Osooniaugud on suurimad pooluste ümbruses, kus osoonisisaldus on väiksem . Atmosfärri tähtsus : • elu võimalikkus maal – hapnik, fotosüntees, süsihappegaas, hingamine, põlemine • kliima protsessid - kujuneb ilm ( tuuled, sademed, veeringe) • elukeskkond • kaitseb maa ( taevakehad – meteoriidid põlevad atmosfääris ära ) • ultraviolettkiirgus • 78% lämmastikku • keemilised reaktsioonid – oksüdeerumine Selgitada joonise abil maa kiirgusbilanssi (õpikus)
Osoon etv - s 2010 http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=133881 osoon 26.11.2012, video 28:00 Lodjad ja lodjasõit Suurel Emajõel Pakenditest ca 13:52 kuni 23:00 minutil, Kristo Eliasega http://www.pakendiringlus.ee/web2/?cat_ID=13 Heaolu kasvuga fotod pakenditest kaasneb “raiskamine”
Osooniaugud – on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud 167. Müra – ebameeldivad või tervist kahjustavad helid, mille põjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui tehislikud 168. Reovesi – olmes või tootmises rikutud vesi, mille keem.
Osooni lagunemine on 1 järku reaksioon (n=1) ja kc=0,1 -diferentsiaalse meetodi kasutamisel, leidsime, et n=0,63 ja kc =0,07 10 Kuna erinevate meetodite kasutamisel saime praktiliselt samu tulemusi, võib teha järelduse, et kc ja n väärtused on leitud õigesti.
Osooniaukude tekkeks on vajalik kõigi eelpooltoodud 4 protsessi toimimine: intensiiivse polaarpöörise olemasolu, polaarsete stratosfääripilvede teke ning heterogeensed protsessid nende pilveosakeste pinnal ja katalüütilsed protsessid kevadises päikesevalguses.
Osoon on väga tugev oksüdant ning tööstusrevolutsiooni algusest on selle kontsentratsioon maalähedastes õhukihtides kordi suurenenud(Päärt 2008). Maapinnalähedasel osoonil otseseid suuri kohalikke allikaid pole.
Osooniaukude tekkimises on põhiliselt süüdi inimese poolt õhku paisatud freoonid. Freoonidel kulub osoonikihini jõudmiseks 6-8 aastat ja need püsivad seal umbes 100 aastat, sest nad on keemiliselt väga püsivad.
Osooni tekkimiseks on vaja päikesevalgust, ning seetõttu on osooni kontsentratsioon kõige suurem just kasvuperioodi kõige aktiivsemal ajal ja sel ajal on osoonist tulenevad kahjustused ka kõige suuremad.
Osooniaugud – toob kaasa suurema päikesekiirguse 3. happesademed – veepiiskadega ühinevad heitgaasid – kahjustab taimede välispinda, toitainete sisaldus väheneb, taimed närbuvad.
Osooniaukude tekkes on võrdväärselt tähtsateks põhjusteks atmosfääri saastamine potentsiaalselt osooni keemiliselt hävitavate ja kliima jahenemist põhjustavate gaasidega.
Osooniauk on osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone.
Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiiresti lagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj.
Osoon on hapniku allotroopne modifikatsioon (O3) mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus.
Osoon on terava lõhnaga, suuremas koguses mürgine, väheses koguses tervislik , nõrgalt sinaka tooniga, esineb õhkkonna ülemistes kihtides (tekid seal). Veel esinenb männimetsades, meres, pesu kuivatamisel tuule ja päikese käes.
Osoon on terava lõhnaga, suuremaskoguses mürgine, väheses koguses tervislik, esineb õhkkonna ülemistes kihtides, sammuti meres, männimetsades ja pesu kuivatamisel tuule ja päikse käes.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
