatuur tõuseb märgatavalt ja sadu lakkab sajuala on frondi ees Osoonikiht ja osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kuid valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist hõrenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsiooni kõikumised stratosfääris on määratud keeruliste fotokeemiliste protsesside ja õhu tsirkulatsiooni poolt. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur.
· Termosfäär- selles hakkab temp jälle uuesti kasvama. Hõreda õhu tõttu pole temp otseselt mõõdetav, see arvutatakse kaudselt. See läheb järk-järgult üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu täpselt määrata, tinglikult võib õhkkonna paksuseks lugeda 1000 km. Osoonikihi hõrenemine Osooni on atmosfääris kõigis kihtides, selle tähtsaimaks omaduseks on mitte läbi lasta UV kiirgust. Osooniaukudeks nim osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Kui osoon täielikult puuduks, siis hävitaks uv-kiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad peamiselt lõunapoolkeral, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsioon kõigub aasta jooksul ning seda mõjutavad mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete
R=Q(1-A) E kus R- kiirgusbilanss, Q-kogukiirgus , A-albeedo, E efektiivne kiirgus Positiive kiirgusbilanss tähendab seda, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ise ära annab. Maapind soojeneb. Eesti aastane kiirgusbilanss on positiivne. Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus. Osooniaugud Osooni on kõigis atmosfääri kihtides, kuid valdav osa on stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. (Kuid see ei tähenda täielikku puudumist) Osoonile on omane selgelt väljendunud sesoonne iseloom. Kõige suurem oht UV poolt on kevadel, kui osooni on vähem, päikesekiirgus suur ja inimesed pole harjunud sellist kogust kiirgusest saama, Peamiselt lagundavad osooni freoonid (külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete balloonide kasutamisel) Montreali protokoll kindlateks tähtaegadeks freoonide tootmine lõpetada.
Positiivne kiirgusbilanss tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivse kiirgusbilansi korral anna maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahutab. Eestis on aastane kiirgusbilanss positiivne. Negatiivne on ta vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on lumega kaetud. Osooniaugud Osooni on atmosfääris kõigil kõrgustel, kui valdav osa sellest paikneb stratosfääris. Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Kõige suuremat ohtu kujutab ultraviolettkiirgus kevadisel ajal, kui osooni on vähem ja päikesekiirguse intensiivsus suur ning inimese organism pole talve jooksul harjunud kiirgust sellises koguses saama. Teadlased tegid kindlaks, et peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid. Peale freoonide õhkupaiskamise vähendamist on vähenenud ka osooniaugud. Kasvuhooneefekt
edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivne kiirgusbilanss maapind annab rohkem soojust ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub (öösiti, kui päikesekiirgust üldse pole, peamiselt talvisel ajal, kui maapind on lumega kaetud). Tervikuna on maakera kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Vööndiselt on erinevused suured. Palavvöös soojenemine suures ülekaalus. Polaaraladel tugev jahtumine. OSOONIAUGUD Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist atmosfääris. Peamiseks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel. KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on
Stratosfääri osoonikiht neelab UV-kiirgust ja toimib omalaadse kilbina, mis kaitseb Maad kahjulikud kiirguse eest.Osooni hävitavad fluor- ja kloororgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutusseadmetes, samuti aerosoolides kasutatavaid ühendeid, mitmesugused lämmastikoksiidid, mida paiskavad atmosfääri tööstus- ja transpordivahenid. Viimaste aastakümnetel on atmosfääris tekkinud alad, kus osooni konsentratsioon on langenud väga madalale.Neid alasid nim osooniaukudeks (suuremad neist on Antarktika ja Austraalia kohal). Kuna osoonikiht neelab UV-kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siison tekkinud probleem väga terav. Stratosfäärse osoonikihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne.Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töötatud meetmed (nt Montreali protokoll). Kasvuhooneefekti olemus. Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid takistab
Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalike tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8.Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest
tõuseb. Albeedo e. tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse 0,9 või üle selle. Maa soojuskiirgus on, seda suurem, mida kõrgem on aluspinna temp ja madalam õhu temp. Atmo. vastukiirgus esineb, kui ilm on pilves, õhk on soe ja sisaldab palju veearu. Efektiivseks kiirguseks nim. Maa soojuskiirguse ja atmo. vastukiirguse vahet. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe: R=Q(1-A)-E. Osooniaukudeks nim. osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Osoonikiht kaitseb Maa organisme ultraviolettkiirguse eest. Kui osoonikihti ei oleks, oleks elu Maa peal jäänudki ookeanide sügavamatesse kihtidesse. Kasvuhooneefekt temp ja niisukse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päiksekiirgust, kuid ei lase atmo. tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Atmo. ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur,
osoonilagundusvõime (ingl ODP, ozone depletion potential) ja globaalsoonemispotentsiaali (ingl GWP, global warming potential) kaudu. 30 Osoonilagundusvõime Maakera ümbritseb (20...40) km kõrgusel osoonikiht, mis kaitseb Maa elusolendeid Päikese tapva ultraviolettkiirguse eest. Kloori sisaldavad gaasid, nagu R-12, lagundavad osooni ja muudavad osoonikihi õhemaks (õhukesi kohti nimetatakse sageli osooniaukudeks). Osoonikihi õhenedes tugevneb maapinnani jõudev langev ultraviolettkiirgus, mis mõjub halvasti kõikide elusorganismide rakkudele, nt soodustab nahavähi tekkimist. Osoonikihi kadumisel hävitaks ultraviolettkiirgus kogu elu Maal. Ainel R-12 on väga suur osoonilagundusvõime: sama suur kui ühikainel, CFC-11-l, s.t ta ODP = 1 (üldiselt on haloalkaanide vastav arv 0,01...1,0). Aine R-134a ODP = 0, sest ta ei sisalda kloori üldse.
Act, 1990). Külmutusainete keskkonnamõju avaldatakse osoonilagundusvõime (ingl ODP, ozone depletion potential) ja globaalsoonemispotentsiaali (ingl GWP, global warming potential) kaudu. Osoonilagundusvõime Maakera ümbritseb (20...40) km kõrgusel osoonikiht, mis kaitseb Maa elusolendeid Päikese tapva ultraviolettkiirguse eest. Kloori sisaldavad gaasid, nagu R-12, lagundavad osooni ja muudavad osoonikihi õhemaks (õhukesi kohti nimetatakse sageli osooniaukudeks). Osoonikihi õhenedes tugevneb maapinnani jõudev langev ultraviolettkiirgus, mis mõjub halvasti kõikide elusorganismide rakkudele, nt soodustab nahavähi tekkimist. Osoonikihi kadumisel hävitaks ultraviolettkiirgus kogu elu Maal. Ainel R-12 on väga suur osoonilagundusvõime: sama suur kui ühikainel, CFC-11-l, s.t ta ODP = 1 (üldiselt on haloalkaanide vastav arv 0,01...1,0). Aine R-134a ODP = 0, sest ta ei sisalda kloori üldse.
Stratosfääri osoonikiht neelab UV-kiirgust ja toimib omalaadse kilbina, mis kaitseb Maad kahjulikud kiirguse eest. Osooni hävitavad fluor- ja kloororgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutusseadmetes, samuti aerosoolides kasutatavaid ühendeid, mitmesugused lämmastikoksiidid, mida paiskavad atmosfääri tööstus- ja transpordivahenid. Viimaste aastakümnetel on atmosfääris tekkinud alad, kus osooni konsentratsioon on langenud väga madalale.Neid alasid nim osooniaukudeks (suuremad neist on Antarktika ja Austraalia kohal). Kuna osoonikiht neelab UV-kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siis on tekkinud probleem väga terav. Stratosfäärse osoonikihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne. Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töötatud meetmed (nt Montreali protokoll). Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid takistb taimedest ja
mis kaitseb maad kiirguse kahjuliku mõju eest. Osooni hävitavad peamiselt fluoor ja kloor orgaanilised ühendid, mida kasutatakse külmutus seadmetes, samuti aerosoolides kasutatavad ühendid, mitmesugused lämmastik ühendid-mida paiskavad atmosfääri tööstus ja transpordi vahenidi. Viimastel aasta kümnetel on atmosfääris tekkinud alad kus osooni konstruktsioon on langenud väga madalale. Neid alasi nimetatakse osooniaukudeks (suurimad neist on Antarktika ja Austraalia kohal). Kuna osooni kiht neelab ultraviolett kiirgust, mis hävitab elusaid rakke, siis on tekkinud probleem väga terav. Stratosfääris osooni kihi säilitamine on kogu inimkonna ülesanne. Osooni hävitavate ühendite keelamiseks on välja töödatud meetmed (Montreali protokoll, Kyotto protokoll). Teatavasti laseb kasvuhoone klaas hästi läbi lühilainelist päikese kiirgust,
annaabi.ee 
