globaalne soojenemine). Seega oleks paslik rääkida kliimamuutuste tagajärgedest. Mis on globaalne kliimamuutus? 4 Inimtekkeline globaalne soojenemine ehk globaalne kliimamuutus on termin, millega kirjeldatakse planeedi keskmise temperatuuri tõusu pärast laialdast fossiilsete kütuste kasutuselevõttu industriaalajal. Mehhanism, mis inimtekkelist globaalset soojenemist põhjustab on väga keerukas ent osooniaukudega on sellel vähe pistmist. Peamine tegur on gaaside nagu CO2, CH4 ja N2O kontsentratsioonide tõus atmosfääris. Neid gaase tuntakse kollektiivselt kasvuhoonegaasidena kuna nende mõju maakerale on sama nagu hästi ehitatud kasvuhoonel seal elavatele taimedele. Päiksevalgus, mis oma olemuselt on lühilaineline kiirgus, siseneb atmosfääri ning liigub kuni mingi objekt tema teekonnale ette satub. See objekt, näiteks maapind, neelab osa
Maa peal. Osooniaugud esinevad peamiselt lõunapoolkeral, eriti Antarktika piirkonnas. Osooni kontsentratsioon kõigub aasta jooksul ning seda mõjutavad mitmed õhus toimuvad fotokeemilised protsessid ning õhu tsirkulatsioon. Peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad mitmete pihustuvate ainete balloonide kasutamisel. Praegusel ajal on nende tootmist vähendatud. Suurimad probleemid osooniaukudega jäid 1990. Aastate esimesse poolde. Peale inimmõju vähendamist on vähenenud ka osooniaugd, osoonikihi looduslikud kõikumised on taastumas. Päikesekiirguse muutumine atmosfääris Päikesekiirgus on elektromagnetlainetus, mille spekter jaotatakse kolmeks peamiseks lainealaks: Nähtav valgus, ultraviolettkiirgus ning soojuskiirgus. Atmosfääri läbides väheneb päikesekiirguse hulk. Osa kiirgusest neeldub